1.Jätta rahuldamata X taotlus anda talle riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määruse peale määruskaebuse esitamisel.
2.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 26.08.2022 vastusele lisatud dokumendid.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8).
1.Tallinna Vangla kohaldas 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/189 X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse, keelas kehakultuuriga tegelemise, otsustas kasutada ohjeldusmeetmeid (käeraudu) ning piiras vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et X ründas vanglaametnikku. Vangla keelas 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 Xl täiendavalt kanda isiklikke riideid ja kasutada isiklikke esemeid põhjusel, et ta oli end vigastanud ning proovinud tappa. Lubatud isiklikud esemed ja riided olid loetletud käskkirjas. Kõiki julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni.
2.X esitas Tallinna Vanglale 10.07.2022 avalduse, milles kirjeldas, kuidas teda hoiti haigushoo ajal kinni, ning heitis ette, et talle ei antud meditsiinilist abi. X märkis, et ta ei näe, tal on peas
3-22-1574 haav, põlv on katki ning randmel ja sõrmedel on sinikad ja haavad. Ta palus end viia Tartusse või haiglasse. Samuti on ta suurtähtkirjas palunud viia end meditsiiniosakonda või teise osakonda.
3.X esitas Tallinna Vanglale 15.07.2022 avalduse, milles heitis ette, et valvurid hoidsid teda 10.07.2022 vägivaldselt haigushoo ajal kinni, teda süüdistati ning jäeti andmata meditsiiniline abi. Ta palus algatada menetluse seoses õigusabi, kinnisest ruumist väljavõtmise, meditsiiniabi, tugiisiku ja valvuri ründamise menetluse lõpetamisega.
4.X esitas Tallinna Vanglale 19.07.2022 avalduse, milles heitis ette, et meedikud ei osutanud talle 18.07.2022 abi ning valvurid hoidsid teda kinni. Üle on vaatamata peahaav ja küünarnukk, põlv ning parem roie on katki. X taotles enda Tartu psühhiaatriaosakonda saatmist. Ta palus lahendada ka tema 10.07.2022 avaldus seoses kambris kinnihoidmise ja jõhkrutsemisega.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 22.07.2022 avalduse, milles palus sekkumist ja erakorralist õigusabi. Taotluse kohaselt hoitakse X valvuri ründamise eest 23 päeva kartseris. Psühhooside ajal on ta vigastanud enda pead, kukkunud katki mõlemad põlved, küünarnuki ja sõrmeliigesed. Arstiabi talle ei antud: 08.07.2022 ei puhastatud peahaava ning õhtul ei antud ravimeid. Valvur hoidis teda 10.07.2022 haigushoo ajal kartseriruumis kinni süüdistavalt alandades ning jättis arsti kutsumata. Järgmisel päeval fikseeris arst tervisekahjustused ja vigastused. Ta tundis kambris olles hirmu, kui öeldi, et ravimeid ei anta.
6.Tallinna Halduskohus märkis 22.07.2022 nõudes, et avaldust tõlgendatakse esialgse õiguskaitse taotlusena ravimite ja arstiabi osutamiseks. Vanglal tuli selgitada, kas X-l on läbitud või pooleli kohtueelne menetlus seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmisega lukustatud ruumis viibimise ajal või seoses haldusaktiga, mille alusel ta lukustatud ruumis viibib, samuti selgitada arstiabi ja ravimite tagamist.
7.Tallinna Vangla selgitas 28.07.2022 vastuses, et X ei ole täiendavate julgeolekuabinõude ja ebapiisava arstiabiga seoses vaideid esitanud. Talle on lukustatud kambris viibimise ajal järjepidevalt tervishoiuteenuseid osutatud ning vajalikke tervishoiuteenuseid osutatakse ka edaspidi. Seega puudub X-l selles osas esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla hinnangul ei saa X pöördumisi pidada vaieteks, sest nende sisuks on tervishoiuteenuse sisulised küsimused.
8.Tallinna Halduskohus jättis 29.07.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja palus tal täpsustada, kas ta soovib esialgset õiguskaitset seoses täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavate Tallinna Vangla käskkirjade või muu vangla tegevusega, tuues sellise tegevuse välja, ning tasuda puuduv riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Halduskohtu hinnangul oli avalduse eesmärk ennetada selles kirjeldatud sündmuste kordumist. Halduskohtu hinnangul võis vangla olla jätnud tähelepanuta X vaided täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjade peale. X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldustest võis järeldada soovi lukustatud kambrist välja pääseda ning see eesmärk on saavutatav nende peale vaide esitamisega. Halduskohus selgitas, et kui taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud ei ole seotud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, ei ole taotlus lubatav, sest selles kohta ei ole esitatud vaiet.
9.X märkis puuduste kõrvaldamiseks esitatud vastuses, et ta soovib esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist (käskkirjade kehtivuse peatamist). Ta soovib saada ravi Jämejala haiglas või Tartu psühhiaatriaosakonna kaudu Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse viimist ning soovib selles osas esialgset õigusabi. Meditsiinilise abita jätmine tähendab seda, et vangla pole andnud ühtegi tabletti, mis teda aitaks raske haigushoo ajal. Esialgset õigusabi on vaja, et oleks tabletid, mida võtta. Dr Y pole kuulanud, mida X räägib. Seepärast on õigusabi vaja ka psühhiaatri osas. Vastusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. 2(6)
3-22-1574
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.08.2022 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas X esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles X taotles Jämejala haiglasse või Tartu psühhiaatriaosakonna kaudu Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saatmist, tablettide andmist haigushoogude ajal võtmiseks ja psühhiaater dr Y kohustamist anda meditsiinilist abi (resolutsiooni p 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja Tallinna Vangla 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3), samuti otsustas asendada avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav osas, milles kaebaja soovib 28.06.2022 ja 05.07.2022 käskkirjade kehtivuse peatamist. X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldusi võib pidada vaieteks käskkirjade peale: nendes on kirjeldatud lukustatud kambris tekkinud terviseprobleeme ja soovi ta üle viia või vabastada lukustatud kambrist. Muude abinõude osas jääb taotlus läbi vaatamata, sest nendega seoses ei ole pooleli vaidemenetlust. Viidatud avaldustest ei nähtu, et X vaidlustab kindlat vangla haldusakti või toimingut, millega keelduti tema ravile viimisest või tablettide võimaldamisest või kus oleks lahendatud arsti osutatud teenusega seonduvat. Vaideks ei saa pidada taotlusi tervishoiuteenuse küsimustes. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul ei ole kaebajale kahjulikke tagajärgi ka talle soodsa kohtuotsusega võimalik kõrvaldada (HKMS § 249 lg 1). Julgeolekuabinõud piiravad kinnipeetava vabadust veelgi. X sõnul on tal psühhoosid ning ta on end vigastanud. Abinõude kohaldamisega kaasnevat ebameeldivust ei ole hiljem võimalik kõrvaldada. Määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Vaidemenetluse läbimisel ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on siiski vastuolus avaliku huviga. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine võib ohustada vangla julgeolekut. Julgeolekuabinõusid kohaldati, sest kaebaja ründas valvurit, vigastas ennast ja tegi enesetapukatse. Nii X, vanglaametnike kui kaaskinnipeetavate turvalisuse huvides on jätkata abinõude kohaldamist. X sõnul on tal psühhoosid. See on raske psüühikahäire, mis mõjutab isiku mõtlemist ja käitumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib X olla ohuks iseendale ja teistele.
11.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.08.2022 avalduse, milles märgib, et halduskohtu määrus rikub tema õigusi. Ta palus saata avalduse koopia ringkonnakohtule ning määrata endale advokaadi. Riigi õigusabi taotluse esitas ta Harju Maakohtule, kes edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.08.2022 määruskaebusena pealkirjastatud avalduse, mille järgi ta on esitanud lugematul arvul vaidlustusi seoses Jämejalga saatmise, tablettide andmise ja arsti tegevusega. Vaidlustused on jäänud rahuldamata. Julgeolekumeetmete tõttu võib avaldaja tervis ja elu olla ohus. X palub vanglalt välja nõuda viimase kuue kuu kaebused. Enda sõnul vajab ta keskkonnavahetust ning korrektse ravi korral ei ole ta ohtlik. Ta taotleb julgeolekumeetmete lõpetamist, ennistamist, sest ta pole saanud advokaati, õiguskaitset meditsiiniosakonna juhataja ja dr Y suhtes seoses ravile suunamise ja tablettide manustamisega, samuti palub ta kohustada vangla direktorit läbi vaatama vaide ennetähtaegseks vabastamiseks ja anda esialgset õigusabi arstliku komisjoni määramiseks. Harju Maakohus edastas ringkonnakohtule ka riigi õigusabi taotlused haldusasjas esindaja määramiseks.
13.Tallinna Vangla lõpetas 11.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/1-2/220 varasemate käskkirjadega kohaldatud julgeolekuabinõud. Vangla kohaldas sama käskkirjaga siiski eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmena käeraudade ja 3(6)
3-22-1574 jalaraudade kasutamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kõiki abinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni.
14.X vaidlustab 15.08.2022 määruskaebuse järgi ka Tallinna Vangla 11.08.2022 käskkirja, sest see annab vanglale õiguse hoida teda lukustatud kambris veel kolm kuud.
15.Tallinna Vangla palus 26.08.2022 vastuses jätta halduskohtu määrus muutmata. X esitab vanglale hulgaliselt pöördumisi, millest enamuses viidatakse tema terviseseisundile, rahulolematusele tervishoiuteenusega ja/või soovile saavutada vanglast vabastamine ravile suunamisega. Halduskohtu pädevuses ei ole suunata kaebajat Jämejala haiglasse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
X soovib, et talle määrataks menetluses osalemiseks riigi õigusabi korras esindaja.
17.Kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud kaebuste ja nendega seotud taotluste läbivaatamine on halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30, p 28). Taotluse saab läbi vaadata osas, mis puudutab esindaja määramist määruskaebemenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5, § 10 lg 1).
18.Ringkonnakohtu hinnangul on X RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma, mistõttu jääb tema taotlus rahuldamata. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis, mitte tema õigusalastest teadmistest. Praegu ei saa vaidlust pidada õiguslikult keerukaks. Piisab, kui tuua välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Seda saab teha eelkõige X ise, mitte esindaja. Ta ei pea viitama õigusnormidele ega kohtupraktikale. Halduskohus on asja lahendamisel seotud ka uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustusega, mis aitavad määruskaebuse esitaja menetluslikku kogenematust korvata (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6). II
19.Ringkonnakohus käsitab X 08.08.2022 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ning 11.08.2022 ja 15.08.2022 avaldusi määruskaebuse täiendustena. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Kuna määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1), jätab ringkonnakohus tähelepanuta ennistamise taotluse. Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja §-s 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
20.Vastuseks ringkonnakohtu nõudele esitas Tallinna Vangla X arstiabi, ravimite andmise ja ravile saatmisega seonduvad juuni- ja juulikuus esitatud avaldused ning vangla vastused neile. Ringkonnakohus võtab 26.08.2022 vastusele lisatud dokumendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3, § 203 lg 2).
21.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Vaidemenetlus tuleb läbida ka juhul, kui kinnipeetav vaidlustab meditsiiniosakonna osutatud raviteenuse kvaliteeti ja meditsiiniosakonna tegevust kinnipeetava ravimisel (Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus nr 3-22-490, p 16; 06.05.2022 määrus nr 3-22-527, p 11). Taotlus on lubatav, kui vaidemenetlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks käib või on alanud. Seejuures on avalduse vaideks kvalifitseerimisel määrav isiku tahe, mida haldusorganil tuleb vajadusel täpsustada. Avaldus tuleb vaidena kvalifitseerida ka siis, kui see ei ole vaidena pealkirjastatud või esitatud vaide blanketil, kuid isik on seal väljendanud soovi haldusakti 4(6)
3-22-1574 kehtetuks tunnistamiseks või toimingu tegemiseks (vrdl Riigikohtu 04.04.2003 määrus nr 3-31-32-03, p 16).
22.Praegusel juhul ei muuda esialgse õiguskaitse taotlust lubamatuks see, et 28.06.2022 ja 05.07.2022 käskkirjades nimetatud julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 11.08.2022 käskkirjaga. Kaebaja paigutati 11.08.2022 käskkirja alusel uuesti eraldatud lukustatud kambrisse, keelati tegeleda kehakultuuriga, otsustati kasutada käe- ja jalaraudu ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et kui määruskaebemenetluse ajal tunnistatakse varasem käskkiri kehtetuks, kuid uue käskkirjaga sisuliselt jätkatakse varasemate meetmete kohaldamist, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud ning samas võib eeldada isiku tahet vaidlustada uut käskkirja, võib tõhusa õiguskaitse tagamiseks esialgse õiguskaitse taotlust lubada. Esialgse õiguskaitse korras on kohtul võimalik kohustada vanglat ka toimingut tegema või lõpetama või keelata jätkuva toimingu tegemine. Sellises olukorras on olemas vaidemenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2022 määrus nr 3-20-2391, p 18).
23.X halduskohtule ja vanglale esitatud avaldustest võib järeldada, et tema eesmärk oli lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning saada arstiabi ja ravimeid. Samuti soovis ta saavutada seda, et ta paigutataks väljapoole vanglat ravile. Seejuures ei ole tema taotlus suunatud konkreetse arsti vastu, vaid seotud üldiselt vanglas raviteenuse saamisega. X on avalduses küll arstid nimeliselt välja toonud, kuid tema väited seonduvad siiski senise ravi ebapiisavusega. Eesmärgipärane on tõlgendada avaldust selliselt, et ta soovis saada piisavat ja asjakohast ravi, sest õigusteadmisi mitteomava isikuna ei pruukinud X mõista, et tal tuleb esitada taotlused Tallinna Vangla, mitte konkreetsete isikute vastu.
24.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 vanglale esitatud avaldusi võib käsitada vaietena täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjade peale. Neid ei ole küll vaidena pealkirjastatud, kuid need on esitatud vaide esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ning nendes väljendatakse soovi täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks (eelkõige eraldatud lukustatud kambrist vabanemiseks). Vaie tuleb lugeda esitatuks ka siis, kui see on puudustega. Ringkonnakohus siiski möönab, et kui isik esitab vanglale palju pöördumisi ja taotlusi, võib avalduste kvalifitseerimine olla keerukas.
25.Esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjadega ei ole põhjendatud. Taotlusest nähtuvalt oli X taotluse esitamise ajaks hoitud lukustatud kambris 23 päeva. Pikaaegne lukustatud kambris hoidmine võib kahjustada isiku tervist. X tervisekaardist ei nähtu siiski, et kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega. Tervisekaardist ei nähtu vastunäidustusi lukustatud kambris hoidmisele. X väited ja arstile videosalvestitelt nähtuv on omavahel vastuolus (vt haigusjuht nr A8709, 07.07.2022 anamnees). Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda arsti väidete usaldusväärsuses. Tervisekaardist nähtuvalt on X-le olnud lukustatud kambris viibides tagatud meditsiiniline abi. Lukustatud kambris hoidmist õigustab ka avalik huvi. X ründas vanglaametnikku, mistõttu võib temast tuleneda oht vangla julgeolekule. Hilisem enesetapukatse ja enesevigastused kinnitavad, et ta võib olla ka ohuks endale.
26.Ülejäänud abinõude (ravimite väljastamine, arstiabi osutamine, ravile paigutamine) osas ei ole taotlus lubatav. Halduskohus leidis õigesti, et X ei ole esitanud taotlustega seonduvat vaiet vanglale. X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldusi ei saa selles osas pidada vaieteks, sest nendes ei ole viidatud ühelegi konkreetsele arsti või vangla otsusele. Vangla selgituste kohaselt esitab X vanglale hulgaliselt pöördumisi, millest enamus sisaldab viiteid tema terviseseisundile. Kui kinnipeetav esitab vanglale hulgaliselt avaldusi, on tal suurem vastutus ära näidata, mida ta soovib või missugust tegevust ta vaidlustab. Ringkonnakohus 5(6)
3-22-1574 möönab, et iga juhtumi puhul tuleb arvestada konkreetse isiku võimekust selliseid avaldusi esitada. Vajadusel on haldusorganil võimalik isiku tahet täpsustada. Haldusasja nr 3-22-527 materjalidest nähtuvalt on X seoses ravimite väljastamise, arstiabi osutamise ja ravile paigutamisega esitanud vanglale arvukalt taotlusi, millele on vastatud. Kui selline taotlus lahendatakse, tuleb vastusele lisada vaidlustamisviide, et isikule oleks arusaadav, et tal on võimalik seda vastust vaidemenetluses vaidlustada. Korduvad taotlused võivad olla vaided vangla vastuste peale, eriti kui need on esitatud vaide esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 määrus nr 3-22-527, p 8). Praegusel juhul ei ole X siiski viidanud ühelegi konkreetsele ravimite väljastamise, arstiabi andmise ja ravile paigutamisega seonduvale vangla vastusele. Tema etteheited on üldised ja konkretiseerimata. X ei saa pidada õiguslikult niivõrd kogenematuks, et ta ei oskaks konkreetseid otsuseid või vastuseid välja tuua. Konkreetsete taotluste lahendamisel on X-l võimalik esitada vanglale vaie ning vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule.
27.Määruskaebuses ei saa esitada taotlusi nõuete kohta, mida halduskohtus ei esitatud. Seepärast jätab ringkonnakohus tähelepanuta ennetähtaegse vabastamise ja arstliku komisjoni määramisega seonduvad taotlused.
28.Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.