Marten Pärna (Pärn) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt vangla poolt väljastatud riietega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Marten Pärna kaebus.
2.Jätta Marten Pärna taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Marten Pärn esitas 15. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebaja selgitas, et alates 2019. a novembrikuust kuni tänaseni on vangla rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-t 4 ja § 46 lg-t 1 ning mittevaraline kahju seisneb selles, et vangla on kaebajat pikaajaliselt alavääristanud, kui andis kaebajale mitu rõivasuurust väiksemad riided. Vangla väljastas kaebajale T-särgid, mis ei kata tervet kaebaja ülakeha, vaid kõhu alaosa jääb paljaks. Pärast seda, kui kaebaja kirjutas antud probleemi osas Justiitsministeeriumile, alavääristas vangla kaebajat selliselt, kui lasi olemasolevatele särkidele õmmelda teistest särkidest koosneva riba, millest tulenevalt koosneb kaebaja särk kahest särgist, mis juba kolmandal päeval rebenes õmblusest lahti. Vangla ei ole suutnud tagada T-särke, mis oleksid võimalikult sarnased tavariietusele ja kaebaja suurusnumbrile vastavad. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kaebuse lisadena kaebaja 17. mai 2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/150-1 ja Tartu Vangla 1. augusti 2022. a otsuse nr 1-13/150-2.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohtu hinnangul tuleb M. Pärna kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Esmalt märgib kohus, et tuginedes kaebaja 17. mai 2022. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/150-1 toodud sõnastusele ja asjaolule, et kohus saab kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse
menetluse, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses kaebaja inimväärikuse alandamisega. Täpsemalt saab kohus aru, et kaebaja peab õigusvastaseks seda, et perioodil november 2019 – 17. mai 2022 (s.o päev, mil kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/150-1) ei antud kaebajale tema suurusele vastavat T-särki ning kaebajale anti pikendusega särk, mis läks kolmandal päeval katki ning mis ei ole võimalikult sarnane tavariietusele.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Eeltoodust tulenevalt on oluline muuhulgas välja selgitada, kas Tartu Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja kas kaebaja on kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
6.VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui VangS-st ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 46 lg 3 kohaselt kehtestab vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastavaks määruseks on justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), mille § 83 lg 2 täpsustab, et vangla riietus peab vastama ilmastikutingimustele ja olema kinnipeetavale suuruselt sobiv. Vastavalt VSKE § 86 lg-le 1 on meeste T-särk lühikeste käistega, sirgelõikeline ja nööpideta.
7.Kuivõrd eelmises punktis välja toodud sätetest tulenevalt on oluline, et vangla poolt väljastatav riietus peab kinnipeetavale olema suuruselt sobiv ning Tartu Vangla 1. augusti 2022.a otsusest nr 1-13/150-2 nähtuvalt väljastati kaebajale enne Justiitsministeeriumile esitatud pöördumise lahendamist kaebajale T-särke, mille pikkus oli ebapiisav, leiab kohus, et vangla on selliselt tegutsedes käitunud õigusvastaselt. Samas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt võib kahju hüvitamist nõuda vaid olukorras, kus kahju nõudja on teinud kõik, et kahju tekkimist vältida. Et kaebaja sõnutsi tundis ta end lühikese särgi kandmisest alandatuna juba 2019. a novembris, kuid probleemiga seonduv esimene kirjalik pöördumine, mida kaebaja tagasi ei võtnud, registreeriti Justiitsministeeriumi poolt 2. märtsil 2022, ei ole kohtu hinnangul kaebaja kasutanud nõuetekohaselt esmaseid õiguskaitsevahendeid, mistõttu on lühikesest T-särgi kandmisest põhjustatud kahjuhüvitise väljamõistmine vähetõenäoline. Olukorras, kus kaebaja tundis, et vangla on väljastanud talle nõuetele mittevastava riietuse ja sellega seoses tunneb ta end alandatuna, oleks kaebaja pidanud pöörduma vangla poole taotlusega väljastada talle tema suurusele vastavad T-särgid ning vastav kahju oleks jäänud tekkimata.
8.Seonduvalt asjaoluga, et vangla andis pärast kaebaja poolt Justiitsministeeriumile esitatud pöördumist T-särgi, mille alaosasse oli õmmeldud teisest pluusist juurde riba, leiab kohus, et vangla tegevuses puudub õigusvastasus. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, et selliselt õmmeldud T-särgid ei olnud sirgelõikelised, pole vangla rikkunud VSKE § 86 lg-s 1 ettenähtud nõudeid. Ka ei ole kohtule usutav, et sellise juurdeõmblusega T-särgid erineksid oluliselt tavariietusest, kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli pikenduse puhul tegemist sama materjaliga. Katkise T-särgi kandmist oleks kaebaja saanud aga vältida, kui kaebaja oleks piisavalt ilmutanud hoolt ning enne T-särgi selga panemist oleks veendunud selle korrasolekus ja pärast lahtise õmbluse avastamist palunud vanglal see parandada.
9.Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida
käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
10.Kohtu hinnangul on võimalik, et pikendusega T-särgi kandmine võis kaebajale tekitada mõningast ebamugavust, kuna pikenduseta T-särk on ilmselt ilusam kui pikendusega T-särk, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Muuhulgas arvestades, et kaebaja pöördus liiga lühikese T-särgi väljastamise tõttu vangla poole alles 2022. a märtsikuus, kuigi kaebaja sõnul tekkis talle kahju juba 2019. a novembrikuus, viitab see samamoodi õiguse riive väheintensiivsusele.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Pärna hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.