4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos venekeelse tõlkega toimetatakse kätte taotlejale.
1.X.X. (edaspidi taotleja) esitas Viru Vanglale 29. juulil 2022 taotluse, milles soovis pikaajalist kokkusaamist oma abikaasa ja alaealise lapsega 10.−13. septembril 2022. Viru Vangla jättis 23. augusti 2022. a otsusega nr 6-7/20433-2 taotleja pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata.
2.Taotleja esitas 29. augustil 2022 Viru Vanglale vaide, milles väljendab pahameelt talle pikaajaliste kokkusaamiste keelamise osas. Taotleja märgib, et Viru Vangla ei ole esitanud põhjendusi, miks vangla leiab, et perega kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut, ega selgitanud, mis juhtub, kui taotleja kohtub perega. Taotleja abikaasa on nõus kokkusaamisele tulles enda täieliku läbiotsimisega. Vangla rikub kokkusaamiste keelamisega tema pereelu.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 6. septembril 2022 taotleja esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt esitas taotleja Viru Vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasa ja alaealise lapsega perioodil 10.–11. september 2022, kuid taotlus jäi rahuldamata. Vangla keeldub kokkusaamise lubamisest juba kolmandat korda, kuna vangla väitel on neil
3-22-1889 informatsiooni selle kohta, et pikaajalise kokkusaamise ajal võib saada rikutud Viru Vangla kord ja julgeolek. Vestlusest kontaktisikuga ilmnes, et vanglal on kahtlused, et taotleja naine või tütar võivad edastada taotlejale keelatud esemeid. Taotleja osutab, et tema abikaasa on nõus täieliku läbiotsimisega, sealhulgas läbiotsimisega günekoloogitoolis, millest oli vanglale teatatud. Vangistusseaduse (VangS) §-st 25 ei tule, et kokkusaamisel ei võiks käia iga kuu. Antud juhul ei ole keeldumise põhjuseks mitte kohtade ja ressursside puudus, vaid mingi informatsioon, mida vangla kuidagi ei põhjenda. Kogu see olukord mõjub väga halvasti mitte ainult taotleja elule vanglas, vaid ka tema perekonnale, kellel keelatakse taotlejaga aega veeta. Taotleja palub esialgset õiguskaitset, kuna leiab, et vangla rikub kokkusaamiste tühistamisega ilma mõjuva põhjuseta ja edaspidiste kokkusaamiste mittevõimaldamisega tema õigusi. Taotlejal ja tema perekonnal tuleb tasuda juristi teenuse eest, vangla ise kontrollimata andmetele viidates mingit uurimist läbi ei vii. Taotleja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
4.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 8. septembril 2022 taotluse asjaoludega seonduvad materjalid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Viru Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla osutab, et taotleja viimane pikaajaline kokkusaamine toimus 28.−29. juunil 2022, seega on viimasest pikaajalisest kokkusaamisest möödas vähem kui pool aastat ja täidetud on seadusest tulenev miinimumnõue. Vangla ei pea võimalikuks võimaldada taotlejale pikaajalist kokkusaamist olukorras, kus on olemas info, et kokkusaamine ei täida vangistuse eesmärke ja võib põhjustada hoopis õigusrikkumise.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus selgitab esmalt, et käsitab 6. septembril 2022 kohtusse saabunud taotleja avaldusena pealkirjastatud pöördumist tulenevalt selle sisust ja eesmärgist üksnes esialgse õiguskaitse taotlusena. Taotleja on palunud kohtult esialgset õiguskaitset seoses sellega, et vangla jättis tema taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasa ja lapsega 10.–11. septembril 2022 rahuldamata. Kohus mõistab taotleja tahet selliselt, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine abikaasa ja lapsega 10.−11. septembril 2022.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 1. mai 2022 kuni 30. august 2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja esitas 29. augustil 2022 vanglale vaide, millest nähtub taotleja tahe vaidlustada septembris kokkusaamise keelamist. Vaides on
3-22-1889 põhjendatud, et kokkusaamise mittevõimaldamine rikub taotleja pereelu. Kohtu hinnangul on käimas esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduv vaidemenetlus, kuivõrd taotleja on sisuliselt esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega kattuva vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
8.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldama talle ja tema abikaasale ning alaealisele lapsele pikaajaline kokkusaamine 10.–11. septembril 2022 (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3). Seega tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine käimasoleva vaidemenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast soovitud kokkusaamise saamist muutuks põhivaidlus ainetuks.
10.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
11.Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
12.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
13.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Taotleja selgitas, et pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine rikub tema õigusi ning mõjub väga halvasti tema elule vanglas ja ta perekonnale, kellel keelatakse temaga aega veeta. Lisaks osutas taotleja sellele, et tal ja ta perekonnal tuleb tasuda juristi teenuse eest. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kohtu taotleja soovitud ajal oma abikaasa ja lapsega pikaajalisel kokkusaamisel, ei ole kohtul alust arvata, et taotlejale tekiksid pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega olulised kahjulikud tagajärjed. Taotlejale jääb peresuhete jätkamise võimalus alles ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral. Taotlejal on võimalik hoida abikaasa ja lapsega peresuhteid telefonikõnede ja kirjavahetuse teel. Samuti on taotlejal võimalik peresuhete säilimiseks kutsuda lähedasi lühiajalisele kokkusaamisele. Võimaliku õigusteenuse ostmisega seonduvate kulude ärahoidmine on võimalik ka ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Nimelt on taotleja suutnud iseseisvalt esitada vanglale vaide ja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mistõttu on kohtu hinnangul ilmne, et taotleja on vajaduse korral võimeline ise oma õigusi kaitsma. Samuti kehtib haldusmenetluses ja
3-22-1889 halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil ja kohtul tuleb isikut vajaduse korral abistada ja suunata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub vajadus õigusteenuse järele. Kui taotleja sellest hoolimata õigusteenust ostab, on sellega seonduvad kulud põhjustatud otseselt tema enda valikust, mitte vangla tegevusest või esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest.
14.Täiendavalt märgib kohus, et peab praegusel juhul kaalukamaks avalikku huvi tagada vanglas kord ja julgeolek. Vangla on keeldunud taotlejale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest, sest vanglale laekus teave, mille kohaselt võib kokkusaamine ohustada vangla julgeolekut või korda (vt VangS § 25 lõike 11 punkt 2). Vangla ei saanud taotlejale täpsemaid põhjuseid avaldada, sest tegu on juurdepääsupiiranguga teabega. Taotleja osutas siiski ise sellele, et kontaktisiku sõnul on vanglal kahtlus, et kokkusaamisele tulijad võivad taotlejale keelatud esemeid üle anda. Kohus on seisukohal, et keelatud esemed ohustavad olulisel määral vangla julgeolekut ja korda. Keelatud esemete avastamine ei pruugi ka täieliku läbiotsimise korral alati võimalik olla. Kohus ei pea põhjendatuks hakata esialgse õiguskaitse menetluses täpsemalt välja selgitama, millisele teabele vangla kokkusaamist keelates tugines. Esialgse õiguskaitse menetlus on kiireloomuline ja selle käigus ei ole võimalik asjaolusid igakülgselt kindlaks teha. Asjaolude põhjalikum väljaselgitamine ja analüüsimine toimub põhivaidluse lahendamise raames, st siis kui taotleja esitab kohtule kaebuse. Põhivaidluse lahendamise käigus hindab kohus ka seda, kas vangla saadud teave andis aluse kokkusaamise keelamiseks. Kuna kohtul ei ole esialgse õiguskaitse menetluses alust arvata, et vangla on ilmselgelt eksinud ohuhinnangu andmisel ja taotlejal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust pikaajaliseks kokkusaamiseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi tagada vanglas kord ja julgeolek.
Eeltoodule tuginedes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
16.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.