Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Deniss Bodnja esitas 20.06.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses kaebaja pulmatseremoonial tehtud fotodega. Kaebaja märgib, et vanglateenistuja poolt kaebaja pulmatseremoonial tehtud fotod ei vasta ootustele. Kaebaja taotleb abiellumise tseremoonia taastamist, et teha uued fotod või mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro ulatuses.
2.Viru Vangla jättis 09.08.2022. a otsusega nr 6-16/155-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.D. Bodnja esitas 15.08.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja pulmatseremoonial tehtud fotodega. Kaebaja palub vanglalt välja mõista hüvitise 3000 eurot, mille eest kaebaja soovib tellida fotograafi, osta riided ja katta muud kulutused uute piltide tegemiseks. Kaebaja leiab, et vangla oli tema pulmas tehtud fotode tegemisel hooletu, mistõttu rikkus vangla kaebaja elu kõige õnnelikuma päeva mälestuse. Kuna fotod ei vasta ootustele, siis ei saa kaebaja neid kellelegi näidata ega jätta endale mälestuseks, sest kellelgi ei ole vaja ebameeldivaid mälestusi. Kaebaja abikaasa ja ema hakkasid fotosid nähes nutma. Kaebaja on seisukohal, et vangla rikkus tema pulmafotod ning teda peteti, kui
3-22-1766 talle öeldi, et tulevad ilusad pildid. Sõpradele fotosid näidates kaebaja üksnes häbistaks ennast. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja viitab kaebuses, et vangla rikkus pulmafotode tegemisel tema kõige õnnelikuma päeva mälestuse, kuna tegi fotod, millel kaebaja ja tema abikaasa on justkui väikesed paksud kääbused. Seetõttu leiab kaebaja, et ta ei saa pulmas tehtud pilte tulevikus lähedastele näidata. Kaebaja palub mõista vanglalt välja hüvitise rikutud närvide eest ning kaebaja ja tema lähedaste rikutud mälestuste eest.
5.Kohus selgitab esmalt, et kaebaja saab kahjunõude esitada üksnes seonduvalt enda õiguste rikkumisega, mitte teiste isikute nimel (HKMS § 44 lg 1). Seega puudub kaebajal kaebeõigus enda lähedaste nimel kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ning kaebus selles osas kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Seejuures tuleb kohtul arvestada seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on konkreetsel juhul sekkutud. (Vt ka Riigikohtu 26.05.2022. a määrus asjas nr 3-21-1411, p 12)
7.Kohus mõistab kaebajat selliselt, et tema hinnangul on riivatud tema õigusi inimväärikale kohtlemisele ning eraelu ja perekonnaelu puutumatusele. Kohus leiab, et asjaolust, et kaebaja ei ole rahul tema pulmatseremoonial vanglateenistuja poolt tehtud piltide kvaliteediga ja piltidega üldiselt, ei saa järeldada, et kaebaja õigusi oleks intensiivselt riivatud. Kaebaja väide, et vangla rikkus tema elu kõige õnnelikuma päeva mälestuse, ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et pulmapäeval on üks oluline osa selle jäädvustamine. Samas võibki fotografeerimisel juhtuda, et inimene ei ole pildiga rahul. Ka vabaduses pulmapilte tehes võivad need ebaõnnestuda. Kaebajal tuleb mõista, et ta viibib kinnipidamisasutuses ning seetõttu ei ole tal võimalusi ega õigust nõuda tseremoonia jäädvustamist sellisel viisil, nagu see on võimalik vabaduses viibivatel isikutel. Seega ei saanud kaebaja loota, et tema pulmatseremoonial tehakse sarnaseid ilupilte nagu vabaduses professionaalse fotograafiga. Isegi juhul, kui kaebaja pulmatseremoonial vanglateenistuja poolt tehtud fotod ei olnud sellise kvaliteediga, nagu kaebaja lootis, ei saa veel pidada kaebaja mälestusi sellest päevast rikutuks, sest mälestuseks ei ole üksnes fotod. Eeltoodud põhjustel ei saa pidada vanglateenistuja poolt kaebajast ja tema abikaasast abiellumisel kaebajale mittesobivate fotode tegemist pidada intensiivseks sekkumiseks kaebaja õigustesse.
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamine ka tõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg 1 alusel saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas avalikõiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud
3-22-1766 kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
8.1.Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavatele õigust nõuda nendest fotode tegemist ning vanglal ei ole kohustust kinnipeetavatele fototeenust pakkuda. Seega puudus vanglal kohustus kaebaja abielu sõlmimist jäädvustada. Hoolimata sellest tuli vangla kaebajale vastu, nõustudes tegema kaebaja pulmatseremooniast fotod. Vangla selgitas 09.08.2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses, et pildistamisel lähtub vanglateenistuja järgmistest juhistest: pildil võib olla ainult üks kinnipeetav ja/või tema sugulased; pildil olevad vanglavormi elemendid ei tohi olla selgelt tuvastatavad; pildil ei tohi olla kinnipeetava nimesilti, vormis vangla ametnikku ja muud, mis võiks ohustada vangla julgeolekut või rikkuda isikuandmete kaitse seaduse sätteid. Vangla on kaebaja pulmatseremoonial tehtud fotodega tutvunud ja tuvastanud, et pildid vastavad eeltoodud loetelu tingimustele ja on korrektsed. Kohtul puudub põhjus vangla selgitustes kahelda ning seetõttu ei pea kohus vajalikuks vaidlusaluste fotode väljanõudmist. Ka vangla välja toodud fotografeerimise juhiseid ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuteks ega liigselt piiravateks.
8.2.Kohus leiab, et vangla ei vastuta kinnipeetava fotografeerimisel isikute välimuse eest ning ilu ja/või isikute väljanägemine on vaatajapõhine ehk subjektiivne. Samuti ei saa kinnipeetav eeldada vanglateenistujalt samasugust piltide kvaliteeti, nagu seda võib eeldada professionaalselt fotograafilt. Seega, ehkki kaebaja õigusi võib olla antud juhul riivatud, on see olnud kohtu hinnangul õiguspärane. Kuna puudub alus pidada vangla tegevust õigusvastaseks, ei ole tõenäoline ka kaebuse rahuldamine.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus D. Bodnja kaebuse talle Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.