Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. juulil 2022 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja selgitas, et esitas vanglale kahjunõude seoses sektsioonisiseselt maskikandmise kohustamisega, kuigi Vabariigi Valitsus oli otsustanud maskikandmise kohustuse ühiskonnas tühistada. Selline vangla käitumine on seotud võimuliialdusega. Kaebaja märkis, et sellise kohtlemisega on vangla tekitanud kaebajale hingelisi kannatusi, mis puudutab kaebaja tervise tahtlikku kahjustamist, kuna kaebajal on vaimne puue. Kaebaja palub kohtul rahuldada kaebus oma äranägemise järgi. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Vastustena kohtunõuetele esitas Tartu Vangla 28. juulil 2022 kohtueelse menetluse dokumendid ning 8. augustil 2022 kaebaja tervisekaardi väljavõtte.
3.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
Asja kinniseks kuulutamine on vajalik seega kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohtule esitatud kaebusest ning selles viidatud kohtueelse menetluse materjalidest tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses asjaoluga, et vangla jätkas 7. aprillil 2022 maski kandmise kohustusega, kuigi Vabariigi Valitsus oli ühiskonnas maski kandmise kohustuse lõpetanud. Kohtule arusaadavalt on kaebaja hinnangul eelnevaga kahjustatud tema tervist, kuna kaebaja puude raskusaste suurenes.
6.Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati.
8.Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15).
9.Eeltoodust tulenevalt on oluline muuhulgas välja selgitada, kas vangla on tegutsenud õigusvastaselt, kas kaebajale on tekkinud tervisekahju ning kas kaebaja on kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
10.Vangistusseaduse § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ning kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
11.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt muudeti Tartu Vangla 7. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 1-1/41 käskkirja nr 1-1/122, millega seati alates 11. oktoober 2021 maski kandmise kohustus, ning sellega seoses pidid kinnipeetavad alates 7. aprillist 2022 kandma vangla väljastatud maski liikumisel väljaspool eluosakonda, jalutusboksi või -aeda. Tartu Vangla 7. aprilli 2022. a käskkirjast ilmneb, et vangla otsustas jätkata kaitsemaski kandmise kohustusega kinnipeetavate saatmisel ja liikumisel väljaspool eluosakonda, kuna Tartu Vanglas ei olnud haigestumus COVID-19 haigust põhjustava viirusse täielikult taandunud. Käskkirjaga nr 1-1/41 väljaspool eluosakonda, jalutusboksi või -aeda liikumisel enne nähtud maski kandmise kohustus kehtis kuni 13. mai 2022 kell 14 (vt Tartu Vangla direktori 13. mai 2022. a käskkiri nr 1-1/52).
12.Kohus leiab, et olukorras, kus Tartu Vanglas ei olnud haigestumus COVID-19 haigust põhjustava viirusse täielikult taandunud, puudub Tartu Vangla tegevuses õigusvastasus, kui vangla otsustas 7. aprillil 2022 teatud määral edasi kohaldada maski kandmise kohustust, vaatamata sellele, et Vabariigi Valitsus oli maski kandmise nõude ühiskonnas tühistanud. Tartu Vangla 7. aprilli 2022. a käskkirja nr 1-1/41 kohaselt kehtis maski kandmise kohustus üksnes liikumisel väljaspool eluosakonda, jalutusboksi või -aeda ning see oli vajalik selleks, et tagada kinnipeetavate endi turvalisus. Ka nähtub asja materjalidest, et tegemist oli ajutise olukorraga. Seejuures ei ole kohtu hinnangul kaebaja piisavalt põhistanud ega tõendanud talle tervisekahju tekkimist. Ka vangla poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud meditsiiniosakonnale või psühhiaatrile kaebusi seoses maski kandmisest tingitud tervisemuredega. Arvestades, et maski kandmise kohustust ei rakendatud täies mahus, kohtule arusaadavalt puuduvad kaebajal meditsiinilised vastunäidustused maski kandmiseks ning
7.aprillil 2022 kohaldatud maski kandmise kohustus kehtis 37 päeva, ei ole kohtule usutav, et sellisest tegevusest võib kahjustada saada kaebaja tervis, sh suureneda puude raskusaste. Kohtu hinnangul on võimalik, et perioodil 7. aprill – 13. mai 2022 kell 14 kehtestatud piirangud maski kandmise kohustuse osas võisid kaebajale tekitada mõningast ebamugavust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, ning selline olukord ei tingi kahju, mida tuleks antud juhul hüvitada rahaliselt.
13.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuse ega Tartu Vangla 6. juuli 2022. a otsuse nr 1-13/111-4 kohaselt ei ole kaebaja vaidlustanud vaidemenetluse korras Tartu Vangla
7.aprilli 2022. a käskkirja nr 1-1/41, leiab kohus, et kaebuse edulootused on vähesed ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.