X.X. (X) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada talle vennapoja ja vennatütrega 3. septembril 2022 lühiajaline kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 25. augustil 2022 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt on vangla suuliselt keeldunud taotlejale lühiajalise ilma klaasist vaheseinata kokkusaamise lubamisest 3. septembril 2022, kuna ei ole vabu kohti. Taotleja sõnul on ta esitanud vanglale vaide, taotledes viivitamatult teha kohustav ettekirjutus võimaldada talle 3. septembril 2022 taotletud lühiajaline kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada talle 3. septembril 2022 lühiajaline kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata vennapoja ja -tütrega (alaealise vennapoja saatja). Taotleja osutab, et tal on vennapojaga pärast venna surma eriline emotsionaalne side ning kokkusaamise mittetoimumine mõjub lapsele negatiivselt. Vangla ei ole seadnud esikohale lapse huve.
2.Kohus jättis 25. augusti 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes taotlejale tähtaja riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi kohtule esitamiseks või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta laekus kohtule 26. augustil 2022.
3.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 29. augustil 2022 taotluse asjaoludega seonduvad materjalid ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele.
3-22-1803 Vangla selgitas esmalt, et taotleja esitas käesoleva aasta augustikuu alguses vanglale kirjaliku taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks ilma klaasist vaheseinata. Taotluse menetlemisel selgus, et septembrikuus olid kõik ruumid klaasist vaheseinata kokkusaamiseks broneeritud, mistõttu menetleja otsustas taotluse esialgu registreerimata jätta ja taotlejale olukorda selgitada. Inspektor-kontaktisik vestles 8. augustil 2022 vanemvalvuri juuresolekul taotlejaga, selgitades, et talle ei ole võimalik soovitud ajal eraldamiseta kokkusaamist võimaldada, kuna vabu kohti ei ole. Taotleja teatas, et kui vaheseinata kokkusaamist ei võimaldata, siis ta kokkusaamist ei soovi ning võttis taotluse tagasi. Vangla luges taotluse tagasivõetuks ning loa andmise menetlus lõppes haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 1 punkti 2 alusel. Vangla on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd taotluses nõutava viivitamatu kohustava ettekirjutuse tegemine kindlaks kuupäevaks lühiajalise kokkusaamise korraldamiseks ei ole võimalik, sest kokkusaamise otsus on vangla kaalutlusotsus ning taotletud kuupäevaks on kõik kokkusaamise ruumid reserveeritud teistele kokkusaajatele. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lõike 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 31 lõike 2 kohaselt eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. Sama paragrahvi lõike 21 punktide 4 ja 5 kohaselt võib klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalist kokkusaamist võimaldada muude isikutega õigusaktist tuleneval alusel ning VangS § 25 lõikes 1 loetletud isikutega, kelleks on abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, laps, lapselaps, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps, vend või õde. Kuivõrd taotleja soovib klaasist vaheseinata lühiajalist kokkusaamist venna lastega, kes ei kuulu VangS § 25 lõikes 1 nimetatud isikute ringi, siis ei saa taotleja eeldada, et talle võimaldatakse lühiajaline kokkusaamine klaasist vaheseinata automaatselt. Venna lapsed on muud isikud, kellega kokkusaamine klaasist vaheseinata võimaldatakse õigusaktist tuleneval alusel ja vangla peab selleks langetama kaalutlusotsuse. Arvestades, et venna lapsed tulid kokkusaamisele USA-st, siis on laste tausta uurimine vanglale nii lühikese aja tõttu sisuliselt võimatu. Vangla osutab, et eesmärgiga soodustada taotleja vanglavälist suhtlemist pakuti taotlejale
26.augustil 2022 lühiajalise kokkusaamise võimalust sugulastega klaasist vaheseinaga, mis oleks saanud toimuda ajavahemikul 1.-3. september 2022 ehk enne sugulaste lahkumist Eestist, kuid taotleja keeldus sellest. Kuna taotleja ei soovinud 26. augustil 2022 kirjalikku taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks esitada, siis võib järeldada, et kokkusaamise tegelik soov puudus. Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus ja vajadus.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus märgib esmalt, et ei pidanud võimalikuks vaadata ilma vangla seisukohata esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi. Seetõttu andis kohus 25. augusti 2022. a kohtunõudega Viru Vanglale tähtaja taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas 19. augustil 2022
3-22-1803 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on riigilõiv tasutud.
6.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
7.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldama talle ja tema vennapojale ja vennatütrele lühiajaline kokkusaamine 3. septembril 2022 ilma klaasist vaheseinata (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3). Seega tähendaks taotluse rahuldamine käimasoleva vaidemenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast soovitud kokkusaamise saamist muutuks põhivaidlus ainetuks.
8.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
9.Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
10.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et ta vennapoeg lahkub Eestist
8.septembril 2022, kellega tal on eriline emotsionaalne side, kokkusaamise ärajäämine mõjuks lapsele negatiivselt. Vangla ei ole seadnud lapse huve esikohale.
11.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
12.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääb taotlejal saamata lühiajaline ilma klaasist vaheseinata kokkusaamine vennalastega, ei ole kohtul alust arvata, et taotlejale tekiksid ilma klaasist vaheseinata lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega olulised kahjulikud tagajärjed. Taotlejal tungiva esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist kinnitab see, et vangla
29.augusti 2022. a seisukohast nähtuvalt on taotleja keeldunud vangla 26. augusti 2022. a pakkumisest saada vennalastega klaasist vaheseinaga lühiajaline kokkusaamine taotlejale sobival päeval perioodil 1.-3. september 2022. Vangla on seejuures arvestanud asjaoluga, et vennapoeg elab välisriigis ning lahkub Eestist 8. septembril 2022. Kohus nõustub taotlejaga, et kokkusaamine mõjub positiivselt sotsiaalsete suhete säilimisele, kuid ei näe, et ilma klaasist vaheseinata kokkusaamisel oleks võimalik taotleja peresuhet hoida oluliselt suuremal määral, kui seda oleks võimalik teha klaasist vaheseinaga lühiajalisel kokkusaamisel. Kohtu hinnangul
3-22-1803 on vangla püüdnud võimaldada taotlejal oma lähedastega siiski kohtuda ning sotsiaalsete sidemete katkemist vältida, kuid taotleja ei ole pidanud vangla pakutaval viisil kokkusaamist vajalikuks.
Eelnevast tulenevalt jääb X.X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
14.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.