X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.04.2022 otsuse nr 12203110161-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Nigeeria kodanik, sündinud xx xx xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 25.07.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale antud menetlusabi ja riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud jäävad riigi kanda. Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning tema sünniaeg tähemärgiga.
4.Tõlkida kaebajale inglise keelde kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.09.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Nigeeria kodanik X elas alates 2011. aastast Ukrainas, kust ta lahkus 28.02.2022 Ungari kaudu Eesti Vabariiki. Eestisse saabus X 11.03.2022 ning samal päeval esitas ta Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt ei saa ta Nigeeriasse naasta, kuna tema kodukohas on käimas sõda. Haldusmenetluses täpsustas isik rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid ning tõi täiendavalt välja, et ta on vastutav 2009. aastal hukkunud töölise pere ees, kuna tema ehitusobjektil kaklema läinud töömeestest üks hukkus.
2.PPA 28.04.2022 otsusega nr 12203110161-1 (edaspidi 28.04.2022 otsus) loeti X (alljärgnevalt ka taotleja) rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas PPA teha taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldada VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsust põhjendati järgmiselt:
2.1.Taotleja tagakiusukartus ei ole seotud rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega. Taotlejal on hirm ühe perekonna ees, kelle liige tema maja ehituse käigus hukkus. Seega ei ole taotleja tagakiusajaks riik, riiki või selle osa juhtiv erakond või organisatsioon, mitteriiklik ühendus, mille eest riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. Ka ei saa taotleja selgitusi pidada eluliselt usutavateks. Väidetavast konfliktist on möödas ca 13 aastat ning isegi, kui taotleja oli kohustatud hüvitist maksma, siis ei ole selle ulatus ja mõju usutavad. Samuti ei ole usutav, et ema ja isa rünnati alles 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, sooviga maksta kaebajale jätkuvalt kätte. Nigeeria mastaape arvestades ei ole usutav ka see, et taotlejat rünnati teistes Nigeeria osades. Taotleja kirjeldas, et 2010. aastal toimunud rünnaku järgselt pöördus ta politseisse ning politsei menetles asja. Seega ei ole riigi kaitse välistatud. Taolisi konflikte võib aset leida kõigis ühiskondades ning tegemist ei ole asjaoludega, mis on mõistetavad tagakiusuna. Samuti ei pea PPA usutavaks, et taotleja isikuline profiil ning teda jälitavad isikud on sedavõrd kõrgel positsioonil, et teda leiti ning ka jätkuvalt leitaks Nigeeriast igalt poolt ülesse. Nigeeria mastaapide, rahvaarvu ning vaba liikumise kontekstis on see eluliselt ebausutav. Ka ei ole taotleja selgitused enda asjaoludest täielikult usutavad, kuna taotleja ei ole PPA-ga peetud vestluse käigus soostunud iseseisvalt rääkima temal lasuvatest lepingujärgsetest kohustustest hukkunu pere ees. Taotleja vajas selleks konspekti. Samuti kasutas ta PPA-le ütlemata ehitustegevuse kirjeldamiseks internetist otsitud pilte. Kui PPA juhtis sellele taotleja tähelepanu, siis taotleja kinnitas seda, ent nentis, et need on illustreerivad. Tema majast olevad pildid on aga taotleja sõnul ehtsad. PPA ei välista, et taotlejal on olnud vahejuhtum, kus temalt on tema objektil aset leidnud konflikti tõttu nõutud valuraha, kuid PPA ei pea usutavaks asjaolu, et peale 12–13 aasta möödumist on ta jätkuvalt tagaotsitav ning ohus.
2.2.Taotlejat ei ole põhjust pidada täiendava kaitse saajaks. Isik elas Lõuna-Nigeerias Enugu osariigis ning vahetult enne lahkumist Abujas ja Lagoses. Üldine olukord Enugu, Lagose ja Abuja osariikides ei ole selline, et seal viibimine võiks ohustada tsiviilisikute elu. Taotleja ei ole ise Boko Harami tegevust kirjeldanud sellisena, et see oleks teda sundinud koduriigist lahkuma ja see ei võimalda tal ka tagasi pöörduda.
2 (8)
2.3.Põhjendamatule rahvusvahelise kaitse taotlusele vaatamata on taotlejale põhjendatud teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Taotleja tegi PPA-ga menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Samuti ei takista taotleja tervislik seisund lahkumist. Kuivõrd taotleja on Nigeeria kodanik, tal on enda sõnul olemas kehtiv Nigeeria pass ja ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, siis on põhjendatud Nigeeria määramine sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et taotleja suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Kuna isikul ei ole Nigeeria pass Eestis, siis reisidokumendi saamiseks ja võrdlemisi kaugesse riiki reisi korraldamiseks on põhjendatud 30-päevase lahkumistähtaja määramine.
2.4.Sissesõidukeeldu tuleb kohaldada 3 aastaks kogu Schengeni ulatuses. Seejuures on kaalukaks asjaoluks see, et taotleja üritas pärast Ukrainast Ungarisse sisenemist edasi minna Soome. Kolmanda riigi kodanikel lubati humanitaarkaalutlustel siseneda Ukrainaga piirnevasse Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid taotleja otsustas liikuda edasi Eestisse. Taotleja taotles rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna soovis tulla siia edasi õppima. Otsust liikuda õppimise või töötamise eesmärgil Soome ei saa pidada humaanseks kaalutluseks ega jätta sissesõidukeeldu kohaldamata. Arvestada tuleb ka seda, et taotleja viibis Ukrainas ca 10 aastat ebaseaduslikult.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 16.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.04.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.28.04.2022 otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebaja esitas PPA-le haldusmenetluses tõendid, mida PPA ka analüüsis, kuid nendest tehtud järeldused ei ole asjakohased. Rahvusvahelise kaitse menetluses ei tohi PPA tegutseda eesmärgi suunas, et leida iga hinnaga argumendid, mis lükkavad kaebaja väited ümber. Kaebaja hinnangul tuleb haldusmenetluse seaduse §-st 6 ja § 36 lg-st 3, et PPA on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tuvastada argumendid, mis toetavad väidete õigsust ja vajadusel koguma omal algatusel vajalikud tõendid. Samuti on PPA kohustatud välja selgitama asjaolud, mis vajavad tõendamist ning pakkuma taotlejale võimaluse tõendeid esitada.
4.2.PPA tugineb päritoluriigi infole valikuliselt ning kui võtta uuringud aluseks tervikuna, siis jääb mulje, et Nigeerias ei saa ametivõimud anda elanikele piisavat kaitset kuritegude vastu. Kaebaja saabus Eestisse Ukrainas alanud sõja eest ning ta soovib sinna sõja lõppedes naasta. Nigeerias viibimine on kaebajale ohtlik.
4.3.Rikutud on põhjendamiskohustust. Kaebaja näol on tegemist täiendava kaitse saajaga ning PPA on põhjendamatult taotluse tagasi lükanud.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Tõendeid kaebaja tagaotsimise kohta ei ole ning Nigeeria politsei on kinnitanud asjaga tegelemist ja vajadusel kaebaja nõustamist. Kaebaja kirjeldatu on tsiviilvaidlus ning ei ole eluliselt usutav, et kui tagakiusajad soovivad saada kätte tasumata lepinguosa, et selle käigus kujutavad nad kaebaja elule reaalset ohtu. Kinnitust ei ole leidnud, et riigipoolne kaitse oleks välistatud.
3 (8)
5.2.Kaebaja taotlus vaadati läbi individuaalselt ning talle selgitati, et kogu menetluse kestel on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Kaebaja väited otsuse ebakõlade või vastuolude kohta on paljasõnalised ning samuti on alusetu väide põhjendamiskohustuse rikkumisest.
5.3.Kaebajale tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmistähtajaga 30 kalendripäeva. Kuna tegemist ei ole sundtäidetava ettekirjutusega, siis on kaebajal võimalus kehtiva reisidokumendi olemasolul lahkuda Eestist iseseisvalt.
5.4.Lahkumisettekirjutus on õiguspärane ning selles määratud tähtaeg lähtub kaebaja antud ütlustest, kus kaebaja ise pidas võimalikuks selle aja jooksul lahkumist.
5.5.PPA peab lähtuma tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest, mis viitab riikide kohustusele hoiduda isiku tagasi- ja väljasaatmisest mis tahes viisil, kui selle tagajärjel võib väljasaadetava elu sattuda ohtu. Kuivõrd Ukrainas on hetkel käimas aktiivne sõjategevus, ei ole sinna tagasisaatmine lubatav. Kaebajale tehti lahkumisettekirjutus vabatahtliku tähtajaga ning ta võib ise otsustada, millisesse kolmandasse riiki lahkuda.
5.6.Sissesõidukeelu kehtestamine on õiguspärane ning otsuses on põhjendatud selle määramist ja proportsionaalsust ning PPA ei pea vajalikuks otsuses kirjeldatut üle korrata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vaidlustab PPA 28.04.2022 otsuse1 osas, milles PPA ei tunnustanud teda täiendava kaitse saajana. Osas, milles kaebajat pagulasena ei tunnustatud, kaebaja 28.04.2022 otsust ei vaidlusta2. Kohus leiab, et otsus jätta kaebaja täiendava kaitse saajana tunnustamata, on piisavalt põhjendatud ning kooskõlas nii kehtiva siseriikliku õigusega kui ka selle aluseks oleva direktiiviga 2011/95/EL3. Selles osas nõustub kohus PPA 28.04.2022 otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
7.Täiendava kaitse olemust ning selle alusel rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumist reguleerib VRKS § 4 lg 3. Direktiivi 2011/95/EL mõtte kohaselt lähtuvad täiendava kaitse kriteeriumid inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest ja liikmesriikide tavadest tulenevatest rahvusvahelistest kohustustest (direktiivi 2011/95/EL preambuli punkt 34). VRKS § 4 lg 3 annab mitteammendava loetelu tõsisest ohust ning selle kohaselt võib tõsine oht seisneda: 1) surmanuhtluse kohaldamises või täideviimises; 2) piinamises või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamises; või 3) konkreetselt isiku või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamises rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Ehkki tõsise ohu alused on VRKS § 4 lg-s 3 esitatud mitteammendava loeteluna, siis tõsise ohu allikad on VRKS § 19 lg-s 5 välja toodud lõpliku loeteluna. VRKS § 19 lg 5 kohaselt käsitatakse tõsise ohu allikatena: 1) riiki; 2) juhtivaid erakondi või organisatsioone, kes juhivad riiki või selle osa; või 3) mitteriiklikke ühendusi, kui
Kaebuse lisa 4; dtl 37–46 Vt kaebus ning selle punktis 17 tehtud kokkuvõtte ning kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 13:00–13:02:52
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule
4 (8)
riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. Euroopa Kohus selgitas täiendava kaitse regulatsiooni 10.06.2021 kohtuotsuses C-901/19. Selle otsuse kohaselt tuleb täiendava kaitse seisund põhimõtteliselt anda igale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, keda ähvardab päritoluriiki või hariliku viibimiskoha riiki tagasipöördumisel reaalne oht kannatada suurt kahju direktiivi artikli 15 tähenduses (punkt 23). Direktiivi 2011/95 artiklis 15 on ette nähtud kolme liiki „suur kahju“, mille korral saab isikule, keda see ohustab, anda täiendava kaitse. Direktiivi 2011/95/EL artikkel 15 on samasisuline VRKS § 4 lg-ga 3, ehkki direktiivi loetelu on kinnine.
8.Kaebaja sõnul vajab ta täiendavat kaitset põhjusel, et tema ühe töölise perekond soovib tema surma. Kaebaja sõnade kohaselt toimus 03.09.2009 intsident, kus üks tema objektil töötanud isik lükkas teise kolmandalt korruselt alla ning viimane suri. Isik, kes surma põhjustas, põgenes ning kaebaja võttis vastutuse ning sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt maksab kaebaja matusekulud ning paneb surnud töölise naisele püsti äri summas 2 miljonit nairat4. Väidete tõendamiseks esitas kaebaja ka kokkuleppe5 , millest 5 kuud pärast vahejuhtumit oli kaebaja täitnud punktid a–c ning detsembriks oli kaebaja üle andnud ka 1 miljon nairat6. Ehkki lepingu täitmise tähtaeg ei olnud saabunud, siis hakkasid surnu lähedased 2010. aastal kaebajat ja tema perekonda ähvardama. 25.02.2010 tulid lähedased kaebaja elukohta, kus kaebaja sel ajal ei viibinud, ent kus nad tulistasid täiesti juhuslikult. Ka 28.02.2010 tungiti kaebaja elukohta, kuid siis sai kaebaja vigastusi, ent tal õnnestus põgeneda. Kaebaja sõnul tegi ta 05.03.2010 intsidentside kohta politseisse avalduse. 2022. aasta jaanuaris tungiti uuesti kaebaja koju ning kaebaja ema sai rünnakus haavata ning ka selle intsidendi kohta tehti politseile avaldus. Kaebaja välja toodud hirm Nigeeriasse tagasipöördumise ees ei ole seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud alusega. Samuti ei ole kaebaja väidetava tõsise ohu allikaks riik ega ka riiki või selle osa juhtiv erakond või organisatsioon (VRKS § 19 lg 5 punktid 1 ja 2). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja väidetav hirm surnud töölise perekonna kättemaksu ees on käsitatav tõsise ohuna ning kas riik ei suuda kaebajale kaitset pakkuda.
9.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hirm seostatav tõsise ohuga, mille eest tuleks kaebajale täiendava kaitse seisund omistada. Seejuures märgib kohus, et arvestades kaebaja antud ütlusi ja esitatud tõendeid, tuleb nõustuda PPA tehtud järeldusega, et kaebaja ütlusi teda ähvardavast ohust ei saa pidada usutavaks. Kohus nõustub PPA 28.04.2022 otsuse punktis 5.2 esitatud seisukohtadega kaebaja üldisele usaldusväärsusele, neid siinkohal kordamata (vt ka otsuse lk 4 viimane lõik ja lk 5 esimene lõik).
10.Rahvusvahelise kaitse menetluses on PPA uurimispõhimõte piiratud, kuivõrd PPA-l puudub õigus võtta ühendust päritoluriigiga. Seega sõltub PPA menetluse läbiviimisel kaebaja esitatud tõenditest ning antud ütlustest. Seda kinnitab ka VRKS § 11 lg 2 ja § 14 lg 5, mille kohaselt on varjupaigataotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lg 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja
Kaebuse lisa 2, küsimuse 9 vastus; dtl 17 Kaebuse lisa 5
Kaebuse lisa 2, küsimuse 22 vastus, dtl 18
5 (8)
usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (punktid c ja e).
11.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on kaebaja üldine usaldusväärsus madal ning PPA-le tehtavad etteheited alusetud. PPA hindas kaebajaga seotud asjaolusid individuaalselt ning lähtus kaebaja antud ütlustest ja esitatud tõenditest. Täiendavalt PPA otsuses välja toodule soovib kohus seoses kaebaja üldise usaldusväärsusega tuua välja veel järgmised vastuolud, mille selgitamiseks puuduvad mõistlikud põhjendused.
11.1.Kaebaja esitas kohtule ja PPA-le 2010. aastal Nigeeria politseile esitatud kuriteoteate7, kuid need erinevad teineteisest ning kohtu hinnangul ei ole kaebaja selgitused esitatud tõendite erinevuste kohta usutavad. Nimelt palus kohus kaebajal täpsustada, miks on PPA-le esitatud 28.02.2010 avaldus8 ning kohtule esitatud 28.02.2010 avaldus9 erinevad. Kaebaja selgitas, et PPA-le esitatud dokument on tema avaldus Nigeeria politseile ning kohtule esitatud dokument on raport selle kohta, et Nigeeria politsei võttis avalduse vastu10. Kohus märgib, et ei pea kaebaja esitatud tõendeid ning väiteid tõendite erisusest usaldusväärseteks, kuna haldusmenetluses väitis kaebaja, et pärast 25.02.2010 ja 28.02.2010 toimunud rünnakuid läks ta politseisse alles 05.03.201011. Samas kohtule esitatud lisas 6, mis väidetavalt pidi kinnitama avalduse kättesaamist, kannab politsei tempel kuupäeva 28.02.2010. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja pöördus politseisse 05.03.2010, et siis märgib politsei avalduse saamise kuupäevaks 28.02.2010. Samuti on tähelepanuväärne see, et lisaks avaldusele trükitud kuupäevale 28.02.2010 on ka kaebaja allkirja juures kuupäev 28.02.2010.
11.2.Rahvusvahelise kaitse taotlust esitades märkis kaebaja 11.03.2022, et ta ei saa Nigeeriasse tagasi minna põhjusel, et tema elukohaks olnud osariigis on sõda12. Ligi kuu aega hiljem antud ütlustes oli aga sõja argument asendunud ähvardava perekonnaga, kes soovib tema surma ning kellega kaebaja Nigeerias elaval perekonnal oli viimatine kokkupuude 2022. aasta jaanuaris. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja perekonda oleks 2022. aasta jaanuaris ähvardatud ning kaebajat otsitud, et siis ei oleks see kaebajale 11.03.2022 taotlust esitades meenunud.
11.3.Kaebaja ütlustest ei nähtu, et ajavahemikul kaebaja Ukrainasse lahkumine kuni jaanuar 2022 oleks tema perekonda ähvardatud või nõutud võla tasumist.
11.4.Kui kaebaja rääkis PPA-le tema ja surnud töölise perekonnaga sõlmitud kokkuleppest, siis ilma kokkulepet vaatamata meenus kaebajale, et kokkuleppe sisuks olid matusekulud ja 2 miljonit nairat maksva äri asutamine13. Et kokkulepe oleks endas sisaldanud ka nt korteri ehitamist ja pruudi kaasavara ja pulmakulusid, see kaebajale ei meenunud, ehkki just korteri ehitamine14 oli üheks lepingutingimuseks, mis on kaebaja sõnul täitmata15 ning mille pärast ta Nigeeriasse turvaliselt naasta ei saa. Pärast kokkuleppe vaatamist meenusid kaebajale ka teised kokkuleppe punktid16. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja perekonna ähvardamise aluseks on muu hulgas korteri ehitamata jätmine, et see kaebajale ilma dokumente vaatamata ei meenuks.
Vt Kaebuse lisa 6 (dtl 53) ja PPA vastuse lisa 13 (dtl 160) PPA vastuse lisa 13; dtl
Kaebuse lisa 6; dtl
Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 13:32:57–13:49:49
Kaebuse lisa 2, küsimused 20 ja 21; dtl 18
Kaebuse lisa 1; dtl 12
Kaebuse lisa 2, küsimus 9; dtl 17
Kaebuse lisa 5; dtl 47–48
Kaebuse lisa 2, küsimused 18 ja 22 (dtl 18)
Kaebuse lisa 2 vrdl küsimused 9 ja 13
6 (8)
11.5.Eluliselt usutavaks ei saa pidada ka seda, et pärast enam kui kümmet aastat on kaebaja perekond korraga taas silmitsi surnud töölise perekonnaga või et surnud töötaja perekond võiks kaebaja Nigeeriasse naastes üles otsida. Kaebaja ei toonud haldusmenetluses välja, et teda oleks kogu Ukrainas viibimise aja taga otsitud ning tema perekonda ähvardatud ning et nende ähvarduste eest ei suuda ametivõimud tema perekonda kaitsta.
12.Vaidlust ei ole, et isegi kui kaebaja kirjeldatud sündmused Nigeerias aset leidsid, siis on temal ja tema perekonnal olnud võimalik pöörduda ametivõimude poole ning ametivõimud on nende taotlusi menetlenud. Asjaolu, et politsei uurimine võtab aega, ei tähenda, et ametivõimud ei suuda või ei soovi kaebajale kaitset pakkuda. Asjaolude uurimine võis viibida ka põhjusel, et kaebaja lahkus Nigeeriast Ukrainasse. Seega ei ole tõendatud ka asjaolu, et riik ei suudaks või ei tahaks kaebajale väidetava tõsise ohu eest kaitset pakkuda.
13.PPA pole rikkunud menetlusnõudeid ega tuginenud päritoluriigi infole valikuliselt. Asjaolu, et Nigeeria politsei ei suuda menetleda kõiki kaebusi piisavalt kiiresti, ei ole selline, et väita kaebajal täiendava kaitse vajadust. VRKS § 4 lg-st 3 tulenev lävend on kõrgem, kui pelgalt asjaolu, et lepingu täitmata jätmise eest on kaebajal konflikt lepinguosalisega. Ehkki PPA päritoluriigi info viitab Nigeerias probleemide olemasolule, siis ei saa sellest järeldada, et Nigeeriast lahkunud isikud vajavad täiendavat kaitset. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole üldise tõsise ohu tõttu andnud soovitust Nigeeriasse varjupaigataotlejaid tagasi mitte saata.
14.Kaebaja väited põhjendamiskohustuse rikkumisest on abstraktsed ning sisustamata. Kohtule ei nähtu põhjendamiskohustuse rikkumist. PPA viis kaebajaga läbi vestlused17 ning kaebaja sai esitada menetluses tõendeid. Seega ei nähtu kohtule menetluslikke rikkumisi, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamise.
15.Eelnevast tulenevalt on PPA otsus keelduda kaebaja tunnustamisest täiendava kaitse saajana õiguspärane. Kohtu hinnangul saab kaebaja ütlustest järeldada, et ta ei lahkunud Nigeeriast mitte tagakiusu või tõsise ohu eest, vaid soovist õppida ja töötada Euroopas. Kaebaja tõi ka istungil välja, et tema perekond sõltub temast. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, mis üksi või koostoimes teiste asjaoludega võiks anda aluse väitele, et Nigeeriasse naastes satuks ta tõsisesse ohtu, mille eest tal kaitset saada ei ole võimalik. Ehkki kohtu hinnangul võib kaebaja soov Nigeeriast lahkuda olla inimlikult mõistetav, siis ei ole see aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele. Nigeeria on territooriumi poolest suur riik, kus elab 211 miljonit inimest. Kaebaja ei ole kohustatud elama sõjategevuse või sellest ohustatud piirkondades. Lahkumisettekirjutuse õiguspärasus
16.Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid lahkumisettekirjutuse tegemisele, kuid on toonud välja, et tema väljasaatmine Nigeeriasse ei ole põhjendatud. Kaebaja soov on minna tagasi Ukrainasse. Kohus mõistab seda väidet selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada lahkumisettekirjutust sihtriigi osas. Kohus nõustub PPA 28.04.2022 otsuses toodud põhjendustega Nigeeria sihtriigiks määramisega, ega pea vajalikuks neid seisukohti siinkohal korrata (HKMS § 165 lg 2). Vabatahtliku lahkumise korral on kaebajal võimalik lahkuda ka Ukrainasse.
17.Sissesõidukeelu kohaldamise osas ei ole kaebaja väiteid esitanud.
Kaebuse lisa 2; dtl 15–33
7 (8)
Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
18.Kokkuvõttes tuleb kaebus jätta kõigis nõuetes rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja sai menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada (Tallinna Ringkonnkohtu 14.06.2022 määrus). HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
20.Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.