lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1813/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1813/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1813

Määruse kuupäev

30.08.2022

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Vello Kase taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

Resolutsioon

Jätta Vello Kase taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 119 lg 1). Määrus toimetatakse kätte riigi õigusabi taotluse esitajale.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.Tartu Halduskohtule saabus 26.08.2022 Vello Kase taotlus riigi õigusabi s on aamiseks. Taotlus seondub haldusasjaga nr 3-22-1139 (öötuled Tartu Vanglas). Riigikohus on määruses taotlejale selgitanud, et riigi õigusabi taotlus seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, tuleb juhul, kui vaidlus on võrsunud haldusasjast, esitada elukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule ning muul juhul elukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
2.V. Kask esitas taotluse Tartu Halduskohtule. Halduskohus tõlgendab, et taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses haldusasjas nr 3-22-1139 esitatud kaebusega. Taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb RÕS § 37 lg 2, § 10 lg-te 3 ja 31 alusel esitada halduskohtule, millisele järeldusele jõudis Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.RÕS § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.
4.Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid.

Art 35 esimese lõike kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Art 35 kolmanda lõike järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta läbi vaatamata ühtki asja, mida riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud.

5.Riigi õigusabi taotluses viitab V. Kask mitmetele Riigikohtu lahenditele seoses menetlusabi taotluste lahendamisega. Kohus mõistab, et taotleja arvates on haldusasjas nr 322-1139 tema kaebus jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
6.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas V. Kask haldusasjas nr 3-22-1139 kaebuse Tartu Vangla vastu kohustamisnõudega kustutada öösel tuled. Tartu Halduskohus tagastas 10.06.2022. a määrusega haldusasjas nr 3-22-1139 V. Kase kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, sest V. Kask ei tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu seaduse kohaselt ega taotlenud menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks. V. Kask esitas Tartu Halduskohtu 10.06.2022. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas läbivaatamatult 28.06.2022. a määrusega HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2022. a määruse peale esitas V. Kask määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohus jättis 16.08.2022. a määrusega V. Kase määruskaebuse menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-22-1139 jõustus lõplik lahend kaebuse tagastamise kohta Riigikohtu määrusega 16.08.2022. Seega on kõik Eesti siseriiklikud kohtud leidnud, et V. Kase kaebus ei ole ilma riigilõivu tasumata ega menetlusabi andmata menetletav. Kaebuse asjaolude üle sisuliselt ei ole Eesti kohtuastmetes vaieldud. V. Kask jättis ise kohtule menetlusabi taotluse esitamata ja minetas sellega võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta.
7.EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa ka üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt Tartu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p 11-12). Kuigi taotleja soovib EIK-ile esitada kaebuse seoses haldusasjaga nr 3-22-1139, ei ole ta osutanud ega tuginenud ühelegi konventsiooni sättele ega esitanud arusaadavalt ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et Eesti riik on tema suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus leiab, et V. Kase kaebus EIK-ile öötulede kustutamise nõudega kokkuhoiu motiivil oleks selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 kolmandale lõikele (a).
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V. Kase riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-ile esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
9.HKMS § 119 lg 1 järgi võib halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja