1.Jätta rahuldamata X kabetähtaja ennistamise taotlus.
2.Lõpetada haldusasja menetlus.
3.Jätta X menetluslik taotlus riigilõivust 250 euro vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse pooltele kätte.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 9.12.2021 X poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebust ei esitatud. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 29.12.2021. Kaebaja leiab, et seoses tema kukkumisega 8.09.2021 kannatas ta füüsilist ja vaimset valu, mis tuleb talle mittevaralise kahjuna hüvitada. Kaebaja taotleb 3.03.2022 taotluses enda riigilõivust vabastamist.
2.Viru Vangla 11.01.2022 vastuses kohtunõudele esitati kohtule kaebuse materjal.
3.Tartu Halduskohtu 17.02.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta.
4.Viru Vangla saatis 30.03.2022 seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
5.Haldusasja materjalide järgi Viru Vangla 08.11.2021 otsusega nr 6-16/225-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kahjunõude menetluses kulgema kohtueelse menetluse otsuse kättetoimetamisest. Kaebaja sai otsuse kätte 10.11.2021 ning kaebetähtaeg saabus 09.12.2021. Kaebaja esitas 06.12.2021 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks, mida vangla tõlgendab tähtaja ennistamise avaldusena. Kaebaja esitas 26.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja teate (selgitus).
3-21-2851
6.Viru Vangla on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud ja kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, sest kaebaja tervislik seisund võimaldas esitada kaebust tähtaegselt.
7.HKMS § 71 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg-s 1 nimetatud mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste, kuid selle sisustamiseks on kohaldatav analoogia korras muu hulgas ka HKMS § 150 lg-s 1 mainitu. Nimelt HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
8.Kaebetähtaja ennistamise taotluses tõi kaebaja välja, et ei saanud pöörduda kohtusse hüvitamiskaebusega tähtaegselt, kuna oli tema tervislik seisund ei võimalda kaebust tähtaegselt esitada, samuti viitab kaebaja riigi õigusabi ootusele, et esitada korrektne kaebus.
9.Vaidlust ei ole selles, et alates 09.11.2021 kuni 07.12.2021 paiknes kaebaja vangla meditsiinikambris PM07. Kaebaja viidi terviseseisundi halvenemise tõttu Ida Viru Keskhaiglasse, kus ta viibis ajavahemikul 18.11.21-26.11.2021.
10.Kohus nõustub vanglaga, et kaebajal võis olla raskendatud kaebuse esitamine Ida-Viru Keskhaiglas viibimise ajal (9 päeva), kuid vangla meditsiinikambris veedetud ajal ei olnud kaebajal takistusi kaebuse kirjutamiseks ja esitamiseks. Kaebajal oli võimalik kaebus koostada enne haiglasse hospitaliseerimist või pärast haiglast saabumist, sest tema tervislik seisund ei olnud sugugi nii raske. Vangla üldarsti Henry Silveti arvamuse kohaselt patsient X terviseseisund võimaldas ajavahemikul 10.11.2021-10.12.2021 esitada avaldust kohtule.
11.Viru Vangla ei ole kaebajale keelanud meditsiinikambrisse kirjutusvahendit ja paberit, mida tõendab, et kaebaja esitas 06.12.2021 kohtule (saabus kohtusse 9.12.2021) kaebetähtaja ennistamise taotluse.
12.Kui kaebaja oli võimeline kohtule esitama taotlust tähtaja ennistamiseks, oli ta ka suuteline esitama kaebust, sest kaebaja tervislik seisund võimaldas seda. Isegi juhul, kui esitatud kaebus oleks olnud puudustega (milleks kaebaja taotles riigi õigusabi), oleks halduskohus ilmselt andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kaebuses. Kaebaja põhjendus kaebuse esitamise viivitamisel seoses Covid-19 haigestumisse 13.12.2021 ei ole asjakohane, sest selleks ajaks oli kaebetähtaeg möödunud. Isegi juhul, kui kaebaja 26.12.2021 kohtule esitatud teadet (selgitus) tõlgendada kaebetähtaja ennistamise avaldusena, on see esitatud HKMS § 71 lg 2 (tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes) sätestatud tähtaega eirates, sest kaebaja haiglas viibimine lõppes 26.11.2021.
13.Kaebaja on esitanud nii Viru Vanglale kui ka halduskohtule põhjendatud kahjunõude, taotluse ja kaebuse.
3-21-2851
14.Kohtu infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja X esitanud Tartu Halduskohtule 18.11.2021 allkirjastatud riigi õigusabi taotluse, mis saabus kohtule 08.12.2021. Taotleja märgib, et ta soovib riigi õigusabi halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel. Taotluse kohaselt taotles X Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et kuigi talle oli eelnevalt antud võimalus kasutada treppidel liikumise asemel lifti, siis sunniti teda liikuma treppidel ning taotleja komistas ja kukkus haige jala peale. Taotleja tundis füüsilist valu ja pidi seetõttu veel 2 kuud karkudel kõndima. Taotleja on vanglalt saanud vastuse enda kahjunõudele ja soovib esitada kaebuse halduskohtule ning vajab selleks juriidilist abi. Taotleja märgib asjast tuleneva võimaliku kasuna rahalise kasu saamise. Tartu Halduskohtu 10.12.2021 kohtumääruses 3-212838 leiti, kuna taotleja tahe on suunatud halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisele, siis välistab riigi õigusabi taotluse rahuldamise ka RÕS § 7 lg 1 p 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotluses märgitud asjaoludest ei nähtu, et asja suhtes võiks esineda tungiv avalik huvi ning X riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata.
15.See annab kohtule aluse arvata, et kaebaja ei ole tingimata vajanud õigusteadmistega isiku abi hüvitamiskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kaebuse õiguslik küsimus ei ole kohtu hinnangul keeruline, et isegi kaebaja kui isik, kellel puuduvad juriidilised teadmised, ei oleks saanud koostada kaebust ja soovi korral vähemalt vastu vaielda vangla poolt kahjunõude vastuses esitatud põhjendustele. Kohus märgib, et lõppkokkuvõttes on kaebaja ise koostanud kaebuse ja esitanud selle kohtule. Eelnevat arvestades ei näe kohus mitte ühtegi nii subjektiivset kui ka objektiivset takistust kaebajal tähtaegselt hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt nimetatud põhjused kaebetähtaja möödalaskmise kohta ei ole mõjuvad HKMS § 71 lg-s 1 sätestatud tähenduses, mistõttu lasi kaebaja kaebetähtaja mööda mõjuva põhjuseta. Kuna kaebetähtaeg on ületatud ilma mõjuva põhjuseta, ei hakka kohus kaaluma vastanduvaid huve ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 152 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2, lõpetab kohus haldusasja menetluse tervikuna. Võttes arvesse, et kohus jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse, lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas kaebust menetlusse võtmata.
17.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas menetlusabi andmist (kaebuse esitamisel riigilõivu 250 euro tasumise kohustusest vabastamisel). Kohus selgitab, et seonduvalt haldusasja menetluse lõpetamisega jätab kohus kaebaja menetlusliku taotluse läbi vaatamata nende läbivaatamise vajaduse äralangemise tõttu.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.