Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1387
Haldusasi
XX kaebus Hiiumaa valla Emmaste osavalla vanema 20. juuni 2019. a otsuse nr 8-2/263-1 tühistamiseks ja Hiiumaa Vallavolikogu kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Hiiumaa vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1387.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1387 muutmata.
Tagastada XX määruskaebuselt haldusasjas nr 3-19-1387 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see MM (isikukood XXXXXXXXXXX) arveldusarvele nr EE721700017000321497 Luminor Bank AS-s.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-19-1387 96 ja 21.01.1997 korraldusega nr 21 on Seere nr 7-a maaüksusest LL-le vastavalt tagastatud 18,3 ha (registriosa nr 16633; katastritunnused 17501:002:0121–17501:002:0124; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja määratud kompensatsioon 3,97 ha eest. Emmaste Vallavalitsus tagastas 04.12.1997 korraldusega nr 326 Seere nr 7-a maaüksusest omakorda 40,44 ha võrdsetes mõttelistes osades MM-le ja OO-le (registriosa nr 153233; katastritunnused 17501:001:0541– 17501:001:0545; sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Pärast MM surma 09.01.2011 pärisid temale kuulunud osa tagastatud maast moodustatud kinnistust tema lapsed XX ja SS. Kinnistu omanikeks on praegusel ajal OO (1/2 kaasomandist), XX (1/4 kaasomandist) ja SS (1/4 kaasomandist).
2(5)
3-19-1387 seetõttu ei ole tal vaide tagastamise otsuse vaidlustamisega võimalik saavutada oma tegelikku eesmärki (s.o 04.12.1997 korralduse osalist tühistamist). Kui isik on vaidlustanud vaide tagastamise otsuse, siis on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel õigustatud, kui on ilmne, et tagastatud vaiet ei saaks ühelgi juhul rahuldada. Sellises olukorras puudub kohtumenetluse raames vajadus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ja kohustada haldusorganit vaiet uuesti läbi vaatama, sest vaide esitaja eesmärk saab olla üksnes vaide rahuldamine, mitte selle menetlemine. Praegusel juhul saab kaebaja ainus mõeldav eesmärk olla 04.12.1997 korralduse osaline tühistamine, kuid selle saavutamine tema vaide või kaebuse alusel on ilmselgelt võimatu, sest nimetatud akt ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole praegu ega teki ka tulevikus mis tahes nõudeõigusi seonduvalt maa tagastamisega maareformi käigus. Kaebaja omandiõigus tekkis pärimise teel ning üksnes sellele osale õigusvastaselt võõrandatud maast, mis tagastati MM-le. Ülejäänud osaga endisest Seere nr 7-a talumaadest ei ole kaebajal mingisugust omandiõiguslikku puutumust. Ka pärimist reguleerivad normid ei näe pärijale ette võimalust asuda vaidlustama haldusakte argumendiga, et need rikkusid pärandaja subjektiivseid õigusi. Maa tagastamine maareformi käigus oli olemuselt ühekordne maa omandisuhete ümberkorralduse meede, mis lõppes maa tagastamise otsuse adressaatideks olevate isikute maaomanikena kinnistusraamatusse kandmisega. MM nõudeõigus ammendus maa tagastamise otsusega ja sellele järgnenud kinnistusraamatu kande tegemisega. Kaebaja ei saa vaidlustada maa tagastamist ega tagastamata jätmist, sest temal ei ole kunagi tekkinud ega saa tekkida õigust nõuda selle maa tagastamist endale. Kuna vaide ja kaebuse esitamise aluseks ei ole mitte haldusakti objektiivne õigusvastasus, vaid eeskätt isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, ei ole XX esitatud vaide või kaebuse alusel võimalik maa tagastamise otsust ümber vaadata isegi siis, kui objektiivses mõttes oleks tuvastatav, et maa tagastamise menetluses on tehtud midagi valesti. Maareformi reguleerivad õigusaktid ei anna tagastatud maa hilisematele omanikele või selle isiku järglastele, kellele on jäetud mingi maa tagastamata, õigust vaidlustada maareformi käigus tehtud otsuseid. Vastupidine oleks ilmselges vastuolus õiguskindluse (õigusrahu) põhimõttega. Olenemata sellest, et maaüksuse tervikuna MM-le tagastamise korral olnuks kaebajal teoreetiliselt võimalik pärida rohkem maad, oli maa tagastamise nõudeõigus MM-l, kellel oli ka täielik õigus seda nõuet kujundada. Samuti oli MMil pärast omanikuks saamist maa suhtes täielik käsutusõigus ning ta oleks võinud selle oma eluajal ka võõrandada.
3(5)
3-19-1387
3-19-1387 puudumine sai olla teadmata MM-le, kes osales isiklikult piiride kättenäitamisel ja allkirjastas ka piiriprotokolli. Igal juhul pidi MM selgitama 04.12.1997 korralduse nr 326 vaidlustamise vajalikkuse, võimalused ja tingimused (sh tähtajad) välja viivitamata pärast selle haldusakti saamist, kuid ei ole seda teinud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevate vaidluste lahendamist reguleerib ORAS § 19, mis nägi kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis ette võimaluse pöörduda isiku õigusi rikkuva otsuse vaidlustamiseks selle teadasaamisest arvates ühe kuu jooksul maakonnakomisjoni poole või kahe kuu jooksul halduskohtusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.