lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1557/27

Sotsiaalõigus › Tervishoiuteenuste järelevalve

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 21.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1557/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Tervishoiuteenuste järelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 5 lg 1Halduskohtu volitusedVÕS § 758 lg 1Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõisteVRKS § 36VSS § 19

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1557/31Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.08.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.06.20263-25-1872/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.07.20253-25-1472/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-22-1557 21. juuni 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot X kaebus Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna tegevuse peale Kaebaja X Vastustaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2022. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
24.augusti 2022. a määrus.
3.Saata X kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas 20. juulil 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakond (EMO) jättis talle meditsiinilise abi osutamata, tekitades sellega kahju, mis tuleb hüvitada. Kaebaja palus rahvusvahelist kaitset ja viibis alates 6. maist 2022 halduskohtu loal Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses. Kaebaja väitel olid tal tekkinud valud kõhu piirkonnas, mispeale kutsuti talle ööl vastu 16. juulit 2022 kinnipidamiskeskusesse kiirabi. Ravi piirdus tablettide andmisega. Uuele väljakutsele kiirabi ei reageerinud. Kaebaja viidi PERH-i, kus haigla töötajad väidetavalt solvasid teda ja talle ei osutatud asjakohast meditsiinilist abi. Kaebaja väitel solvati teda lõuna ajal ja aeti haiglast minema. Seejärel viidi ta autoga kinnipidamiskeskusesse. Tagasisõidul kaebaja viskles valu tõttu põrandal. Kinnipidamiskeskuses hakkas ta vett jooma, oksendamist välja kutsuma ja oleks oksendamisse peaaegu surnud. Kaebaja palus tunnistada haiglatöötajate tegevus ebaseaduslikuks ja arstieetikat rikkuvaks, algatada meditsiinitöötajate suhtes uurimine ning koguda juhtumi kohta tõendeid, mh nõuda välja vastuvõtuosakonna ja politseitöötajate rinnakaamera videosalvestised, kuulata üle tunnistajad ja teha ekspertiis. Kaebaja palus hüvitada kahju rahas.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 29. juuli 2022. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

3-22-1557 Halduskohus leidis, et kaebaja etteheited on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub tervishoiuteenuse osutaja osutama oma kutsetegevuses patsiendile tervishoiuteenust. See hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames ja muid tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevusi. Seega on kaebus eraõiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõue. See tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus. Kuivõrd kaebaja ei väida, et talle on tekitanud kahju kinnipidamiskeskus ning kinnipidamiskeskus ei ole tervishoiuteenuse osutajaks, siis ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, mida on käsitlenud Riigikohus oma määruses nr 3-21-30/19.

3.X esitas Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2022. a määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata kaebus tagasi kohtulikuks läbivaatamiseks.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. augusti 2022. a rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

määrusega

kaebaja

määruskaebuse

Ringkonnakohtu arvates leidis halduskohus õigesti, et kaebaja eesmärk on saada hüvitist

16.juulil 2022 PERH-i EMO-s toimunu eest, kuivõrd kaebaja heidab ette, et meditsiinitöötajad solvasid teda ja jätsid ta asjakohase ravita. Kaebaja ei taotle kindla tervishoiuteenuse osutamist ega seo kahju tekkimist mõne muu asutuse tegevusega ega vaidlusta kinnipidamistingimusi. Kuna kaebaja palus rahalist hüvitist tekitatud kahju eest, mille ulatust hindab ekspert, ei ole põhjendatud kaebaja hilisem selgitus, nagu poleks ta tegelikult rahalist hüvitist nõudnud. Ringkonnakohtu arvates leidis halduskohus õigesti ka seda, et vaidlus on seotud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevate kohustuste täitmisega (VÕS § 758 lg 1) ja et poolte vahel tekkinud õigussuhe on eraõiguslik. Seega nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et halduskohus pole pädev sellist kaebust lahendama, ja sellega, et halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse. Ringkonnakohus lisas, et vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks ka see, et kaebaja taotles meditsiinitöötajate tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja nende töölt eemaldamist. Sellised õiguskaitsevahendid pole kaebaja käsutuses ka tsiviilõiguses, vaid kaebajal on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt võimalik esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ja vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsust KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras. Mis puudutab seda, et määruskaebusest võib järeldada, nagu peaks kaebaja ka enda kinnipidamist õigusvastaseks, siis seda saab vaidlustada haldustoiminguks loa andmise menetluses, mida kaebaja kohtu infosüsteemist nähtuvalt on ka juba haldusasjas nr 3-22-1030 teinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.X palub Riigikohtul halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Kaebaja leiab, et tal on Eesti seaduste järgi rahvusvahelise kaitse taotleja õigused ja kohustused, sh õigus saada kinnipidamiskeskuses viibides raviteenust ja vältimatut arstiabi. Kaebajale ei tagatud 16. juulil 2022 välismaalasele ette nähtud õigust juurdepääsuks vajalikele meditsiiniteenustele, teda solvati ja aeti valust põhjustatud šokiseisundis haiglast minema. Välismaalastele laienevad Eesti kodanike õigused (põhiseaduse §-d 3, 9, 12, 18 ja 28).

2(4)

3-22-1557

6.PERH selgitas vastuses, et kaebaja saabus kiirabiga PERH-i EMO-sse 16. juulil 2022 kell 03.29 ja lahkus EMO-st samal kuupäeval kell 08.45. Ajavahemikus kell 03.29 kuni 08.45 vaatas patsiendi üle mitu arsti, sealhulgas valvekirurg. Kell 05.18 tehti patsiendile kõhust ja vaagnast kompuutertomograafiline uuring, samuti võeti patsiendilt vereanalüüsid. Uuringute ja läbivaatuse tulemusena ei diagnoositud patsiendil erakorralist hospitaliseerimist vajavat patoloogiat. Patsiendile anti ravisoovitused ja kirjutati tema seisundi parandamiseks välja ravimid. PERH-i osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ning oodatavale hoolele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et kohtud on kaebaja kaebuse ebaõigesti tagastanud. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine on HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses, sh on halduskohtul õigus mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Riigikohtu üldkogu leidis määruses nr 3-21-30/19, et kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused tuleb lugeda avalik-õiguslikeks ja neid on pädevad lahendama halduskohtud (p 27).
8.Riigikohtu erikogu määruses nr 3-21-924/12 täiendati üldkogu seisukohti ja leiti, et kinnipeetavatele väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlused tuleb samuti lugeda avalik-õiguslikeks (p 14). Erikogu täpsustas, et kinnipeetaval tuleb halduskohtusse pöörduda ka juhul, kui ta soovib nõuda kahju hüvitamist, mille põhjuseks ta peab sellise tervishoiuteenuse osutaja raviviga või kohustuste rikkumist, kelle juurde vangla on ta ravile saatnud (p-d 11 ja 12).
9.Kolleegiumi hinnangul on praegune vaidlus sarnane eespool viidatutega. Kolleegiumi arvates mõjutab sarnaselt vanglas või arestimajas kinnipeetavale ka kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ja kinnipidamisrežiim ravi praktilist korraldust (vrd vangistusseaduse §-d 52 ja 53, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 269 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 11 lg 8) ja nii tuleb ka kinnipidamiskeskuses kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlus lugeda avalik-õiguslikuks. Samuti võib nii rahvusvahelise kaitse taotlejat kui ka väljasaadetavat erandjuhtudel kinni pidada arestimajas või vanglas (VSS § 19, VRKS § 36.3 lg 3). Seetõttu ei oleks põhjendatud, et paigutamise koha juhusest sõltuks see, mis kohus on pädev lahendama rahvusvahelise kaitse taotlejale või väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlust. Kinnipidamiskeskuses kinni peetava välismaalase ja riigi õigussuhe, mis on seotud raviga, ei erine oluliselt kinnipeetava ja riigi suhetest tervishoiuteenuse osutamisel. Käesoleva määruse punktis 8 viidatud erikogu lahend välistab halduskohtu pädevuse vaid siis, kui tervishoiuteenus väljub tavapärase teenuse osutamise raamidest ja on kantud muust eesmärgist kui patsienti ravida, mil võib tervishoiuteenuse osutaja vastutada deliktiliste nõuete eest (p 13). Seda praegusel juhul ei olnud. Seega on avalik-õiguslikuks suhteks ka kinnipidamiskeskusesse kiirabi kutsumisega seotud vaidlused ja kõik küsimused, mis puudutavad kaebaja vastuvõttu PERH-i EMO-s, sh PERH-i töötajate käitumist, nagu seda on praegune vaidlus.
10.Eespool toodu ei välista, et riik nõuab kinnipidamiskeskuses kinni peetavale isikule makstud võimaliku hüvitise lepingurikkumise puhul tagasi oma lepingupartnerilt, kes inimesele tervishoiuteenust osutas (vt Riigikohtu erikogu määrus nr 3-21-924/12, p 14).

3(4)

3-22-1557

11.Tulenevalt eelnevast tuleb määruskaebus rahuldada, tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
12.Kaebaja nimi tuleb avaldatavas määruses asendada tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja