Xu kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22.03.2022 otsuse nr P26O-2022-21662 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 14.02.2022 esitatud taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.10.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 14.02.2022 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning vastavate toetuste taotluse.
Eesti Töötukassa tegi 21.03.2022 otsuse nr TVH/22/011853, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 5 aastat. Kaebaja on nimetatud otsuse vaidlustanud haldusasjas nr 3-22-874, milles tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 28.03.2023.
3.SKA tegi 22.03.2022 otsuse nr P26O-2022-21662, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning ei määranud puudega tööealise inimese toetust. SKA on otsuses selgitanud, et otsuse tegemisel tuginetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-le 2 lõige 21, §-le 23, 24, 7 ja 9, sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" §-le 6 ja sotsiaalministri määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad" §-le 5. Puude raskusastme tuvastamisel on SKA aluseks võtnud taotluses 1(10)
sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsuse. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud taotleja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine taotlejal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks.
4.Kaebaja esitas 19.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA otsuse nr P26O-2022-21662 peale.
5.Kohus võttis 03.05.2022 määrusega menetlusse kaebuse SKA 22.03.2022 otsuse nr P26O2022-21662 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 14.02.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja ei mõista, kuidas saab ära kaduda puue. 2020. aastal saabunud koroona tervisekriisiga kadusid ära vajalikud teenused, arstiabi ja fookus seati koroonahaigetele. Ei aidanud koroonahaigeid ka see, et teistelt võeti vajalikud teenused ja arstiabi ära. Kõik muud teenused ja tegevused annulleeriti. Kui kahe aasta jooksul ei olnud võimalik tervist parandada, vaid hoopis inimesed määrati isolatsiooni, on tervis halvenenud ja terviseprobleemid suurenenud. SKA-l tuleb uuesti ümber vaadata puude mittemääramise toetus, kuna kaebaja on vaidlustanud ka osalise töövõime määramise otsuse. Ei ole võimalik, et kuni 25.03.2022 tervise tõttu määratud puue kaotab kehtivuse, kuigi terviseseisund on veelgi halvenenud.
7.Kaebajale Eesti Töötukassa nimel ekspertiisi teinud arst on mingi suvaline perearst, kes on andnud mingi suvalise hinnangu kaebaja kohta. Arstid ise tagaselja räägivad, et nad ei kirjuta kõike digiloosse sisse. Pole ime, et perearsti poole pöördudes kirjutab arst temale sobiva info, mitte patsiendi kõiki muresid, millega ta arsti poole pöördus. Vastustaja seisukohad
8.Vastustaja on seisukohal, et 22.03.2022 otsus nr P26O-2022-21662 on õiguspärane ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
9.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.
10.Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos 2(10)
nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse alusel teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning SKA puude raskusastme kohta.
11.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine.
12.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus ning suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine).
13.Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste puhul alla 2,76). Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks eelnimetatud valdkondades.
14.SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses. SKA 22.03.2022 otsusest nr P26O-2022-21662 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta) ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustajal puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid.
15.Eesti Töötukassale ekspertarvamuse andnud arst on tutvunud kõigi isiku kohta käivate viimase viie aasta terviseandmetega tervise infosüsteemis ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille SKA on oma puude raskusastme hindamisel aluseks võtnud ning antud metoodikast tulenevalt ei ole arvväärtused olnud piisavad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
16.Vastustaja selgitab, et 29.04.2020 tehti kaebaja suhtes otsus nr P26O-2020-59101, mis toetus samuti Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusel ja ekspertiisil. Toona tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste kestusega 27.03.2020 kuni 26.03.2022. Kaebaja väidab, et tema tervislik seisund on läinud halvemaks, kuid Eesti Töötukassa ekspertiis seda väidet ei kinnita. Kui 29.04.2020 tehtud otsuse nr P26O-2020-59101 aluseks olnud Eesti Töötukassa ekspertiisiga tuvastati kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste aritmeetiliseks keskmiseks 1,5 ning vastustaja menetleja korrigeeris antud arvväärtust 0,5-ga ehk arvväärtusele 1,5 lisati 0,5 ning saadi kokku väärtuseks 2,0, mis on minimaalne nõutud arvväärtus, mis lubab tuvastada puude raskusastme, siis käesoleva vaidlusaluse vastustaja otsuse aluseks olevas Eesti Töötukassa ekspertiisis on leitud, et inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste aritmeetiline keskmine on 1,00. Isegi, kui antud arvväärtust korrigeerida 0,5-ga, oleks väärtuseks 1,5, mis jääks ikkagi alla 2,00, mis on vajalik, et tuvastada keskmine puude raskusaste. Ka muude 3(10)
hinnatud valdkondade skoorirde korrigeerimisel 0,5-ga ei annaks ükski valdkond välja keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikku arvväärtust.
17.Lisaks viitab vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas 3-19-2182, kus kohus leidis, et puude raskusastme tuvastamisel saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lõigete 3-5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on 29.04.2020 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 27.03.2020 kuni 26.04.2022, siis ei saanud tal otsusest tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks.
18.Kaebaja on oma kaebuses viidanud küll palju sellele, et ei ole rahul Eesti Töötukassa poolt määratud osalise töövõimega, kuid vastustaja rõhutab, et töövõime hindamise osas ei ole SKA pädev selgitusi andma ja töövõime hindamise osa peab selgitama Eesti Töötukassa.
19.Kaebaja heidab oma kaebuses ette, et kuna koos puude raskusastme mittetuvastamisega kadus ka puude toetus, on kaebajal keeruline maksta makse, osta toitu ja vajalikke ravimeid. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamine põhineb sellel, millised osalus- ja tegutsemispiirangud isikul on, aga mitte sellel, kui keeruline on isiku rahaline olukord. Kui kaebajal on keeruline rahaliselt toime tulla, siis tuleb kaebajal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kuna just kohalikul omavalitsusel on kohustus hinnata isiku abivajadust ja vajadusel määrata toimetulekutoetus.
20.Kuna kaebaja on esitanud väite, et Töötukassa nimel tegi ekspertiisi mingi suvaline perearst, siis pidas vastustaja vajalikuks esitada täiendav ekspertarvamus kaebaja puude raskusastme kohta. Ekspertarvamuse on kaebaja terviseandmetele toetudes andnud SKA juhtivekspertarst Aune Tamm. Aune Tamme arvamusest selgub, et ei ole alust tuvastada kaebajal puude raskusastet ning Eesti Töötukassa ekspertiis on olnud õige. Seega pole vastustajal alust teha kaebaja suhtes teistsugust otsus, kui puude raskusastme mittetuvastamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kaebaja esitas 14.02.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. SKA pädevuses oli lahendada puude raskusastme tuvastamise taotlus. SKA tegi 22.03.2022 otsuse nr P26O-2022-21662, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning ei määranud kaebajale puudega tööealise inimese toetust. Kaebaja nõuab SKA 22.03.2022 otsuse nr P26O-2022-21662 tühistamist ja SKA kohustamist vaadata kaebaja 14.02.2022 esitatud taotlus uuesti läbi. Kaebaja ei ole otsusega nõus, sest varem oli puude raskusaste olemas ja kaebaja tervis on vahepeal halvenenud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas SKA jättis õiguspäraselt puude raskusastme tuvastamata ja puudega tööealise inimese toetuse määramata.
23.Vaidlus puudub selles, et SKA tuvastas 29.04.2020 otsusega nr P26O-2020-59101 kaebajal keskmise puude raskusastme (SKA 30.05.2022 vastuse lisana esitatud). Sama otsusega määrati kaebajale puudega tööealise inimese toetus 34,01 eurot kuus. Seega saab eeldada, et kaebaja peab enda puhul õigeks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamist. 29.04.2020 otsuse tegemisel võttis SKA samuti aluseks Töötukassa töövõime hindamise otsuse. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on vaidlustanud kohtus Eesti Töötukassa 21.03.2022 otsuse nr TVH/22/011853, millele SKA vaidlusaluse 22.03.2022 otsuse tegemisel tugines (haldusasi nr 3-22-874). Töövõime hindamist puudutavas vaidluses ei ole veel kohtuotsust tehtud (kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks on määratud 28.03.2023). Seega on Eesti Töötukassa 21.03.2022 otsus nr TVH/22/011853 praeguses asjas kohtuotsuse tegemise seisuga kehtiv haldusakt.
24.SKA on 15.08.2022 esitanud kohtule SKA enda ekspertarsti Aune Tamme arvamuse ja tervise infosüsteemi väljavõtte, millele Aune Tamm tugines. Aune Tamme arvamus on allkirjastatud 4(10)
15.08.2022. Kohus andis 07.07.2022 määruses pooltele senises menetluses veel esitamata tõendite esitamiseks tähtaja 05.08.2022. Seega esitas SKA uusi asjaolusid sisaldavad tõendid pärast selleks määratud tähtaega. SKA pole tõendi hilisemat esitamist millegagi põhjendanud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et uusi asjaolusid sisaldava tõendi esitamine pärast määratud tähtaega ei põhjustanud menetluse viibimist. Täiendav tõend oli kaebajale nähtav alates 15.08.2022. Kaebajal oli 07.07.2022 määruse kohaselt aega kuni 26.08.2022, et SKA poolt täiendavalt esitatule vastata. See tähendab, et 15.08.2022 SKA poolt esitatud tõenditele vastamiseks jäi kaebajal aega 11 päeva, mis oli piisav, arvestades 15.08.2022 esitatud tõendite arvu ja mahukust. Seega peab kohus võimalikuks SKA 15.08.2022 esitatud täiendavate tõenditega arvestada.
25.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
26.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Käesoleva lõike mõistes on keskmine puue inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
27.PISTS § 7 lg 1 sätestab, et puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Seega on toetuse maksmise eedluseks see, et isikul oleks tuvastatud puude raksaste.
28.PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Kuna kaebaja esitas ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks, kohaldas SKA puude raskusastme tuvastamisel PISTS § 23 lg-t 7.
29.Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 84 SE seletuskirja leheküljel 461 on PISTS § 23 lg 7 kohta selgitatud, et tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse alusel teeb töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning SKA puude raskusastme kohta.
30.SKA 22.03.2022 otsuses on märgitud, et puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsus. Otsuse põhjal jääb mulje, et vastustaja tutvus otsuse tegemiseks TIS-s sisalduvate andmetega. Samas väitis SKA 30.05.2022 vastuses kaebusele, et SKA ei ole TIS-i andmete päringut teinud. Seetõttu palus kohus SKA-l kohtumenetluses täiendavalt selgitada, kas SKA tutvus 22.03.2022 otsuse tegemiseks TIS-s sisalduvate kaebaja terviseandmetega või mitte ja kui mitte, siis miks seda ei tehtud. SKA on kohtule 05.08.2022 avalduses selgitanud, et SKA ei tutvunud otsuse tegemisel kaebaja TIS-s olevate andmetega, kuna see ei olnud vajalik tulenevalt PISTS-ga kehtestatud ühistaotluse menetlemise korrast. SKA märkis, et TIS-s olevate andmetega on tutvunud Eesti Töötukassa ekspertiisi teostav arst, kelleks oli käesoleval juhul perearst Ruth Song. Seega ongi kaebaja terviseandmeid arvesse võetud läbi Eesti Töötukassa ekspertiisi, mille tulemused on olnud aluseks kaebajale puude raskusastme mittetuvastamise otsuse tegemisel. Kohus leiab, et PISTS § 23 lg 7 eesmärgiga on kooskõlas see, et SKA ei uurinud otsuse tegemisel ise vahetult kaebaja terviseandmeid. Seega ei ole SKA 22.03.2022 otsus õigusvastane selle tõttu, et SKA ei uurinud enne 22.03.2022 otsuse langetamist kaebaja TIS-i andmeid, vaid tugines töövõime hindamise menetluses koostatud eksperdiarvamusele, mille tegemiseks juba oli TIS-i andmeid analüüsitud.
31.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kaebaja väitel ei ole arusaadav, miks tal ei tuvastatud puude raskusastet, kui varem oli puude raskusaste olemas.
32.Esmalt märgib kohus, et SKA varasema 29.04.2020 otsusega nr P26O-2020-59101 tuvastati keskmine puude raskusaste kindlaks perioodiks (27.03.2020-26.03.2022). Järgnev puude raskusastme hindamine on juba uus menetlus, mille tulemus ei sõltu eelnevast otsusest, vaid sellest, kas kehtiva õigusega sätestatud eeldused on täidetud. Praegusel juhul sõltus otsus PISTS § 23 lg 7 kohaselt töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusest ja töötukassa tehtud töövõime hindamise otsusest. Kaebaja on töövõime hindamise otsuse küll vaidlustanud, kuid tegemist on kehtiva otsusega, mistõttu sellele tuginemine ei ole SKA-le etteheidetav. Samas peab SKA 22.03.2022 otsus eraldiseisva haldusaktina olema õiguspärane.
33.SKA on 22.03.2022 välja toonud sätted, mille alusel otsus tehti. SKA on märkinud, et otsuse tegemisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, TIS-s sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsus. Kuigi SKA ei ole seda loetelus eraldi välja toonud, nähtub ülejäänud põhjendavast osast, et otsus tugineb ka töövõimet hinnanud ekspertarsti arvamusele („Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine taotlejal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.“). Menetluse käigus on selgunud, et tegelikkuses SKA TIS-s sisalduvaid andmeid enne otsuse tegemist välja ei nõudnud ja vahetult ei uurinud. Viide TIS-s sisalduvatele andmetele võib olla eksitav, sest tegelikkuses tugineti terviseandmetele kaudselt, läbi töövõimet hinnanud ekspertarsti arvamuse. Samas ei pea kohus seda oluliseks põhjendamispuuduseks, sest haldusakti aluseks olevate tõendite loetelu esitamine haldusakti tekstis ei ole asjaolu, millest asja otsustamine sõltub.
34.Põhjendamispuuduseks võib pidada seda, et vastustaja ei kirjutanud 22.03.2022 otsuses täpsemalt lahti, millised piirangud kaebajal töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse põhjal on, millisteks aritmeetilisteks keskmisteks need puude raskusastme tuvastamisel arvestati ja miks nendest aritmeetilistest keskmistest ei piisanud vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja on viidanud küll otsuse õiguslikele alustele, kuid see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati konkreetne otsus. Detailsemad põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas vastustaja 30.05.2022 vastuses kaebusele. Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamiseks ning halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt 6(10)
kohtumenetluse käigus toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega saab kohus arvestada ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega ning loeb SKA 22.03.2022 otsuse põhjendamispuuduse kohtumenetluses kõrvaldatuks.
35.SKA on 30.05.2022 vastuses täiendavalt selgitanud, et sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 18 § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Määruse nr 18 § 6 lg 3 sätestab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (v.a määruse nr 18 § 4 lg 5 punktis 3 nimetatud valdkond ehk suhtlemine, kus kaebajal piiranguid ei tuvastatud). Keskmine puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt sama määruse § 4 lg 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75. Keskmine puue tuvastatakse määruse nr 18 § lg 7 p 1 kohaselt sama määruse § 4 lg 5 punktis 4 nimetatud valdkonnas esinevate piirangute alusel, kui piirangu aritmeetiline keskmine on 2,76–3,49.
36.Vastustaja esitas 30.05.2022 vastuse lisana Eesti Töötukassa töövõime hindamise menetluses koostatud eksperdiarvamuse („TK ekspertiis“). Eksperdiarvamuse koostas 19.03.2022 dr Ruth Song. Terviseameti tervishoiutöötajate registri2 andmetel on Ruth Songi eriala peremeditsiin. Kuna kehtivas õiguses ei ole sätestatud kindlat arstiteaduse eriala, mis annab arstile pädevuse töövõimet hinnata, ei saa väita, et perearst oleks ebapädev töövõimet hindama.
37.Ruth Songi 19.03.2022 eksperdiarvamusest nähtub, et kaebaja tegevuspiiranguid hinnati ja põhjendati valdkondade kaupa järgmiselt: 1) Liikumine: liikumine eri tasapindadel – 2; ohutu ringiliikumine – 0; seismine ja istumine – 2; liikumisega seotud muud piirangud – 0. Eri tasapindadel liikumisel on mõõdukas piirang, mille põhjuseks on selja-, põlveliigeste ja labajalgade haigus. Taotlejale on määratud tallatoed, taastusravi, suunatud valukabinetti kroonilise valu tõttu. Puudub info, et taotleja vajaks liikumiseks abivahendit. Ohutul ringiliikumisel puudub piirang, sest TIS andmetel ei ole taotlejal nägemis- ega kuulmisraskust ega ka rasket luu-lihaskonna häiret, mis võiks tal põhjustada piiranguid
https://medre.tehik.ee/search/employees
7(10)
võtmetegevuses ohutu ringiliikumine. Seismisel ja istumisel on mõõdukas piirang, mille põhjuseks on selja- ja põlveliigeste haigus. Istumine on raskendatud. Istumast püstitõusmine, kükitamine ja seismine on raskendatud põlveliigeste liikuvuse piiratuse ja -valude tõttu. Terviseandmed ei kinnita küünarkargu või kõrvalabi vajadust. 2) Teadvusel püsimine ja enesehooldus: teadvusel püsimine – 0; tualettruumi toimingud – 1; söömine ja joomine – 0; teadvusel püsimuse ja enesehooldusega seotud muud piirangud –
0.Tualettruumi toimingute piirang on kerge, sest 2019. aastast hilisemaid probleeme uriinipidamatusega ei ole. 3) Õppimine ja tegevuste sooritamine: tegevuste õppimine – 0; tegevuste alustamine ja lõpetamine – 2; õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – 0. Õppimist takistavaid püsiva iseloomuga sümptoome ei ole TIS-s kirjeldatud. Tegevuste alustamisel ja lõpetamisel on mõõdukas piirang, mille põhjuseks on psüühikahäire. Tahteaktiivsuse languse, keskendumisraskuste ja unehäirete tõttu on piiratud igapäevatoimingute tegemine. TIS-s ei ole infot püsiva kõrvalabi vajaduse kohta. 4) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: väljaskäimine – 0; riski või ohu tajumine – 0; toimetulek muutustega – 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – 0. Kodust väljaspool liikumisega seotud ärevust ei ole TIS-s kirjeldatud. Toimetulekul muutustega on mõõdukas piirang psüühikahäire tõttu. Emotsionaalse labiilsuse ja isiksushäire tõttu on takistatud stressiga toimetulek. TIS-s ei ole infot püsiva kõrvalabi vajaduse kohta. Taotlejal esinevat tahteaktiivsuse langust on arvestatud hinnates võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“. 5) Suhtlemine: suhtlemisega hakkamasaamine – 0; kohane käitumine – 2; suhtlemisega seotud muud piirangud – 0. Taotlejal esinevat tahteaktiivsuse langust on arvestatud hinnates võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“. Kohasel käitumisel on mõõdukas piirang, mille põhjuseks on psüühikahäire. Piirang on tingitud temperamendi ja isiksuse funktsiooni häirest (koostöövõimelisuse puudumine, psüühiline ebastabiilsus, raskemeelsus) ning emotsionaalsest labiilsusest. Põhjuseks on peaaju struktuuri kahjustus. Muudes valdkondades piiranguid ei tuvastatud (käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine). Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmete alusel ei ole kaebajal kehalist haigust, mis võiks püsivalt käelist tegevust takistada. Taotleja kirjeldatud teabevahetusega seotud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Nägemishäire on kompenseeritud prillidega.
38.Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, sh kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (mh eksperdiarvamuse aluseks olevate andmete tervise infosüsteemi kandmine). Halduskohus on seevastu pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus. Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine (Riigikohtu otsuse p 24). Seega saab kohus kontrollida, kas eksperdiarvamuse andja kasutas TIS-i kantud andmeid õigesti. Kohus ei kontrolli seda, kas kaebaja raviarstid on kõik vajalikud andmed TIS-i kandnud, sest see on kaebaja ja tema tervishoiuteenuse osutaja vaheline küsimus. Kui andmeid TIS-s ei ole, ei saa nendega arvestamata jätmist eksperdiarvamuse andjale ette heita. 8(10)
Kohus võttis 07.07.2022 määruse alusel haldusasja materjalide juurde kaebaja TIS-s sisalduvad terviseandmed, mille alusel Ruth Song oma hinnangu andis. Kohus leiab, et eksperdiarvamuse andnud Ruth Song kasutas eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti. Eksperdiarvamuse andja on oma hinnanguid põhjendanud. TIS-i andmetest ei nähtu ühtegi sissekannet, mis oleks ekspertarsti hinnangutega selgelt vastuolus. Seega leiab kohus, et SKA-l puudus põhjus kahelda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi konkreetset hinnangut, vaid on esitanud üldise väite, et tema tervis on varasemaga võrreldes halvenenud. Kaebaja on seostanud tervise halvenemist põhiliselt sellega, et 2020. aastal saabunud koroonakriisiga kadus ära ligipääs arstiabile ja vajalikele teenustele. TIS-i andmed seda ei kinnita. Kaebaja on aastatel 2020-2022 käinud erinevate arstide vastuvõttudel ja talle on välja kirjutatud ravimeid. Kohus loeb HKMS § 60 lg 1 alusel üldtuntuks, et koroonalainete ajal ei kadunud ligipääs arstiabile üldiselt, sest selle kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Põhiliselt lükati edasi plaanilist statsionaarset ravi. Edasi lükkasid haiglad ainult need tööd, mida oli võimalik edasi lükata. Inimesed, kelle tervise seisund oleks ravi edasilükkamise tõttu halvenenud, pääsesid igal juhul haiglasse.3 TIS-i andmetest ei nähtu, et kaebaja puhul oleks toimunud vajaliku operatsiooni või muu ravi edasilükkamist. Seega puuduvad objektiivsed tõendid, et kaebaja tervis oleks halvenenud varasemaga võrreldes.
39.Nagu vastustaja on 30.05.2022 vastuses selgitanud, oli Töötukassa eksperdiarvamusest lähtudes kaebaja tegevuspiirang liikumise valdkonnas aritmeetilise keskmisega 1,33, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0,33, õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas 1,00, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas 0,67 ja inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas 1,00. Nagu eelnevalt viidatud sätetest selgus, peab teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine olema vähemalt 2,76 ja ülejäänud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine vähemalt 2, et kaebajal saaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme. Kaebaja puhul ei olnud ühegi valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine piisavalt kõrge, et tuvastada keskmine puude raskusaste.
40.SKA ekspertarsti Aune Tamme eksperdiarvamus on allkirjastatud 15.08.2022, mis tähendab, et seda ei saa pidada SKA 22.03.2022 otsuse tegemise aluseks olnud dokumendiks. Samas kinnitab see, et kui SKA oleks lasknud ka oma ekspertarstil arvamuse anda, siis oleks menetluse tulemus jäänud samaks ja kaebajal ei oleks puude raskusastet tuvastatud. Aune Tamm on märkinud, et Töötukassa hinnangutega valdkondades saab nõustuda, piirangud valdkondades ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Taotleja kõigi tervisehäirete ravipotentsiaal on olemas, millega on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Aune Tamme eksperdiarvamusest nähtuvalt on kaebaja ravisoostumus probleemne. Näiteks soovitatud taastusravi koos kognitiiv-käitumisteraapiaga, mis on kroonilise valu esmane ravisoovitus, ei ole rakendatud digiloo andmete alusel. Soovitatud psühhiaatrilist ravi kaebaja märtsist 2022 enam välja ostnud ei ole. Raviarsti sissekande kohaselt tarvitab kaebaja arusaamatul põhjusel ravimit 3 või 5 päeva kaupa. Kohus nõustub ekspertarsti seisukohaga, et soovimatus täita ravikorraldusi ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.
41.Kaebaja on ära märkinud ka selle, et SKA 22.03.2022 otsus on tehtud asutuse (maja), mitte ametniku poolt. SKA esitas 22.03.2022 otsuse kohtule allkirjastatud kujul 30.05.2022 vastuse lisana. Digikonteinerist nähtub, et otsus on allkirjastatud 22.03.2022 kell 08.53 SKA kui asutuse poolt. Kohus selgitab, et PISTS § 23 lg 1 kohaselt on puude raskusastme tuvastamise pädevus SKAl kui asutusel, mitte kindlal SKA ametnikul. Otsus on kinnitatud digitaalse templiga. PISTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse PISTS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades PISTS-i erisusi. SÜS § 26 reguleerib haldusakte hüvitise andmiseks või
https://www.err.ee/1608410768/koroona-tottu-edasi-lukkunud-operatsioonid-saavad-enamuses-tanavu-tehtud 22.11.2021 avaldatud artikkel
9(10)
hüvitise andmisest keeldumiseks. SÜS § 26 lg-s 4 on sätestatud, et hüvitise andja kinnitab elektroonilises vormis antud haldusakti hüvitise andja digitaalse templiga või otsuse teinud isiku digitaalallkirjaga. Kuna SKA 22.03.2022 otsus on elektroonilises vormis antud haldusakt hüvitise andmisest keeldumise kohta (puudega tööealise inimese toetust ei määratud), siis oli SKA-l õigus allkirjastada 22.03.2022 otsus SKA digitaalse templiga.
42.Kaebaja on 28.07.2022 esitatud avalduses teatanud, et ta sai septembrisse 2022 uued eriarstide ajad. Kohus märgib, et kui pärast SKA 22.03.2022 otsuse tegemist on kaebaja tervise osas ilmnenud mingid uued asjaolud (tekkinud uued terviseandmed), ei saa need tagantjärgi SKA otsuse õiguspärasust mõjutada, sest SKA sai otsuse tegemisel arvestada ainult nende asjaoludega, mis olid sellel ajal töövõime hindamise materjalide kaudu teada. SKA 22.03.2022 otsuses on selgitatud, et kui kaebaja terviseseisundis on muutusi, võib ta taotleda uut puude raskusastme tuvastamist.
43.Kokkuvõttes leiab kohus, et SKA otsus puude raskusastme mittetuvastamise kohta oli õiguspärane. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudus alus ka puudega tööealise inimese toetuse määramiseks. Kuna SKA 22.03.2022 otsus nr P26O-2022-21662 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele, puudub alus SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 14.02.2022 esitatud taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
45.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.