1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles X taotleb Jämelaja haiglasse või läbi Tartu psühhiaatriaosakonna Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saatmist, tablettide andmist haigushoogude ajal võtmiseks ja psühhiaater dr Kott kohustamist andma meditsiinilist abi.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja Tallinna Vangla 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
1.Tallinna Vangla kohaldas 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/189 X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, käeraudade kasutamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, sest X ründas vanglaametnikku. Abinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni.
2.Tallinna Vangla kohaldas 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 X suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ka isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist seoses enesevigastamise ja enesetapukatsega, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni (isiklike riiete ja esemete erandid on loetletud käskkirjas).
3.X esitas Tallinna Vanglale 10.07.2022 avalduse, milles kirjeldab, kuidas teda hoiti psühhoosis olles ruumis kinni ja keegi teda ei aidanud. X märkis, et tal on peas haav, põlv puruks ning randmel ja sõrmedel haavad. X palus end viia meditsiiniosakonda või teise osakonda.
4.X esitas 15.07.2022 Tallinna Vanglale avalduse, milles kordas üle, et tal oli psühhoos ja palub algatada menetluse, õigusabi, kinnisest ruumist väljavõtmist, meditsiiniabi, tugiisikut ja valvuri ründamise menetluse lõpetamist.
5.X esitas 19.07.2022 Tallinna Vanglale avalduse, milles märgib, et meedikud ei andnud abi 18.07.2022, peahaav on üle vaatamata ja küünarnukk, põlv ning parem ribi on katki. X palub end saata Tartu psühhiaatriaosakonda. X palub ühtlasi lahendada 10.07.2022 kambris kinnihoidmise ja jõhkruse tarvitamise.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 22.07.2022 X taotlus sekkumiseks ja erakorralise õigusabi andmiseks. Taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-22-1574. Taotluses on kirjeldatud kartseris (lukustatud ruumis) viibimise ajal tekkinud psühhoosi ja vigastusi. X on vigastanud pead ja kukkus katki mõlemad põlved, küünarnuki, sõrmeliigesed. 08.07.2022 ei puhastatud peahaava, ei antud kell 18.00 ravimeid. Valvur hoidis teda 10.07.2022 haigushoo ajal kartseriruumis kinni süüdistavalt alandades ja meedikut mitte kutsudes. Järmisel päeval fikseeris meedik vigastused. X tundis kambris olles hirmu, kui öeldi, et ravimeid ei anta.
7.Kohus tegi 22.07.2022 Tallinna Vanglale kohtunõude, et välja selgitada, kas Xl on läbitud või pooleli kohtueelne menetlus seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmisega lukustatud ruumis viibimise ajal või seoses haldusaktiga, mille alusel ta lukustatud ruumis viibib.
8.Tallinna Vangla esitas 28.07.2022 kohtule X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldused, täiendavate julgeolekuabinõude käskkirjad ja X tervisekaardi väljavõtte. Tallinna Vangla selgitas, et Xle on lukustatud kambris viibimise ajal järjepidevalt tervishoiuteenuseid osutatud ning vangla kinnitab, et vajalikku tervishoiuteenust osutatakse ka edaspidi. Kinnipeetava pöördumisi ei saa vangla hinnangul pidada vaieteks, kuna nende sisuks on tervishoiuteenuse sisulised küsimused.
9.Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 29.07.2022 määrusega käiguta ja andis Xle tähtaja, et täpsustada, kas ta soovib esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist (Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamist). Kui taotluse eesmärk seisneb milleski muus, tuleb Xl selgitada, mida ta esialgse õiguskaitse korras vajab. Lisaks tuli Xl tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus.
10.Kohtusse saabus 03.08.2022 X vastus (vanglast välja saadetud 02.08.2022). X märkis vastuses, et ta soovib esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamist (käskkirjade kehtivuse peatamist). X soovib saada ravi Jämejala haiglas või läbi Tartu psühhiaatriaosakonna Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ning soovib selles osas esialgset õiguskaitset. Meditsiinilise abita jätmine tähendab seda, et vangla pole andnud ühtegi tabletti, mis teda aitaks raske haigushoo ajal. X vajab esialgset õiguskaitset, et oleks tabletid, mida võtta. Samuti pole antud meditsiinilist abi dr Kott poolt, kes ei kuula, mida X räägib. X soovib esialgset õiguskaitset psühhiaatri osas. Vastusele on lisatud menetlusabi taotlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 1 alusel ei pea kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjendama.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
13.Kohtule 03.08.2022 esitatud avalduses on loetletud järgnevad esialgse õiguskaitse abinõud: 2(4)
1) Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/12/195 kehtivuse peatamine; 2) Jämelaja haiglasse või läbi Tartu psühhiaatriaosakonna Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saamine; 3) Tablettide andmine haigushoogude ajal võtmiseks; 4) Psühhiaater dr Kott kohustamine andma meditsiinilist abi.
14.Kohus selgitas 29.07.2022 määruses, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui Xl on pooleli vaidemenetlus, mille ajal esialgset õiguskaitset taotleda. Kohus leidis, et Tallinna Vangla võib olla jätnud tähelepanuta X soovi vaidlustada Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 122/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195, millega kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud käskkirjade peale saab esitada vaide, mida on käskkirjades eraldi selgitatud. X on 10.07.2022 avalduses kirjeldanud lukustatud kambris tekkinud terviseprobleeme ja palub end viia meditsiiniosakonda või teise osakonda. 15.07.2022 avalduses on ta palunud algatada menetluse ja võtta end kinnisest ruumist välja. 19.07.2022 avalduses on ta palunud lahendada 10.07.2022 kambris kinnihoidmise ja jõhkruse tarvitamise. Seega loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamise osas lubatavaks.
15.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole teiste taotletud abinõude osas lubatav, sest Xl ei ole nendega seoses pooleli vaidemenetlust. X poolt vanglale esitatud 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldustest ei nähtu, et ta soovib vaidlustada kindlat Tallinna Vangla haldusakti või toimingut, millega keelduti tema viimisest ravile vanglast välja või keelduti tablettide võimaldamisest või kus oleks lahendatud psühhiaater dr Kott poolt osutatud meditsiinilise abiga seonduvat. Üksnes taotluse esitamine tervishoiuteenuse küsimustes ei ole vaie. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles X taotleb Jämelaja haiglasse või läbi Tartu psühhiaatriaosakonna Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saatmist, tablettide andmist haigushoogude ajal võtmiseks ja psühhiaater dr Kott kohustamist andma meditsiinilist abi.
16.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esmalt esinema vajadus esialgse õiguskaitse järele. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).
17.Kohus leiab, et Xl on olemas esialgse õiguskaitse vajadus Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajal. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal on kinnipeetava vabadus piiratud veel rohkem kui tavaliselt. X suhtes on rakendatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, käeraudade kasutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist mõningate eranditega. X väitel on tal eraldatud lukustatud kambris esinenud psühhoosid ja ta on ennast vigastanud. Seega on arusaadav, et isegi vaidemenetluse ajal võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkumine tema jaoks väga ebameeldiv olla ja hiljem pole seda kogemust võimalik olematuks teha.
18.Kui X peaks vaidemenetluse nõuetekohaselt läbima ja Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 peale kaebuse esitama, ei oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Seega ei saa esialgset õiguskaitset kohaldamata jätta eeldatava kaebuse vähese edulootuse põhjusel.
19.Samas leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine esialgse õiguskaitse korras võib ohustada vangla julgeolekut. X suhtes on Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/12/189 ja 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid 3(4)
seoses valvuri ründamise, enesevigastamise ja enesetapukatsega. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kuigi Tallinna Vangla käskkirjade õiguspärasust ei ole veel kohtulikult kontrollitud, annavad käskkirjade põhjendused alust arvata, et X puhul on nii tema enda, vanglaametnike kui kaaskinnipeetavate jaoks turvalisem jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. X on ise välja toonud, et ta kannatab psühhooside käes. Psühhoos on raske psüühikahäire, mis mõjutab isiku mõtlemist ja käitmist. Seni on X psühhooside toimumise ajal ennast vigastanud ning ka vanglaametnikku rünnanud. Seega tähendaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine vaidemenetluse ajaks seda, et järgmise psühhoosi ajal võib X olla ohuks iseendale ja teistele.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja Tallinna Vangla 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.
21.Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida (HKMS § 175 lg 3). Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (HKMS § 178 lg 3). Kuna määrus sisaldab teavet taotleja terviseseisundi kohta, asendab kohus oma algatusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.