Rahvastik › Muu rahvastik

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 45 lg 4 näeb ette, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Rae Vallavalitsuse 04.01.2021 „Vaide tagastamine“ nr 15-6/11824-1 dokumendis on selgitatud järgmist: „ /.../ Teile teadaolevalt on Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-12293 lõpetatud Teie kliendi hooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) osas. Antud kohtumäärus jõustus 11.06.2020 ja hakkas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 478 lõikele 4 kehtima ning kuulus täitmisele viivitamata alates päevast, kui see tehti teatavaks Teie kliendile, so alates 26.05.2020. Arvestades eelnevat, puudub seega Teie kliendil kaebeõigus ja ta ei saa vaiet esitada, kuivõrd mistahes lapse elukohta puudutavates küsimustes tal hooldusõigus alates 26.05.2020 puudub. Ka juhul, kui Teie kliendil oleks vaide esitamise õigus, ei ole vaie esitatud tähtaegselt. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 75 tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlustatud korraldus on saadetud Rae Vallavalisuse poolt Teie kliendi ametlikule e-posti aadressile xxxxxxx korralduse andmisele järgneval päeval, so 10.06.2020. Vaie on esitatud pea seitse kuud hiljem ja seega ei ole vaie esitatud tähtaegselt, niisamuti puudub antud juhul põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 79 lõike 1 punktidele 1 ja 3 jätab Rae Vallavalitsus Teie esitatud vaide läbi vaatamata ja käesolevaga tagastab selle /.../ “. Kaebaja esitatud taotlustest nii vaidemenetluses kui ka käesolevas kohtuasjas võib järeldada, et kaebuse esitaja eesmärgiks on ennistada olukord, kus kaebaja lapse (Y) rahvastikuregistrijärgseks elukohaks oleks registreeritud aadress, mis oli enne 07.10.2019 (s.o enne lapse ema elukohateate ja lastekaitsespetsialisti kodukülastuse akti alusel lapse registreerimist aadressile xxxxxxx), s.o aadressile xxxxxxx. Rae Vallavalitsuse 09.06.2020 korralduse nr 774 preambula viiendas lõikes on selgitatud, et Rae valla poole pöördus xxxxxxx asuva eluruumi omanik 17.09.2019 taotlusega kustutada alaealise lapse ja tema pereliikmete elukoha registreering antud aadressilt seoses sellega, et üürileping oli selleks ajaks lõppenud ja faktiliselt enam seal alaealine koos oma vanematega ei elanud. Seda taotlust aga ei jõutud lõpuni menetleda, kuna antud aadressile registreeritud isikute andmed muudeti paralleelselt Rae vallas ja Tallinna linnas toimunud elukoha registreerimise menetluste tulemusel nii lapse ema kui ka isa esitatud elukohateadete alusel aadressidele, mis olid antud ajahetkel nende uued tegelikud elukohad (s.o lapse ema elukoht xxxxxx ja lapse isa elukoht Tallinna linnas). Rae vald on seisukohal, millega nõustub ka kohus, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse esitajal taotletavat eesmärki, kuivõrd alaealise lapse elukohta on korduvalt muudetud rahvastikuregistris kaebaja enda poolt (pärast lapse viibimiskoha osas hooldusõiguse kohtus taastamist 28.06.2021) ning lapse registreeritud elukohaks on olnud nii Rapla kui ka hiljem Iraan, kus laps teadaolevalt juba alates 2021 juuli algusest reaalselt viibib. Ka juhul, kui lapse elukohaandmeid ei oleks rahvastikuregistris vahepealsel perioodil korduvalt muudetud, tooks kaebuse, sh vaide, rahuldamine ehk siis lapse endise elukoha aadressi (xxxxxxx) registreeringu taastamine kaasa olukorra, kus alaealisel puuduks elukoht rahvastikuregistris, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt Rae vald peaks uuesti läbi vaatama xxxxxxx asuva eluruumi omaniku 17.09.2019 taotluse kustutada alaealise lapse ja tema pereliikmete elukoha registreering eelviidatud aadressilt (üürileping oli selleks ajaks lõppenud ja faktiliselt laps seal enam ei elanud). Samas on olukord selline, et lapse isa viis lapse Eestist ära Iraani juba juulis 2021 ning lapse tegelik elukoht on teadaolevalt jätkuvalt Iraanis (väidetavalt sugulaste juures). Lapse elukoha muutumisest ei ole lapse isa Rae valda ega kohut teavitanud.

Lisaks kohtule esitatud andmetest ilmneb, et kaebuse esitajal puudus õigus nii Rae Vallavalitsusele vaide esitamiseks kui ka kaebeõigus Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamiseks, kuivõrd nii seisuga 30.12.2020 kui ka 28.01.2021 puudus kaebajal lapse suhtes hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha otsustamise osas, mis lõpetati Harju Maakohtu 29.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-12293 (jõustus 26.05.2020 Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga). HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul oleks kaebaja antud juhul saanud pöörduda kohtusse lapse õiguste kaitseks eeldusel, et ta on kaebuse esitamise hetkel alaealise lapse täiehooldusõiguslik vanem, mida ta aga antud ajal ei olnud. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et antud juhul asjaoludest nähtuvalt kaebajal ei olnud kaebuse esitamise hetkel ilmselgelt subjektiivset õigust, mille kaitseks ta kaebuse esitas. Täiendavalt on Rae vald osundanud, et kui oleks eksisteerinud alus vaide esitamiseks, oli vaie esitatud hilinemisega. Rae vald edastas 10.06.2020 vaidlustatud korralduse kaebaja ametlikule e-posti aadressile xxxxxxx ning HMS § 75 kohane vaide esitamise tähtaeg oli selle esitamise ajaks, s.o 30.12.2020, selgelt möödunud. Kohus osundab, et kehtivas kohtupraktikas on asutud järgmisele seisukohale (Tallinna Halduskohtu 26.07.2019 jõustunud määrus (p 4) haldusasjas nr 3-19-1387): „ /.../ Kui isik on vaidlustanud haldusorgani tegevuse, mis seisneb vaide tagastamises, on kaebuse tagastamine HkMS § 121 lg 1 p 2 alusel (ehk põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki) õigustatud, kui on ilmne, et sõltumata sellest, kas vaide tagastamine konkreetsel juhul oli õiguspärane või mitte, ei oleks ühelgi juhul võimalik vaide rahuldamine. Sellises olukorras ei ole põhjust hakata kohtumenetluses hindama vaide tagastamise õiguspärasust ega kohustada vastustajat vaide läbi vaatamiseks, kuna kaebaja eesmärk ei saa olla pelgalt vaide läbi vaatamine iseenesest, vaid eesmärk saab olla vaide rahuldamine. /.../“. Eeltoodud halduskohtu seisukohta on toetanud haldusasjas nr 3-19-1387 ka Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2019 määruses (p 11), nentides järgmist: „ /.../ kui R. P. puudub vaide esemeks olnud haldusakti või toimingu halduskohtus vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis tuleb kaebus igal juhul tagastada ja puudub sisuline vajadus hinnata kohtueelse menetluse läbimise korrektsust. /.../“. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt kaebajal puudus nii vaide kui ka kaebuse esitamise ajal lapse suhtes hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha/elukoha osas, mistõttu ei oleks võimalik olnud kaebaja vaiet rahuldada. Kuna vaide tagastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis puudub kaebajal kaebeõigus ka kohtule kaebuse esitamiseks, mistõttu kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.