Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1030
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik X, esindaja Aleksei Ratnikov
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puudutatud isiku määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 29.06.2022 halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA esitas taotluses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
3-22-1030 1) puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Tema kinnipidamise aluseks olevad asjaolud on välja toodud Tartu Halduskohtu 06.05.2022 määruses asjas nr 3-22-1030; 2) PPA korraldas rahvusvahelise kaitse menetluses isikuga 02.06.2022 intervjuu; 3) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Isik peab olema PPA-le asjaolude kontrollimiseks kättesaadav. Isik avaldas vestlusel mitmeid erinevaid sündmusi, sotsiaalmeedia kontosid ning väiteid, mis vajavad kontrollimist. Samuti edastas isik informatsiooni e-kirja teel. Isiku jaoks ebasoodsa otsuse korral on isikul õigus esitada sellele omapoolne arvamus ja vastuväited; 4) isik saabus Eestisse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelus seaduse (VSS) § 68 p 8 mõttes ebaseaduslikult. Isik ei üritanud Eestisse tulla seaduslikult, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku enda sõnul ületas ta piiri päev varem ja läks tagasi Venemaale, ööbis Petseris kuskil trepil, misjärel tuli uuele katsele; 5) järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna isikust lähtub põgenemisoht. Isiku sõnade kohaselt ületas isik tahtlikult ja korduvalt ebaseaduslikult piiri. Selline käitumine lubab järeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le kättesaadav; 6) kinnipidamine on proportsionaalne. Isikule on tagatud meditsiiniline abi.
2.Puudutatud isik selgitas istungil, et ta soovis jõuda Euroopa Liitu ning vältida võimalikke repressioone seoses Ukraina sõjast ausalt rääkimise ja kirjutamisega. Isik väitis, et ta on Ukraina päritolu ja see põhjustas tema suhtes halvustavat suhtumist. Isiku soov oli tulla Eestisse ja ta pöördus kohe piiri ületamise järel (8 minutit pärast piiri ületamist) piirivalvurite poole taotlusega saada rahvusvahelist kaitset. Isikul ei ole Eestis sidemeid, kuid ta suudab teha puidutööd.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.07.2022 määrusega PPA taotluse osaliselt ja pikendas puudutatud isik kinnipidamiskeskuses viibimise aega kuni 01.09.2022. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik saabus Eestisse teadvalt ebaseaduslikult (VSS § 68 p 8); 2) selleks, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust, on tarvis tõeseid asjaolusid. Isik peab olema PPA-le kättesaadav. Isikul puudub elukoht. Tema suhtes puudub hetkel usaldus. Seetõttu ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid; 3) PPA selgituste kohaselt ei ole jõutud isiku taotlust lõpuni menetleda. Isik on esitanud rohkelt väiteid, mis vajavad kontrollimist. Väited on kohati raskesti arusaadavad ega moodusta ühtset tervikut. Isik viitas kohtuistungil oma arvukatele kontaktidele Venemaa erinevate võimuorganite töötajatega, kes väidetavalt tegid tema heaks mitmeid tegusid. Viimati märgitus võib kahelda; 4) isik võib vabaduses olles põgeneda. Schengeni alal saab vabalt liikuda. PPA-l pole isiku suhtes usaldust tekkinud ja tema väited vajavad kontrollimist; 5) kuna Venemaa Föderatsioon suhtub Eestisse vaenulikult, ei saa hetkel täielikult välistada isikust lähtuvat ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Isikut ei saa lubada Schengeni alale vabalt liikuma enne, kui tema tegelikes eesmärkides on saadud selgust. Kuna isiku tegelikud eesmärgid ja kavatsused ei ole piisavalt tuvastatud, ei saa põgenemisohtu välistada. Venemaa Föderatsiooni kodanikud peaksid mõistma, et tänases olukorras tuleb Eesti julgeoleku huvides Venemaa Föderatsiooni kodanikke põhjalikumalt kontrollida. Opositsioonis olevatele isikutele peaks see olema mõistetav;
2(5)
3-22-1030 6) kinnipidamine on proportsionaalne. Isikut on kinni peetud 2 kuud. Isiku kinnipidamine pole vastuolus isiku turvalisuse ega tervisekaalutlustega. Isiku osalemine arusaamatutel põhjustel kinnipidamiskeskuses korraldatud näljastreigis ei tekita isiku suhtes usaldust; 7) PPA taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Isikut on õigus kinni pidada kuni 01.09.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA ja kohus pole isikust lähtuvat põgenemisohtu põhjendanud; 2) isikut ei ole õige kinni pidada põhjusel, et temast lähtuvat põgenemisohtu ei saa välistada; 3) kohtu seisukoht, et isik pole usaldusväärne, on ebaõige ja põhjendamata; 4) mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema pikendamist õigustavad asjaolud. Pikendamiseks ei piisa tõdemusest, et olukord pole muutunud; 5) PPA pole taotluses märkinud, milliste toimingute tarvis tuleb isikut kinni pidada; 6) kaebaja tervis on väga halb ja see võib kinnipidamiskeskuses veelgi halveneda; 7) halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et isik pöördus kohe pärast piiri ületamist ametnike poole taotlusega saada rahvusvahelist kaitset; 8) halduskohus ei arvestanud sellega, et isik on kirjanik ja ta põgenes kodumaalt kriminaalmenetluse tõttu, kuna ta avaldas blogis teavet Ukraina sõja kohta. Kaebaja on juba 60 aastat vana ja tal puudub raha, et põgeneda.
5.PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjustel: 1) PPA andis 11.08.2022 puudutatud isikule teada, et tema taotlus loetakse VRKS § 20 alusel põhjendamatuks, kuna olemasolevate tõendite põhjal on selge, et isik ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Isikule anti võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Puudutatud isik esitas 15.08.2022 avalduse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtmiseks ning samal päeval koostati otsus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamiseks (otsus nr 12205050106-1). Isik esitas 22.08.2022 avalduse rahvusvahelise kaitse menetlus jätkamiseks; 2) halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud; 3) puudutatud isik väidab, et oma vanuse ja raha puudumise tõttu on põgenemisoht väike, kuid nendel tingimustel oli ta siiski võimeline ületama Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone. Isikuväited on vastuolulised, kuna varem märkis ta vestlusel, et tema suhtes on algatatud 3–4 kriminaalmenetlust. Hiljem märkis ta, et tema suhtes pole kriminaalmenetlust alustatud. Isik väitis, et ta on FSB huviorbiidis pikemat aega, kuid samas sai ta probleemideta Venemaa Föderatsiooni passi ning ta on saanud reisida Mehhikosse. Nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla isiku usaldusväärsuse ja tema tegelikud kavatsused; 4) isiku usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka tõik, et ta võttis taotluse tagasi, kuid hiljem taotles menetluse jätkamist. Isik võib üritada seeläbi enda väljasaatmist takistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA tugines taotluses puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 4, sh VSS § 68 p-le 8.
3(5)
3-22-1030
7.VRKS § 36 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärk takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki erinevuste tõttu vastuvõtutingimustes (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus asjas nr C-18/16, p 39; Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 18.1). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist nagu tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 18.2).
8.PPA menetleb ka praegu isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Taotluse esitamise hetkeks oli puudutatud isikuga läbi viidud vestlus, milles isik esitas erinevaid asjaolusid, mis tema hinnangul tingivad rahvusvahelise kaitse andmise (kohtule 01.07.2022 edastatud rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokoll). Kuigi isik esitas 15.08.2022 taotluse rahvusvahelise kaitse menetlusest loobumiseks, on ta oma loobumise 22.08.2022 tagasi võtnud. Kuna puudutatud isikul on rahvusvahelise kaitse menetluses õigus esitada PPA otsuse peale vastuväited, võib PPA-l esineda vajadus neid täiendavalt kontrollida. Seega esineb jätkuvalt vajadus tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni.
9.Vaidluse all on küsimus, kas isikust lähtub põgenemisoht. Põgenemise ohu jaatamiseks peab vältimatult esinema mõni VRKS § 361 lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, pd 18-18.4).
10.PPA hinnangul lähtub isikust põgenemisoht, kuna ta ületas ebaseaduslikult välispiiri (VSS § 68 p 8). VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist (Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2004, p 14). Puudutatud isik saabus Eestisse Venemaa Föderatsioonist, ületades selleks teadlikult salaja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohtu ei saa siiski järeldada ainuüksi ebaseadusliku piiriületuse faktist (nt Riigikohtu 15.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2119, p 20; 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415, p 10), vaid arvestada tuleb ka muude piiriületusega seotud asjaoludega.
11.Lisaks ebaseaduslikule välispiiri ületamisele võimaldas halduskohtu hinnangul puudutatud isikust lähtuvat põgenemisohtu järeldada ka see, et täna on Venemaa Föderatsioon sõjaliselt rünnanud Ukrainat, isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning Venemaa Föderatsioon suhtub vaenulikult Eesti Vabariiki. Halduskohtu hinnangul on nimetatud olukorras oluline, selleks et isikut lubada vabadusse, selgitada välja isiku tegelikud eesmärgid. Ringkonnakohtu hinnangul pole need põhjendused põgenemisohu sisustamisel asjakohased. PPA pole taotluses nimetatud asjaolule tuginenud. Asjaolust, et Venemaa Föderatsioon alustas 4(5)
3-22-1030 sõda Ukraina vastu, ei järeldu, et puudutatud isikust lähtub põgenemisoht. Samuti pole PPA taotluses isiku kinnipidamise pikendamisel tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-le 6. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus siiski jõudnud õigele järeldusele, et isikust lähtub põgenemisoht. Põgenemisohtu lubavad järeldada piiriületuse asjaolud (s.o, et isik ületas piiri korduvalt) ja PPA-le esitatud vastuolulised väited kogumis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu esialgse hinnanguga isiku esmaste seletuste usutavuse kohta. PPA palus isikul selgitada, miks ta rahvusvahelist kaitset taotleb. Isiku antud seletustest suur osa keskendus väidetavatele sündmustele, mis toimusid enne 1990-ndaid ja 1990-ndatel aastatel. Tänase režiimi kohta antud ütlused olid üldised ja lühikesed ning PPA ametnik juhtis korduvalt isiku tähelepanu sellele, et ta keskenduks küsimusele vastamisele. Isik on PPA ametniku seitsmenda küsimuse raames märkinud, et tema vastu on alustatud 3–4 kriminaalasja, kuid nende menetlemine on Ukraina sõja tõttu edasi lükatud ja teda võidakse vangistada kuni 25 aastaks. Seevastu 25. ja 26. küsimusele vastas isik, et tema vastu pole kriminaalasju alustatud ning kuna ta on aus inimene, siis ei ole tema suhtes kriminaalasja alustamine tõenäoline (selle kohta vt ka käesolev määrus, p 5 alap 3). Loogilisi ebakõlasid esineb ka reisimiseks antud passi ja Mehhikosse reisimise osas, viimati märgitut eeskätt põhjusel, et isik on väidetavalt FSB huviorbiidis, kuid sellest hoolimata on talle väljastatud reisimiseks pass (selle kohta vt käesolev määrus, p 5 alap 3). Nimetatud võimalikud ebakõlad ja näited isiku seletustest võivad luua põhjendatud kahtluse isiku väidetud kavatsuste kohta, sh suurendada tema põgenemisohtu, kui ta peaks rahvusvahelise kaitse menetluse ajal viibima majutuskeskuses. Põgenemisohtu suurendab täiendavalt asjaolu, et PPA on isikule teada andnud, et tema taotlus loetakse põhjendamatuks. Isik on väljendanud selget tahet viibida Euroopa Liidu territooriumil. Kuna see ei pruugi isikul õnnestuda, siis võib ta olla motiveeritud muutma ennast PPA-le kättesaamatuks.
13.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei maanda isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed. Dokumendi hoiule andmine ei taga seda, et isik ei lahkuks rahvusvahelise kaitse menetluse ajal Eestist ega muudaks ennast PPA-le kättesaamatuks.
14.Kinnipidamist ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Halduskohtu määruse tegemise ajaks oli isikut kinni peetud kaks kuud. Halduskohus rahuldas PPA taotluse osaliselt ja lubas isiku paigutada kinnipidamiskeskusesse nelja kuu asemel kaheks kuuks. Kinnipidamiskeskuses viibimine ei ohusta isiku turvalisust. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud tema väidetud tervisemuredele meditsiiniline abi.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2022 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.