Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
05.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2028
Haldusasi
X esialgse õiguskaitse taotlus ning kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus anda talle riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määruse peale määruskaebuse esitamiseks.
2.Jätta läbi vaatamata X taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks ja ennistamiseks, menetlusabi taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja taotlus kaebaja esitatud dokumentidest ärakirjade saamiseks.
3.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-22-2028.
4.Tagastada X-le 13.10.2022 esitatud tõendid, 17.10.2022 esitatud dokument nr 537/22/144-1 ja 24.10.2022 esitatud kahjunõue vangla meditsiiniosakonnale. Võtta asja materjalide juurde ülejäänud 17.10.2022 esitatud tõendid.
6.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
Jätta rahuldamata X taotlus haldusasjade nr 3-21-2028 ja 3-21-2163 liitmiseks.
Jätta rahuldamata X taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.
Asendada määruse avaldamisel X nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 6 peale võib esitada sama tähtaja jooksul määruskaebuse Riigikohtule kaebuse tagastamist puudutavas osas. Esialgse õiguskaitse
3-22-2028 osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/189 vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel X (kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse, keelas kehakultuuriga tegelemise, otsustas kasutada ohjeldusmeetmeid (käeraudu) ning piiras vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et kaebaja ründas vanglaametnikku. Tallinna Vangla keelas 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 kaebajal lisaks kanda isiklikke riideid ja kasutada isiklikke esemeid põhjusel, et ta oli end vigastanud ja proovinud tappa. Tallinna Vangla 11.08.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/220 jätkati julgeolekuabinõude kohaldamist, v.a isiklike riiete ja esemete kasutamise keeld, sest kaebaja ähvardas, et tekitab endale kehavigastusi. Lisaks kohaldati ohjeldusmeetmena jalaraudu. Kõiki julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Tallinna Vangla kohaldas 22.09.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/27 kaebaja suhtes eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmeid (käerauad) ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt hinnatakse julgeolekumeetmete kohaldamist uuesti hiljemalt 22.10.2022.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2022 esialgse õigusabina pealkirjastatud avalduse (hiljem täiendatud), milles on tehtud vanglale erinevaid etteheiteid: kaebajale ei tagastatud koopiat, seitsme kuu jooksul ei antud meditsiinilist abi, ei moodustatud arstlikku komisjoni. Kohtueelne menetlus on lõppenud, sest kaebajale tagastati dokumentide originaalid. Avalduses on viidatud järgmistele kahjunõuetele: 5291 eurot seoses kaameraga; 12 215 eurot seoses kambris kinnihoidmisega; 160 000 eurot, mille tõendusmaterjal on 12 215 euro suuruse kahjunõude juures; 25 000 eurot ja 68 500 eurot. Kaebaja palus ühtlasi hinnata ümber julgeolekumeetmed, eemaldada kaamera ja jalarauad ning paigutada ta meditsiiniosakonda. Esialgse õigusabi korras palus kaebaja kliinilist psühholoogi ja psühhiaatrit, et need teeks taotluse arstliku ekspertiisi määramiseks ja moodustaks komisjoni. Kaebaja esitas lisaks mitmesuguseid dokumente 2022. a algusest. Enamasti on need taotlused meditsiinilise abi osutamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hilisemates täiendustes soovis kaebaja perearsti ja psühhiaatri vastuvõtte ning kindlaid ravimeid. Täiendustes on viidatud 12.09.2022 nõudele, 18 581 eurole ja 16 285 eurole (20.09.2022 avaldus).
3.Tallinna Vangla selgitas 05.10.2022 vastuses, et kaebaja viibib eraldatud lukustatud kambris alates 29.06.2022. Jälgimiskaamerat kasutatakse alates 21.09.2022, sest kaebaja oli ähvardanud end soovitud ravi mittesaamisel tappa ning ta on end varem korduvalt vigastanud. Kaebaja ei ole 22.09.2022 käskkirja peale vaiet esitanud. Tema avaldused on laialivalguvad ja raskesti mõistetavad. Kuna kaebaja esitab järjepidevalt samasisulisi nõudeid, ei ole võimalik omada täit ülevaadet tema pöördumistest. Kaebaja viibis perearsti vastuvõtul 03.10.2022 ja psühhiaatri vastuvõtul 19.08.2022. Tema terviseseisundit kontrollitakse pidevalt. Ravi osutamist on selgitatud ka kohtule esitatud vastustes haldusasjades nr 3-22-475, nr 3-22-489, nr 3-22-490, nr 3-22-1216, nr 3-22-1574, nr 3-22-1575, nr 3-22-1845, nr 3-22-1847 ja nr 3-221936. Vastusele olid lisatud kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised ning Tallinna Vangla vastused neile ja vaiete kohta tehtud vaideotsused.
4.Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse, sh kahjunõuded ja võimalikud kohustamisnõuded kaebaja soovi järgi arstide juurde pääsemiseks ning meditsiiniosakonda paigutamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus otsustas määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (resolutsiooni p 3). 2(9)
3-22-2028 Esialgse õiguskaitse taotlus Kaebaja avalduse pealkirjast „Esialgne õigusabi“ võib järeldada, et ta soovib esialgse õiguskaitse raames julgeolekumeetmete ümberhindamist, kaamera ja jalaraudade eemaldamist ning meditsiiniosakonda paigutamist. Kaebaja ei ole esitanud vaiet 22.09.2022 käskkirja peale, millega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, samuti pole ta esitanud taotlust julgeolekuabinõude ümberhindamiseks või lukustatud kambrist vabastamiseks või elektroonilise järelevalve lõpetamiseks. Jalaraudade kasutamine lõpetati juba 22.09.2022 käskkirjaga. Taotlus ei ole HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav ja tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui kaebajal oleks pooleli julgeolekuabinõude ja elektroonilise järelevalvega seotud vaidemenetlus, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Elektroonilist jälgimist on põhjendatud kaebaja suitsiidikalduvusega. Seda kinnitab vanglaametniku ettekanne, mille tõesuses puudub põhjus kahelda. Kaebaja väidab mäluprobleeme, mistõttu ei ole tema väited 21.09.2022 telefonikõne sisu kohta usaldusväärsed. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist meditsiiniosakonnas. Avalik huvi vangla julgeoleku ja kinnipeetavate üle järelevalve tegemise vastu on kaalukam kui kaebaja õigused. Vangla on kohustatud tagama nii ametnike, kinnipeetavate kui ka kaebaja julgeoleku ega saa riskida uute rünnakute, enesetapu või -vigastamisega. Arvestades kaebaja käitumist, on selle toimumise tõenäosus piisavalt kõrge. Kaebaja taotles ka kliinilist psühholoogi ja psühhiaatrit, kes teeks ettepaneku moodustada arstlik komisjon, mis suunaks kaebaja ravile. Samuti on kaebaja soovinud pääseda perearsti ja psühhiaatri korduvale vastuvõtule, et koostataks kaebajale sobiv raviskeem. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetselt, millal, mitu korda, kui tihti ja millise arsti vastuvõtule pääseda. Kaebajale on tagatud pidev meditsiiniline abi ja jälgimine. Psühhiaatri vastuvõtt toimus 19.08.2022 ja perearsti vastuvõtt 03.10.2022. Sarnaselt vabaduses viibivate isikutega, on vanglas tervishoiuteenuse osutamisel oma kord ning esialgse õiguskaitse määrusega pole põhjendatud tekitada olukorda, kus kogu meditsiinipersonal oleks kaebajale mis tahes eesmärkidel ja ajal vastavalt soovile kättesaadav. Kaebajale on selgitatud, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada. Isegi kui kaebajal oleks selline nõudeõigus, ei õigustaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist teiste isikute õigused ja avalik huvi. Vangla tervishoiutöötajatel on ka teisi patsiente peale kaebaja, ravijärjekorrad jne. Kaebuse tagastamine Kohtule esitatud avaldustes on viidatud erinevate summadega kahjunõuetele (12 215, 160 000, 5291, 18 581, 16 285, 25 000 ja 68 500 eurot) ning kuupäevadele 2022. a juunis, juulis ja septembris. Need nõuded tuleb HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastada, sest kaebaja kuritarvitab olulisel määral kaebeõigust ning tema õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajal on esimese astme halduskohtutes olnud või käimas 77 haldusasja (kaebused, riigi õigusabi taotlused, esialgse õiguskaitse taotlused). Nendest enamus on seotud tervishoiuteenuse osutamise ja kahju hüvitamisega. Kaebaja esitab seosetuid taotlusi koos hüvitamisnõuetega. Praeguses asjas märgib ta arusaamatult, et talle tagastati originaal, aga mitte koopia, mistõttu on kohtueelne menetlus läbitud; ta viitab 5291 euro suurusele nõudele, mis puudutab kaamera kasutamist; 12 215 eurole, mille tõendatust peaks kohus otsima 160 000 euro menetlusmaterjalidest. Pöördumise lisaks on 20 lk materjale alates 2022. aasta algusest, mida on käsitletud teistes haldusasjades (nt nr 3-22-82, nr 3-22-475, nr 3-22-489 ja nr 3-22-490). Lisade hulgas on 2022. a augustis esitatud kaebus hüvitada kahju 12 215 eurot, adresseerituna kohtunik T. Nurmele, mis seejärel on saanud kahjunõudena vangla templi 06.09.2022. Sarnaselt on Tallinna Halduskohtule 2022. a augustis esitatud nõue 12 215 euro hüvitamiseks, mis sai kahjunõudena vangla templi 14.09.2022 (08.09.2022 antud number 5-37/22/129-1). Lisaks on seal nõue 125 500 eurot. Praeguses haldusasjas viitab kaebaja 03.10.2022 avalduses juba 18 581 ja 16 285 euro suurustele nõuetele, lisatud kahjunõudes ka 9251 eurole. 3(9)
3-22-2028 Kaebaja kuritarvitab kaebeõigust, sest esitab korduvalt suvalisi taotlusi ja kahjunõudeid, mida ei ole võimalik jälgida. Kaebaja lisab põhiprobleemi juurde erinevas summas kahjunõudeid, mis viivad uute summade ja liitnõuete juurde, mistõttu ei ole arusaadav, kuhu peaks vangla ja kohus sedakaudu jõudma. Kuigi kohtule on võimalik esitada liitkaebus (HKMS § 37 lg 3), peavad kaebuse nõuded olema omavahel piisavalt seotud. Liitkaebuse mõttega ei ole kooskõlas see, kui ühes haldusasjas esitatakse kõik nõuded, mida kaebaja on kunagi soovinud esitada, sh selliselt, et ei ole võimalik aru saada, mitu kahjunõuet ja millistel alustel kaebaja kokkuvõttes soovib esitada. Kaebaja ummistab pahatahtlikult kohut, kuigi talle on selgitatud, et tuleb püsida haldusasjas käsitletava probleemi raamides (nt haldusasjades nr 3-21-1297 ja nr 3-22-1348). Samuti on kaebajale selge nõue läbida kohtueelne menetlus, kuid ta esitab aina uuesti nõudeid, mille ta esitas halduskohtule 2022. a augustis, kuid mis registreeriti vanglas alles septembris. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada reaalset olukorda. Kaebaja esitab pidevalt kaebusi seoses terviseseisundi ja tervishoiuteenuse osutamisega. Samas kinnitavad kaebaja tervisekaart ja julgeolekuabinõude käskkirjades kirjeldatu, et kaebaja tekitab endale ise vigastusi, ning meditsiinitöötajad on pidevalt olemas, et osutada kaebajale asjakohast abi. Kaebaja agressiivse käitumise tõttu on olnud vajalik kaasata tema abistamisse valvureid, kes nt panevad kaebaja kätele käerauad. Vangla hindas 10.07.2022 juhtumit 11.08.2022 vastuses nr 5-18/22/14971-2 (vangla lisa 4, lk-d 1–3), vaadates üle videosalvestise, ja tuvastas, et meditsiinitöötajad käisid kaebajat abistamas ja valvurid ei kasutanud kaebaja vastu füüsilist jõudu. Seega ei vasta tõele väide, et kaebajaga jõhkrutseti ning abi ei antud (vt kaebaja 10.07.2022 pöördumine, vangla lisa 3, lk 1). Kaebaja ei saa olla läbinud kohtueelset menetlust seonduvalt nõuetega, milles ta taotleb 12 215 ja 5291 euro hüvitamist, ning 03.10.2022 esitatud täiendava nõudega. Ta esitas need taotlused vanglale 2022. a septembris ning nende nõuete läbivaatamiseks on vanglal kaks kuud. Seega tuleb need nõuded tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Asjaolu, et kaebajale tagastatakse tema taotluste originaalid, ei tähenda tema taotluste tagastamist VangS § 11 lg 8 mõistes. Kui kaebaja soovib vangla kohustamist võimaldada kliinilise psühholoogi, perearsti ja psühhiaatri vastuvõtte, siis selles osas puudub tal kaebeõigus. Kaebajale on vanglas tagatud tervishoiuteenuse osutamine ja ravi (VangS §-d 52 ja 53). Suunamiste ja raviotsuste tegemisel lähtutakse meditsiinilisest vajadusest, mitte patsiendi tahtest. Seega kuuluksid kohustamisnõuded tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kui kaebaja tahteks oli esitada kohustamiskaebus tema meditsiiniosakonda paigutamiseks, siis ka selleks puudub kaebeõigus, sest kuskilt ei tulene õigust nõuda karistuse kandmist konkreetsel viisil või kohas.
5.X esitas 13.10.2022, 17.10.2022 ja 24.10.2022 avaldused, mida Tallinna Halduskohus käsitas määruskaebusena 07.10.2022 määruse peale ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtule adresseeritud avaldus laekus 27.10.2022. Kaebaja vigastab end ja nälgib nii kaua, kuni ta saab soovitud ravimid. Kui avaldust ei rahuldata, teeb ta enesetapu. Kaebaja hävitab Tallinna Vangla. Tervishoiuteenust ei ole osutatud 10 kuud. Halduskohus ei kontrollinud, kas visiidid tegelikult toimusid. Vangla on rikkunud VangS §-e 52 ja 53 ning võlaõigusseaduse § 770 lg-t 4 ja pannud toime karistusseadustiku §-s 324 sätestatud süüteo. Kaebaja palub viia läbi eluviisitreeningu mugavas toolis, käerauad ees, tooli külge kinnitamata; meditsiiniosakonda üleviimist; lülitada välja kaamera; viia ära jälgimiskambrist; kustutada käskkirjad ja tühistada menetlused, käsitada ütlusi vaietena. Esialgse õiguskaitse raames palus kaebaja ennetähtaegset vabastamist, eluviisitreeningu läbiviimist, meditsiiniosakonda paigutamist, õendusanamneeside ja distsiplinaarmenetluse protokollide kogumist ajavahemiku 10.–22.10.2022 kohta; tagastada uuesti dokumendid julgeolekumeetmete ja kõigi 2022. a distsiplinaarmenetluste kohta, kõik 4(9)
3-22-2028 selgitused ja ütlused, 2022.a kahjunõuete koopiad ning koopia 12 215 euro suurusest kahju nõudest vanglaametnikule. Kaebaja palub kooskõlastada menetlus tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoniga ning viia läbi tervisekomisjon ja kohustada moodustama arstlik komisjon.Kaebaja 17.10.2022 avalduses on viidatud kahjunõuetele 19 500 ja 18 500 eurot seoses tervisekaardile kantud ebaõigete andmetega ning maakohtule esitatud 172 000 euro suurusele hagile. Avalduste lisades, s.o dokumentides, mis kaebaja on esitanud vanglale, viidatakse järgmistele kahjunõuetele: 5291 eurot valeütluste ja kaamera ees hoidmise eest (23.09.2022 avaldus); koondnõue 38 500 eurot + 5000 eurot tablettide mitteandmise eest (22.03.2022 avaldus); 68 500 eurot tervisekahjustuse tekitamise, abi osutamata ja ravimite andmata jätmise eest (31.03.2022 avaldus); 38 500 eurot abi osutamata jätmise ja tervisekahjustuse tekitamise eest 22.03.2022 (23.03.2022 avaldus); 500 eurot, sest kaebajal olid tugevad valud, kuid abi ei antud (06.06.2022 avaldus); 24 250 eurot (10 250 + 9000 + 5000) (22.10.2022 avaldus). Kaebajal on läinud kohtuasjade peale palju paberit ja ümbrikuid ning ta palub korvata 20 C5 ümbrikut, 2 pastakat ning 5,24 eurot vanglasisesele kontole paberi eest (25.09.2022 avaldus). Kaebaja palus koguda järgmised tõendid: vaided, ütlused 8 tk, 24 250 kahjunõue 6 leheküljel, 2 vaiet 21.–22.10.2022, avaldused, vaided ja ütlused 21.–22.10.2022, distsiplinaarmenetluste protokollid. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Samuti palus kaebaja pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega, ennistada ajavahemikul 10.–25.10.2022 edastatud määruskaebuste tähtaeg, kuulutada menetlus ja istung kinniseks ja asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Kaebaja palus haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-22-2163.RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
6.Kaebaja soovib, et talle määrataks riigi õigusabi korras esindaja. Ringkonnakohus saab taotluse läbi vaadata osas, mis puudutab esindaja määramist määruskaebemenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 ja § 10 lg 1).
7.Taotlus jääb rahuldamata, sest esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ning tema käitumisest protsessis, mitte isiku õigusalastest teadmistest. Praegu ei saa vaidlust pidada õiguslikult keerukaks. Kaebaja esitas iseseisvalt kohtule avaldused, täiendas neid ning on esitanud määruskaebuse (vt allpool). Tema tahe on kohtule piisavalt arusaadav. Vaidlus puudutab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja ravi osutamist, mille kohta saab selgitusi anda eelkõige kaebaja ise. Ringkonnakohus möönab, et vaidluse on muutnud keeruliseks asjaolu, et kaebaja on esitanud kohtueelses ja kohtumenetluses ohtralt avaldusi ja taotlusi ning algatanud palju kohtumenetlusi, mis raskendab avaldustes orienteerumist. Kaebaja avaldustest võib ka järeldada, et tal endal puudub algatatud menetlustest ja esitatud taotlustest ülevaade. See ei õigusta praeguses olukorras siiski esindaja määramist. Kohtu ülesanne on kindlaks teha vaidluse ese, suunata kaebajat esitama tulemuslikumaid taotlusi ning hinnata, kas kaebaja on varem esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel, mis on juba kohtu menetluses; samuti hinnata seda, kas kaebaja kasutab oma menetlusõigusi heauskselt (HKMS § 2 lg 5, § 28, § 120 lg 1 p-d 1, 3 ja 8). Riigi õigusabi andmisest tuleks keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alustel: kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta on ilmselt vähesed (vt allpool). II
8.Halduskohus käsitas kaebaja 13.10.2022 ja 17.10.2022 avaldusi õigesti määruskaebusena. Avaldustes on vähemalt osaliselt osutatud probleemidele, mille lahendamiseks kaebaja halduskohtusse pöördus. Samuti osutatakse neis soovile esitada määruskaebus. Avaldused on 5(9)
3-22-2028 esitatud HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. 24.10.2022 avaldus on pealkirjastatud määruskaebusena ning esitatud samuti määruskaebuse esitamiseks ette nähtud 15-päevase tähtaja jooksul. Seetõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks ja tähtaja ennistamiseks. Muudes haldusasjades esitatud määruskaebuste tähtaegsuse kohta võetakse seisukoht nendes menetlustes ja praeguse haldusasja raames ei hinda ringkonnakohus mingite muude määruskaebuste esitamise tähtaegsust ega ennista muude määruskaebuste esitamise tähtaega.
9.Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine määruse peale, millega kaebus tagastati ja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, on lubatud (HKMS § 121 lg 4 ja § 252 lg 7). Kuna määruskaebuse esitamine on HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 järgi riigilõivuvaba, jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
10.Määruskaebus vastab HKMS § 52–54 ja § 205 sätestatud nõuetele minimaalsel määral, et see lahendada. Määruskaebuses ei saa siiski esitada nõudeid, mida ei esitatud halduskohtule. Kaebaja ei esitanud kaebust ega esialgse õiguskaitse taotlust seonduvalt väärinfo kajastamisega tervisekaardil ja sellega seotud hüvitamisnõuet ega nõudnud ümbriku, paberi, pastakate ja koopiate kulu hüvitamist ning eluviisitreeningut. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustab maakohus ja kriminaalmenetluse alustamise üle uurimisasutus või prokuratuur. Selliste taotluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Taotlused tõendite kogumiseks, dokumentide tagastamiseks ja koopiate saamiseks on menetluslikud taotlused konkreetse haldusasja menetluses, mitte nõuded HKMS § 37 lg 2 mõistes, mille tagamiseks saaks kohaldada esialgset õiguskaitset. Selles osas ei ole määruskaebus lubatav.
11.Kaebaja ei nõustu halduskohtu määrusega osas, mis puudutab meditsiinilise abi andmist, lukustatud kambris kinnipidamist ja kaameraga jälgimist. Taotlusest moodustada arstlik komisjon järeldab ringkonnakohus, et kaebaja soovib psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttu, sest psühholoog või psühhiaater saab otsustada komisjoni moodustamise ja kaebaja ümberpaigutamise üle. Samuti ei ole kaebaja nõus hüvitamisnõuete tagastamisega. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule (HKMS § 205 lg 1 p 3).
12.Määruskaebemenetluses on esitatud järgmised dokumendid: 1) märgukiri, kus tehakse etteheiteid kahe Tallinna Vangla ametniku tegevusele; 2) Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 kohtumäärus ja kaaskiri haldusasjas nr 3-22-2028; 3) Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 kohtumäärus, kaaskiri ja makseinfo leht haldusasjas nr 3-22-1936; 4) Tallinna Vangla 27.08.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/230-2 esimene lehekülg; 5) 14.08.2022 registreeritud vaie nr 5-15/22/240-1, kus tehakse etteheiteid menetluse kestusele, põhjendatakse täiendavate julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjade õigusvastasust ning palutakse julgeolekumeetmed eemaldada ja vabastada jälgimiskambrist; 6) Tallinna Vangla 05.10.2022 vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-2028; 7) tervisekaardi väljavõte ajavahemiku 04.01.–03.10.2022 kohta; 8) K-Raha väljavõte ajavahemiku 13.05.–12.09.2022 kohta; 9) 23.09.2022 avaldus vanglale seoses paberi, pastaka ja ümbriku kulu hüvitamisega (registreeritud 28.09.2022 nr 5-37/22/145-1); 10) 22.09.2022 avaldus, kus kaebaja selgitab, et tal ei olnud enesetapumõtteid ja tema õigusi rikutakse kaameraga ning ta soovib kahju hüvitamist 5291 eurot (registreeritud 26.09.2022 nr 5-37/22/144-1);
6(9)
3-22-2028 11) 22.03.2022 taotlus kahju hüvitamiseks 38 500 + 5000 eurot seoses tablettide mitteandmisega (registreeritud 24.03.2022 nr 5-37/22/62-1); 12) 01.04.2022 taotlus kahju hüvitamiseks 68 500 eurot seoses puude või tervisekahjustuse tekitamisega (registreeritud 04.04.2022 nr 5-37/22/70-1); 13) 23.03.2022 taotlus kahju hüvitamiseks 38 500 eurot seoses ravimi andmata jätmisega (registreeritud 24.03.2022 nr 5-37/22/61-1); 14) 06.06.2022 taotlus vanglale 500 euro hüvitamiseks, sest valudele ei reageeritud viivitamatult (registreeritud 08.06.2022 nr 5-37/22/96-1); 15) 22.10.2022 avaldus meditsiiniosakonnale tema sinna paigutamiseks ja kindlate ravimite määramiseks ning kahju hüvitamiseks 10 250 eurot + 9000 eurot + 5000 eurot.
13.Ringkonnakohus tagastab kaebajale numberloendi p-des 1–8, 10 ja 15 esitatud dokumendid ja tõendid. Numberloendi p-des 2, 4–7 ja 10 esitatud dokumendid ja tõendid on asja materjalide juures olemas ning p-des 1, 3, 8, 15 nimetatud dokumentidel pole määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde numberloendi p-des 9 ja 11–14 nimetatud tõendid, sest neil võib olla tähtsus hüvitamisnõude tagastamise õiguspärasuse hindamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks. Kaebaja ei ole tõendite kogumise taotlust põhjendanud ega selgitanud missuguseid asjaolusid ta soovib nende tõenditega kinnitada. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väidete kindlakstegemiseks esitatud piisavalt tõendeid. III
14.Esialgse õiguskaitse eesmärk oli muu hulgas vabaneda jälgimiskambrist. Selleks on võimalik taotleda vanglalt julgeolekuabinõusid kohaldava käskkirja kehtivuse peatamist või esitada taotlus abinõude ümberhindamiseks või jälgimiskabrist vabastamiseks või jätkuva toimingu keelamiseks. Tallinna Vangla oli lahendanud kaebuse esitamise ajaks kaebaja vaide seonduvalt julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjadega (27.08.2022 vaideotsus nr 515/22/230-2) ja selle vaideotsusega seonduv kaebetähtaeg ei olnud saabunud, kuid kaebuse esitamise ajaks oli vangla andnud julgeolekuabinõude kohaldamise kohta uue käskkirja. Tegemist ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2022 määruse nr 3-22-1574 p-s 22 kirjeldatud olukorraga, kus esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav määruskaebuse menetlemise ajal antud uue samasisulise käskkirja peale vaiet esitamata. Kaebaja ei olnud halduskohtusse pöördumise ajal esitanud vaiet 22.09.2022 käskkirja peale ega taotlenud julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. Seega ei olnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus selles osas HKMS § 249 lg-test 2 ja 5 lähtudes lubatav. Ringkonnakohus nõustub siiski halduskohtuga, et julgeolekuabinõude kohaldamist õigustasid avalik huvi ja teiste isikute õigused. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata ka osas, mis puudutab psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule pääsemist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4), märkides vaid, et kaebajale on olnud meditsiiniline abi tagatud ning ta on saanud osaleda arsti vastuvõttudel. Sarnaselt vanglavälise eluga, tuleb ka kinnipeetavatel eriarsti vastuvõtule pääsemist oodata ning kinnipeetav ei saa eeldada, et ta saab eriarsti vastuvõtule kohe, kui ta seda soovib. Vanglas korraldab tervishoiuteenuse osutamist arst, kes saab otsustada erakorralise ravivajaduse üle. Praegusel juhul ei ole sellist vajadust nähtud. Põhjendatud ei ole luua esialgse õiguskaitse määrusega olukorda, kus eriarsti vastuvõtu võimaldamisega kahjustatakse teiste isikute õigusi ja avalikku huvi.
15.Halduskohus tugines hüvitamisnõuete tagastamisel HKMS § 121 lg 1 p-le 4 ja § 121 lg 2 p-le 22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 5291 ja 12 215 euro suuruste nõuete ja 03.10.2022 taotluste osas ei saanud kaebajal olla läbitud VangS § 1 1 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Need taotlused esitati vanglale vahetult enne kaebuse esitamist või kaebuse esitamise järel, mistõttu ei saanud olla möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Halduskohus ei eksinud ka ülejäänud hüvitamisnõuete 7(9)
3-22-2028 tagastamisel. Halduskohtul on küll selgitamis- ja uurimiskohustus, kuid see ei tähenda, et kohus peaks koostama kaebuse kaebaja eest ja töötama kaebuse aluse kindlakstegemiseks läbi kõik kaebaja algatatud või pooleli olevad haldusasjad ning küsima vanglalt välja kõik kaebaja pöördumised mingi ajavahemiku kohta. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on pooleli väga palju haldusasju. Kuna kaebaja esitab hulgaliselt samasisulisi avaldusi nii haldus- kui ka kohtumenetluses, on neist täieliku ülevaate omamine praktiliselt võimatu. Seepärast on kaebajal endal suurem vastutus selle väljatoomisel, millega seoses ta hüvitamisnõude esitab. Praegusel juhul ei ole kaebaja seda teinud. Konkretiseeritud on vaid taotlused (kahjunõue seoses kaamera ja kinnipidamisega), mille osas tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohtule esitatud avaldustest ei ole ka võimalik järeldada, kas need on avaldusena esitatud vanglale või halduskohtule või kas tagastatud avaldustele on hiljem midagi juurde kirjutatud. Neil põhjustel ei saa kaebajat pidada kaebeõiguse teostamisel heauskseks.
16.Kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastamine eeldab ka, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus on varem leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõuete puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 33-1-9-17, p 13; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus nr 3-22-1470, p 10 ja 28.01.2023 määrus nr 3-22-2562, p 10). Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et reaalne olukord ei kinnita kaebaja väiteid abita jätmise kohta. Kaebajale on tervisekaardist nähtuvalt olnud tagatud pidev abi. Asjaolu, et ta ei saa soovitud ravimeid või vastuvõtte tihedusega, mis talle meeldiks, ei tähenda, et vangla oleks käitunud õigusvastaselt ja sekkunud intensiivselt tema õigustesse. Kaebajal on õigus saada selgitusi ravialaste valikute kohta, kuid ta ei saa nõuda kindlat ravi ega ravimeid. Praegusel juhul on kaebajale antud selgitusi (vt Tallinna Vangla 18.08.2022 vastus nr 5-18/22/15387-2, dtl 82–83; 22.08.2022 vastus nr 7-8/22/15788-2, dtl 67–68; 27.08.2022 vastus nr 5-8/22/155462, dtl 89–90; 08.09.2022 vastus nr 5-18/22/16735-2, dtl 104; 19.09.2022 vastus nr 78/22/16821-2, dtl 107–108; Tallinna Vangla 28.09.2022 vaideotsus nr 5-15/22/253-2, dtl 70– 71). Seega võib kaebaja õiguste riivet pidada praeguses asjas väheintensiivseks. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust esitada sama nõude ja alusega kaebus uuesti kohtusse. Kaebajal tuleks siiski konkreetselt välja tuua kaebuse alus, s.o vangla tegevus, millega ta oma rikkumise seostab, ja nõutava hüvitise suurus. Enne hüvitamisnõude esitamist halduskohtule tuleb läbida VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Liitkaebuse esitamisel peaks esitatud nõuded olema omavahel seotud.
17.Halduskohus on lõppkokkuvõttes tagastanud õigesti ka kohustamisnõuded. Need nõuded oleks siiski tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus jääb riive intensiivsuse osas eelmises punktis väljendatud seisukohale. Kaebuse rahuldamist saab pidada ka ebatõenäoliseks, sest kaebaja õigused piirduvad põhimõtteliselt selgituste saamisega ning kaebajale on selgitatud ravimeetodeid, ravimite andmist ja ümberpaigutamisega seonduvat (vt eelmises punktis nimetatud vastused).
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. IV Muud taotlused
19.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-22-2163 (HKMS § 48 lg 1). Kuigi mõlemas haldusasjas on halduskohus kaebaja kaebused
8(9)
3-22-2028 tagastanud ning määruskaebused on ringkonnakohtu menetluses, ei ole liitmine otstarbekas, sest määruskaebuste ühine menetlemine ei võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
20.Taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks ei ole põhjendatud. Menetlus on toimunud kirjalikult ning asjas ei ole korraldatud istungit. Kui menetlusvälised isikud soovivad haldusasja toimikuga tutvuda, lahendatakse taotlus HKMS §-st 89 lähtudes. Kaebaja õigused on piisavalt tagatud, kui kohtulahendi avalikustamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5).
21.Ringkonnakohus saab otsustada üksnes käesoleva haldusasja raames esitatud dokumentide tagastamise üle. Kuna kaebaja esitatud originaaldokumendid on kohtute infosüsteemis olemas, võib need talle tagastada. Taotlus ärakirjade saamiseks jääb seetõttu läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.