X kaebus Kiili valla kohustamiseks eraldada alates 01.09.2022 lasteaiakoht
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja Y Vastustaja Kiili vald, esindaja TT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kiili valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Kiili valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1677.
2.Rahuldada Kiili valla määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määrus. Teha uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kohtulahendi avaldamisel asendada X ja Y nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
X (sündinud XX.XX.XXXX) vanemad esitasid Kiili Vallavalitsusele 13.11.2020 taotluse lasteaiakoha saamiseks Kiili Lasteaeda. Vastuseks kaebaja isa 26.07.2022 pöördumisele teatas Kiili vald, et kaebajale ei pakuta 2022. a sügisest lasteaiakohta. Koha pakkumist peeti tõenäoliseks siis, kui valmib uus lasteaed. 27.07.2022 e-kirjas märkis vald, et puudub seaduslik alus teises lasteaias või -hoius käimisega seotud kulude hüvitamiseks.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.08.2022 kaebuse Kiili valla kohustamiseks eraldada kaebajale alates 01.09.2022 lasteaiakoht Kiili Lasteaias. Kaebaja vanemad on püüdnud leida kohta mõnes teises omavalitsuses asuvas lasteaias või lastehoius (Rae vallas asuvas Vandersellide lasteaias, Väike Päike lastehoius), kuid see ei ole õnnestunud. Kuna õppeaasta algab peagi, võib eeldada, et naabervaldades asuvates lasteaedades ja -hoidudes on kohad täidetud. Samuti on koha saamine teistes omavalitsustes ebatõenäoline, sest eelistatakse lapsi, kelle registreeritud elukoht on teises omavalitsuses. Liiati oleks teises lastehoius käimine kulukas nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Kaebaja vastab koolieelse lasteasutuse
3-22-1677 seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 ja § 15 lg-s 3 sätestatud tingimustele. Otsus lasteaiakoha andmise kohta ei ole kaalutlusotsus. Lasteaiakohti on olnud puudu juba alates 2015. aastast. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks eraldada kaebajale lasteaiakoht Kiili Lasteaias alates 01.09.2022 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärk jääda saavutamata. Asjas tehtav lahend ei jõustu enne õppeaasta algust. Kaebaja soovib asuda omandama alusharidust koos eakaaslastega. Lasteaiakoha saamine alles 2024. aastal võib last traumeerida, kui ta hakkab alusharidust omandama nooremate lastega. Kaebusel on suured edulootused, sest vastustaja on jätnud täitmata KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ei takista avalik huvi. Avalikes huvides on tagada, et kaebajal on võimalik asuda oma elukohajärgses lasteaias alusharidust omandama.
3.Tallinna Halduskohus tegi 08.08.2022 määruses menetlusosalistele ettepaneku lahendada asi kompromissi või muu kohtuvälise kokkuleppega.
4.Kiili vald leidis kirjalikus vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ning palus jätta see rahuldamata. Lasteaiakoha eraldamine väljaspool järjekorda ei ole võimalik. Seepärast ei ole võimalik sõlmida ka vastavasisulist kompromissi. Lasteaiakoha andmise kord on reguleeritud Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määruses nr 3. Kui kohti ei ole piisavalt, jagatakse need võrdse kohtlemise tagamiseks järjekorra alusel (vt määruse nr 3 § 2 lg 5). Kohtade andmiseks järjekorra pidamine on põhiseadusega kooskõlas (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-63-13). 10.08.2022 seisuga on Kiili Lasteaia järjekorras 168 pooleteise- kuni seitsmeaastast last, kes vajaksid kohe lasteaiakohta. Kaebaja on järjekorras 130. kohal. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel rikutaks kaebajast eespool oleva 129 lapse õigusi ning tagatud ei oleks võrdne kohtlemine. Määrus ei oleks ka täidetav, sest rühmad on komplekteeritud. Määruse täitmiseks peaks vastustaja kelleltki koha ära võtma. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei saa kaebaja õigused intensiivselt riivata. Lastele, kellele vald ei suuda tagada kohta Kiili lasteaias, kompenseeritakse eralastehoiu või lasteaiakoha tasu samadel alustel munitsipaallasteasutuse kuludega.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.08.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas Kiili valda tagama kaebajale alates 01.09.2022 lasteaiakoha Kiili Lasteaias. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuksid kaebaja õigustele tagajärjed, mida ei ole ka talle soodsa kohtulahendiga võimalik kõrvaldada (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaks kaebaja lasteaiakoha kõige varem järgmisel õppeaastal. Tegemist on pöördumatu tagajärjega, sest kaebaja ei saa soovitud ajal alustada koos eakaaslastega haridusteed ning realiseerida põhiseaduslikku õigust alusharidusele. Kaebuse perspektiiv on suur. Lasteaiakoha andmise kohustuse osas on välja kujunenud ühetaoline kohtupraktika (vt nt kohtulahendeid haldusasjades nr 3-17-449, 3-14-52400, 3-14-422, 3-13-2038, 3-13-1859, 3-12-2314, 3-13-1457 ja nendes lahendites viidatud kohtupraktika). Lasteaiakoha osas järjekorra pidamine on küll seadusega kooskõlas, kuid järjekorra pidamine ei tähenda, et vald täidaks nõuetekohaselt seaduses sätestatud kohustust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 4 sätestatud mõistliku menetlustähtaja põhimõte on olulisem kui järjekorra järgimine ehk vastustaja tegevus on KELS § 10 lg-ga 1 kooskõlas, kui ta annab lapsele lasteaiakoha küll järjekorra alusel, nagu sätestavad valla õigusaktid, kuid mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p-d 27, 31 ja 33). Kohtupraktikas on mõistlikuks menetlusajaks peetud kahte kuud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2014 otsus nr 3-13-70166, p 10). KELS § 10 lg 1 eesmärk on ühelt poolt võimaldada lapsel saada alusharidust ning teiselt poolt vanematel korraldada elu viisil, kus nad ei ole 2(5)
3-22-1677 lasteasutuse tööajal seotud lapse kasvatamisega ega pea leidma võimalusi muul viisil lapsehoiu korraldamiseks. Vanemate nõudeõigus ei sõltu valla rahalisest seisundist. Vald ei ole pakkunud kaebajale võimalusi kompromissideks ning on keeldunud võimalike alternatiivsete lahendustega kaasnevate kulude hüvitamisest (vähemalt 29.07.2022 seisuga, vt kaebuse lisa 11). Pikad järjekorrad ei õigusta seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Lasteaiakohade puudus ei saabunud ootamatult ning tegemist on juba aastaid väldanud probleemiga. Laste õigusi rikub valla tegevusetus, mitte asjaolu, et keegi järjekorras olijatest pole pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine rikkuda kaebajast eespool olevate laste õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine poleks vastuolus ka avaliku huviga, sest avalikkusel on huvi selle vastu, et lasteaiaealised lapsed saaksid elukoha lähedal alusharidust.
6.Vastuseks kaebaja päringule teatas Kiili vald 30.08.2022 e-kirjas, et halduskohtu määrus ei ole täidetav ja see vaidlustatakse. Vastuses märgitakse, et vald saab aidata kaasa lastehoiu või eralasteaia koha leidmisel.
7.Tallinna Halduskohus hoiatas 30.08.2022 määruses Kiili valda, et esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmisel võib määrata kuni 32 000 euro suuruse trahvi.
8.Kiili vald esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.08.2022 määruskaebuse, milles palub esialgse õiguskaitse määrus tühistada. Alternatiivselt palub vastustaja muuta määruse resolutsiooni ja asendada sõnad „lasteaiakoht Kiili Lasteaias“ sõnadega „hoiukoht lastehoius või eralasteaias“. Vastustaja jäi varem väljendatud seisukohale, et esialgse õiguskaitse määrus ei ole kohtade puuduse tõttu täidetav. Määruse täitmisel rikuks vastustaja õigusakte (KELS § 7) ning teiste järjekorras olijate subjektiivseid õigusi. Samuti tuleks kelleltki koht ära võtta. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustataks ka ette ära põhivaidlus, mis ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Samuti ei ole määruse resolutsioon kaebuse eesmärki ja poolte õigusi arvestades proportsionaalne. Õiguspärane oleks tagada koht eralasteaias või lastehoius. Vastustaja aitab kaasa eralasteaias või lastehoius käimisega kaasnevate kulude hüvitamisel. Lasteaiakoha küsimustega tegeletakse vallas igapäevaselt. Hetkel on pooleli hange 180 koha loomiseks. Puudub võimalus ennustada, kui palju lapsi lisandub ühe valda tuleva leibkonnaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Vastustaja ei nõustu esialgse õiguskaitse kohaldamisega, alternatiivselt palub ta esialgset õiguskaitset kohaldada selliselt, et kaebajale tuleb tagada hoiukoht lastehoius või eralasteaias. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 16.08.2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, või alternatiivselt muuta kohaldatud abinõu (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Kokkuvõtlikult teeb kohus määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda raskendatuks või võimatuks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 3(5)
3-22-1677
11.Vastustaja ei ole vastu vaielnud halduskohtu hinnangule esialgse õiguskaitse vajadusele ega kaebuse perspektiivile.
12.KELS § 10 lg 1 järgi loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Viidatud sättest tuleneb vallale kohustus vastav võimalus luua ning lapsele või tema vanematele koha saamise õigus. Seejuures on sätte eesmärk kaitsta eelkõige vanemate õigust lapse kasvatamisel ja tema hariduse üle otsustamisel (PS § 27 lg 3 ja § 37 lg 3), mitte lapse õigust alusharidusele. Alusharidust on võimalik omandada ka kodus (KELS § 2 lg 2). Samuti aitab koolieelse lasteasutuse võimalus vanematel ühitada paremini töö- ja pereelu (vt KELS § 1 lg 2). Eelnevat arvestades võib ringkonnakohtu hinnangul olla efektiivsem käsitada kaebajana lapsevanemat, mitte last.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal on KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tagada Xle lasteaiakoht Kiili vallas. Lasteaiakoha andmata jätmine tähendab, et vanematel võib tekkida raskusi töö- ja pereelu ühitamise ning toimetulekuga (vt ka kaebaja 26.07.2022 e-kiri, kaebuse lisa 11). Neid tagajärgi ei pruugi olla lihtne ka positiivse kohtuotsusega kõrvaldada. Kahjulike tagajärgede saabumine ei pea olema kindel, kohtul tuleb määruse tegemisel arvestada ka selliste tagajärgede saabumise ohuga.
14.Kaebuse edulootusi võib pidada kõrgeks. Kaebajal on õigus nõuda KELS § 10 lg-st 1 kinnipidamist ning lapse lisamine lasteaiakoha järjekorda ei tähenda, et vald oleks sättes nimetatud kohustuse täitnud. Kohustuse täitmine ei sõltu konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse rahalistest võimalustest. Lasteaiakoha võimalus tuleb luua mõistliku aja jooksul alates asjaomase taotluse saamisest, milleks viimaste aastate kohtupraktikas on peetud umbes kaht kuud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2021 määrus nr 3-21-1494, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus huvide kaalumisel arvestanud siiski piisavalt puudutatud isikute õiguste ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavate tagajärgedega. Vastustaja on selgitanud, et algavaks õppeaastaks on Kiili Lasteaia rühmad vastavalt KELS §-s 7 sätestatud piirarvule komplekteeritud ning vabu kohti ei ole. Kaebaja on lasteaia üldjärjekorras 130. kohal, mis tähendab, et talle esialgse õiguskaitse korras lasteaia koha andmisel jääb juba selle saanud laps kohast ilma või vabade kohtade ilmnemisel jääb kohast ilma kaebajast järjekorras eespool olev laps. KELS § 10 lg 1 sätestab kõigile valla territooriumil elavatele lastele võrdse võimaluse saada lasteaiakoht. Samas ei ole rühmade suurendamine arvestades KELS §-s 7 sätestatud piirarve võimalik. Üksiti on tõenäoline, et ka kaebajast eespool olevate laste vanematel tekib raskusi, mis kaasnevad lasteaiakohast ilmajäämisega. Kaebaja on samas põhimõtteliselt pidanud piisavaks hoiukohta või kohta eralasteaias (vt kaebuse lisad 12 ja 13) ning vastustaja on märkinud, et kompenseerib lastehoius või eralasteaias käimisega seonduvad täiendavad kulud (vt vastustaja 15.08.2022 vastuse p 23, 30.08.2022 e-kiri, 30.08.2022 määruskaebuse alternatiivne taotlus). Kohtule ei ole seni esitatud andmeid, et lasteaiakohale Kiili Lasteaias puuduvad igasugused alternatiivid, sh sobivas asukohas. Kohtule on esitatud üksnes kahe lasteasutuse vastused. Kaebaja ei ole ka veenvalt näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad väga rasked tagajärjed. Seega puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid lasteaiakoha andmist eelisjärjekorras.
16.Eelnevat arvestades tuleb Kiili valla määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4(5)
3-22-1677
17.Esialgse õiguskaitse määruse tühistamine ei tähenda, et vastustaja vabaneks kohustusest tagada X-le koht lasteasutuses. Vastav kohustus tuleneb vastustajale KELS § 10 lg-st 1. Kui kaebaja ei leia mõistliku aja jooksul sobivat alternatiivi munitsipaallasteaiale, sh koostöös vastustajaga, võib ta esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse.
18.Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.