lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1748/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1748/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 133Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 55Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1748

Määruse kuupäev

26. august 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vahistatute sportimisvõimaluste puudumisega

Menetlusosalised

Kaebaja Siim Grossberg Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 17. mail 2022 Tartu Vanglale taotluse nr 1-13/151-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille kohaselt puudub vangla jalutusboksides võimalus enda treenimiseks. Kaebaja rõhutas, et on ka varem sama probleemiga vangla poole pöördunud, kuid sellele vaatamata ei ole vangla oma suhtumist muutnud.
2.Kaebaja esitas 31. mail 2022 vanglale kahju hüvitamise taotluse lisa nr 1-13/151-2, milles märkis, et tema esmane kahju hüvitamise taotlus käsitleb vahistatute ja süüdimõistetute ebavõrdset kohtlemist. Vahistatutel puudub võimalus end treenida, kuid süüdimõistetutel on selline võimalus olemas nii eluosakonnas, jalutusboksides kui ka spordisaalis. Seisuga 30. mai 2022 on kaebajale tekkinud kahju summas 1500 eurot.
3.Tartu Vangla jättis 19. juuli 2022. a otsusega nr 1-13/151-3 kaebaja eelnimetatud taotlused rahuldamata. Vangla hinnangul ei saa treeningvahendite puudumine jalutusboksis alandada kaebaja väärikust. Kaebaja on käinud jalutamas enamjaolt üksinda, mistõttu on olnud kogu

3-22-1748 jalutusboks ainult kaebaja kasutuses. Vanglale teadaolevalt on kaebajale näidatud talle sobivaid harjutusi, mille tegemiseks on võimalik kasutada oma keha raskust. Oma keharaskust kasutades oli tal võimalik treenida ka kambris. Seega on vangla taganud kaebajale minimaalse võimaluse kehakultuuriga tegeleda. Vangla põhjendab, et isegi kui pidada treeningvahendite puudumist jalutusboksis kaebaja õiguste rikkumiseks, ei saanud kaebajale siiski tekkida selliseid kahjulikke tagajärgi, mis oleksid käsitletavad tema väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 mõistes. Vangla märgib täiendavalt, et kaebaja sportimistingimused võiksid olla paremad, kuivõrd kehakultuuriga tegelemine tuleb füüsilisele ja vaimsele tervisele kasuks. Tartu Vangla on võtnud ette samme, et treeningtingimusi parandada. Planeeritud on jalutusbokside renoveerimine, mille käigus lisatakse neisse ka treenimisvahendeid. Paraku ei ole käesoleva kahju hüvitamise taotluse lahendamise aja seisuga jõutud nimetatud plaani veel täita. Vanglas toimuvad remonttööd järjekorras ning prioriteetsuse alusel. Kiiremat reageerimist vajavad remonttööd teostatakse esimesena ning ülejäänud tööd teostatakse üldise järjekorra alusel. Seetõttu ei ole vanglal olnud võimalik veel jalutusboksidesse kaebaja soovitud treeningvahendeid paigaldada. Tööd teostatakse siis, kui prioriteetsemad tööd on lõppenud.

4.Kaebaja esitas 16. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kaebaja hinnangul on vangla tahtlikult loonud vahistatutele ja süüdimõistetutele ebavõrdsed sportimisvõimalused. Ei ole eluliselt usutav, et vangla suudab luua 17-le eluosakonnale sportimisvõimalused, kuid kahele osakonnale, kus paiknevad vahistatud, ei ole seda tänaseni suudetud teha. Rööbaspuude ja lõuatõmbekangide paigaldamine ei ole aja- ega ka ressursimahukas. Vahistatute selline kohtlemine on inimväärikust alandav ja diskrimineeriv. Vahistatutel peavad olema samasugused treeningvõimalused kui on süüdimõistetutel. Kaebaja palub vanglalt välja mõista kahju hüvitise seoses vahistatute sportimisvõimaluste (rööbaspuud ja lõuatõmbekangid) puudumisega. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi korras esindaja määramise taotlused.
5.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 25. augustil 2022 kohtule kaebaja vanglale esitatud pöördumised (registreeritud 17. mail 2022 nr-ga 1-13/151-1 ja 31. mail 2022 nr-ga 113/151-2) ning Tartu Vangla 19. juuli 2022. a otsuse nr 1-13/151-3, millega vangla jättis kahjunõude rahuldamata. Lisaks esitas vangla ka kaebaja eelneva kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/288-1 ja Tartu Vangla 26. novembri 2021. a otsuse nr 1-13/288-2.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samuti ei saa kohtu

3-22-1748 hinnangul rööbaspuude ja lõuatõmbekangide puudumine põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebameeldivusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldus täidetud ja kaebuse eduväljavaated on seetõttu kasinad.
9.Kaebaja väitel on talle kahju tekitatud seeläbi, et vahistatutel ei ole samasugused treeningvõimalused kui on süüdimõistetutel, sest jalutusboksides puuduvad rööbaspuud ja lõuatõmbekangid. Konkreetsete treeningvahendite erinevus kinnipeetavatega võrreldes ei tähenda, et kaebajal ei oleks võimalik kehakultuuriga minimaalselt nõutavas määras tegeleda. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinni peetavatele isikutele täiesti ühesugused tingimused, kuid õiguste kasutamine peab olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud ehk isikutel peab olema mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 13). Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 ja 2 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 55 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale spordi harrastamise võimalus tema poolt soovitud viisil või mahus ning konkreetsetes ruumides (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2010 otsus nr 3-3-1-5-10, pd 18 ja 19; Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-19-1165). Kohtupraktikas on selgitatud, et jalutuskäigu ajal värskes õhus on kinni peetavatel isikutel soovi korral võimalik kehakultuuriga tegelda (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-191416, p 40). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et enamjaolt on kaebaja käinud jalutamas üksinda, mistõttu on olnud kogu jalutusboks suuruses 15,3 m2 ainult kaebaja kasutuses. Miski ei takistanud kaebajal tegeleda sel ajal ka erinevate kehakultuuri toimingutega (võimlemisharjutused, jooksmine, hüppamine vms). Kaebajale on näidatud talle sobivaid harjutusi, mille tegemiseks on võimalik kasutada oma keha raskust. Oma keharaskust kasutades oli kaebajal võimalik treenida nii jalutusväljakul kui ka kambris, kuna kaebaja viibis seal enamasti üksi. Asjaolu, et kaebaja ei saa kehakultuuriga tegeledes kasutada konkreetseid treeningvahendeid, ei tähenda, et kehakultuuriga tegelemine oleks takistatud määral, mis läheks vastuollu vangistust reguleerivate õigusaktidega. Pealegi nähtub Tartu Vangla 19. juuli 2022. a otsusest nr 1-13/151-3, et kaebaja ise ei ole soovinud osadel päevadel jalutamas käia ja seeläbi ka kehakultuuriga tegeleda. Lisaks kinnitavad kohtule esitatud materjalid, et vangla on võtnud ette samme treeningtingimuste parandamiseks ning on planeerinud jalutusbokside renoveerimise, mille raames lisatakse rohkem treenimisvahendeid. Kohus on seisukohal, et kuna kehakultuuriga tegelemiseks olid minimaalsed tingimused tagatud ning vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust konkreetsete kaebaja soovitud treeningvahendite püstitamiseks, siis ei ole vangla tegevus õigusvastane.
10.Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, ei saa sellest tulenevat kaebaja õiguste riivet käsitleda sedavõrd intensiivsena, et oleks põhjendatud kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine seoses süüliselt väärikuse alandamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist.

3-22-1748

11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus jätab seetõttu taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja palub määrata endale riigi õigusabi korras kohtumenetluseks esindaja. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-22-940, 3-22-780, 3-22-638, 3-22-513, 3-22-297, 3-22-126, 3-22-72 jne). Ka selles asjas on kaebaja suutnud vanglale esitada arusaadavad pöördumised ning ta on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Asjaolu, et kaebajal on ka mitmeid teisi kohtumenetlusi ei õigusta iseseisvalt riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Kohtumenetlustes antakse menetlusosalistele piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium