2.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.Z. (edaspidi taotleja) esitas Viru Vanglale 4. augustil 2022 taotluse, milles soovis pikaajalise kokkusaamise võimaldamist oma abikaasaga 13.−14. septembril 2022. Viru Vangla ametnik andis 24. augustil 2022 nõusoleku kokkusaamise võimaldamiseks ning broneeris kokkusaamiseks ruumi PP05.
2.Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirjaga nr 6-3/656-1 karistati taotlejat distsiplinaarkorras tema poolt kahe erineva toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 rikkumise (allumatuse) eest. Esimese rikkumise eest karistati taotlejat kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (ettekande nr 3-22-6570 alusel) ja teise rikkumise eest seitsmeteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (ettekande nr 3-22-7047 alusel).
3.Taotleja esitas Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirja peale vaide (dateeritud
28.augustil 2022), mis registreeriti 1. septembril 2022 numbriga 6-12/394-1. Taotleja taotleb vaides Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirja kehtetuks tunnistamist. 30. augustil 2022 esitas taotleja vaide lisa, taotledes Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasilükkamist kahe nädala võrra. Taotleja osutab, et tema abikaasa ei pruugi oktoobris ja kogu talve saada tulla teda vanglasse vaatama.
4.Viru Vangla jättis 5. septembri 2022. a otsusega nr 6-7/20996-2 taotleja 4. augustil 2022 esitatud pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata, viidates, et VangS § 25 lõike 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalist kokkusaamist kinnipeetavale, kes on distsiplinaarkaristuse
3-22-1859 kandmiseks paigutatud kartserisse. Vangla märkis, et taotlejale 26. augusti 2022. a käskkirjaga määratud kartserikaristus pöörati täitmisele 4. septembril 2022 ning planeeritud kokkusaamise ajal on taotleja kartseris. Taotleja esitas 7. septembril 2022 vangla 5. septembri 2022. a otsuse peale vaide.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 2. septembril 2022 taotleja esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt pidi taotlejal ja tema abikaasal toimuma 13.–14. septembril 2022 pikaajaline kokkusaamine, kuid taotlejale määrati Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks 27 ööpäeva kartserit. Taotleja taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirjaga määratud kartserikaristuse täideviimise edasilükkamist menetluse ajaks või vähemalt kaheks nädalaks. Taotleja palub esialgset õiguskaitset, kuna soovib saada abikaasaga lubatud pikaajalisele kokkusaamisele. Taotleja osutab, et ei ole abikaasat näinud 8. aprillist 2022 saadik ega ole kindel, millal abikaasa saab tulla teda jälle Soomest Eestisse vaatama. Taotleja palus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
6.Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2022. a määrusega taotleja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse kättesaamisest.
7.Viru Vangla palus 6. septembri 2022. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla osutab, et kuigi algselt lubati taotlejale pikaajaline kokkusaamine tema soovitud kuupäevadel, ei ole seda võimalik enam realiseerida. Taotleja käitumise tõttu määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartser, mis on pööratud täitmisele ja seega on pikaajaline kokkusaamine tulenevalt VangS § 25 lõikest 3 välistatud. Viru Vangla on käesoleval aastal taotlejale võimaldanud neli pikaajalist kokkusaamist abikaasaga järgmistel kuupäevadel: 25. jaanuar 2022, 7. aprill 2022, 19. mai 2022 ja 21. juuni 2022, millest kolmele kokkusaamisele kokkusaaja ei tulnud kohale. Viimane pikaajaline kokkusaamine abikaasaga toimus 7.–8. aprillil 2022. Vangla on seisukohal, et taotlejale on võimaldatud rohkem pikaajalisi kokkusaamisi, kui vangla sisekorraeeskirjas sätestatud miinimumnõue ette näeb, mistõttu kokkusaamise ärajäämisega ei saabu taotlejale pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks pikaajalisele kokkusaamisele võimaldatakse taotlejale vanglavälist suhtlemist lähedastega lühiajaliste kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefonikõnede kaudu. Taotlejal on võimalik esitada taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks järgmistel kuudel. Vangla peab oluliseks märkida, et taotlejal on võimalik oma õiguskuuleka käitumisega vältida kartserikaristusi ning ühtlasi ka planeeritud pikaajaliste kokkusaamiste ärajäämist.
Kohtule esitati 8. septembril 2022 maksekorraldus tõendamaks riigilõivu tasumist.
KOHTU SEISUKOHT
9.Taotleja on palunud kohtult esialgset õiguskaitset eesmärgiga saada pikaajalisele kokkusaamisele abikaasaga 13.–14. septembril 2022, kuna ta viibib antud ajal kartseris.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos
3-22-1859 kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja on esitanud Viru Vangla
26.augusti 2022. a käskkirja ja 5. septembri 2022. a otsuse peale vaided ning vaidemenetlused on pooleli. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on riigilõiv tasutud.
11.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
12.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras saada pikaajalisele kokkusaamisele abikaasaga perioodil 13.–14. september 2022. Seega tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine käimasoleva vaidemenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast soovitud kokkusaamise saamist muutuks põhivaidlus ainetuks.
13.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
14.Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
15.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et nägi abikaasat viimati
8.aprillil 2022 ega tea, millal abikaasa saab tulla Soomest uuesti Eestisse teda külastama.
16.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
17.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kohtu taotleja soovitud ajal oma abikaasaga pikaajalisel kokkusaamisel, ei ole kohtul alust arvata, et taotlejale tekiksid pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega olulised kahjulikud tagajärjed. Taotlejale jääb peresuhete jätkamise võimalus alles ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral. Taotlejal on võimalik hoida abikaasaga peresuhteid telefonikõnede ja kirjavahetuse teel. Samuti on taotlejal võimalik kutsuda abikaasa uuesti pikaajalisele kokkusaamisele. Vangla senisest tegevusest nähtub, et vangla võimaldab taotlejale abikaasaga piisava sagedusega pikaajalisi kokkusaamisi. Taotleja abikaasal võivad küll esineda mõningased raskused edaspidi pikaajalistele kokkusaamistele tulemisel, kuid taotleja ei ole väitnud, et tema abikaasa ei saaks
3-22-1859 enam üldse vanglasse kohtumistele tulla. Seega on taotlejal võimalik oma abikaasat ka edaspidi näha ja kuni kokkusaamiseni suhelda abikaasaga telefoni või kirja teel.
18.Täiendavalt märgib kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul oleks olulisel määral vastuolus avaliku huviga. Oluliseks avalikuks huviks on antud juhul distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. Ametniku korraldustele allumata jätmine näitab kohtu hinnangul seda, et taotleja ei soovi vangla distsipliini järgida, mis on aga sealse julgeoleku tagamiseks hädavajalik. Kohtupraktikas peetakse vangla ametniku korralduse täitmata jätmist raskeks rikkumiseks, mille eest on põhjendatud kartserikaristuse määramine. VangS § 65 lõike 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Karistuste kohene kohaldamine mõjutab kõige efektiivsemalt kinnipeetavaid rikkumisi mitte toime panema. Seega nõuab avalik huvi, et taotleja saaks oma distsiplinaarsüütegude eest karistada võimalikult kiiresti.
19.VangS § 25 lõike 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Seega puudus vanglal taotleja 4. augusti 2022. a taotlust lahendades kaalutlusruum ning taotlus soovitud kuupäevadel pikaajaliseks kokkusaamiseks tuli jätta rahuldamata. VangS § 25 lõige 3 koostoimes VangS § 65 lõikega 1 ei anna taotlejale võimalust loota, et varasemalt lubatud kokkusaamine saab toimuma ka tema kartseris viibimise ajal. Kohus peab vajalikuks märkida, et taotleja ise on oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus tema taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks jäi rahuldamata. Taotleja on viibinud Viru Vanglas pikemat aega ning taotlenud pikaajalisi kokkusaamisi ka varasemalt. Kohtul ei ole alust arvata, et taotleja ei ole teadlik vangistust puudutavast regulatsioonist, mh sellest, millised piirangud kaasnevad kartseris viibimisega. Taotlejal on võimalik õiguskuulekama käitumisega vältida kartserikaristuste määramist ning nende täitmisele pööramist.
20.Kuna kohtul ei ole esialgse õiguskaitse menetluses alust arvata, et vangla on ilmselgelt eksinud Viru Vangla 26. augusti 2022. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel ja selle täitmisele pööramisel ning 4. augusti 2022. a pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata jätmisel ja taotlejal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust pikaajaliseks kokkusaamiseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi tagada vanglas kord ja julgeolek.
Eeltoodule tuginedes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
22.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.