6.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 6 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 119 lg 1, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. Määrus edastatakse Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla tunnistas 04.04.2022. a käskkirjaga nr 6-3/283-1 X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises (ettekanded nr 3-22-1730 ja nr 3-22-1755) ja Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises (ettekanne nr 3-22-1766) ning määras talle distsiplinaarkaristusteks vastavalt 12 ööpäevaks ja 8 ööpäevaks kartserisse paigutamise.
2.X esitas vangla käskkirja peale 20.04.2022 vaide.
3-22-921
3.X esitas 20.04.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vangla käskkiri nr 6-3/283-1. Taotleja viibib vanglas alates 2019. aasta novembrist ja alates sellest ajast on ta viibinud isolatsioonis ehk üksikkambris ja kartseris kaks aastat. Vangla käskkirja nr 6-3/283-1 alusel viibib taotleja kartseris alates 17.04.2022. Taotleja on alalisel ravil ja psühhiaatri jälgimisel. Taotlejale on määratud 2014. aastal 50% töövõimetust, ta on võtnud 15 aastat antidepressante ja kuuridena tugevatoimelisi rahusteid. Taotlejal on erinevad foobiad, paanika, klaustrofoobia, sundseisundi neuroos jne. Taotlejal on erinevaid liike sundmõtteid ja hirm jääda üksinda, eriti suletud ruumis. Lisaks on taotleja mures enda isa pärast, kes viibib südameoperatsiooni tõttu haiglas. Kõige selle tõttu on taotleja terviseseisund halvenenud ning ta palub määrata talle ekspertiis. Taotleja palub veel määrata talle riigi õigusabi korras kaitsja tema esindamiseks praeguses kohtuasjas ning ka tulevikus võimalikus kohtumenetluses. Taotleja soovib enda esindajaks Andrei Matvejevit, kes on teda varasemalt erinevates kohtumenetlustes esindanud. Taotleja vajab kaitsjat, et ta aitaks tal asjas selgusele jõuda ning koguda ja koostada vajalikke dokumente. Esindaja on vajalik ka seetõttu, et taotleja ei valda eesti keelt. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Viru Vangla palus 29.04.2022. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Viru Vangla põhjendab enda seisukohti järgmiselt. 1) Taotleja on alates vanglasse saabumisest ajavahemikul 30.11.2019 kuni 26.04.2022 viibinud eraldatud lukustatud kambris ja kartseris erinevatel perioodidel kokku 276 päeva, mitte kaks aastat. Vangla jälgib kartserikaristuse täideviimisel, et kartseris paiknemine ei oleks pikem kui 45 päeva. Taotleja viibis käesoleval aastal viimati avatud režiimil 13.01.2022–01.02.2022. Ajavahemikul 02.02–17.02.2022 viibis taotleja COVID-19 isolatsioonis. Alates 10.02.2022 kohaldatakse taotleja suhtes käskkirjaga nr 3-22/1-2/91 VangS § 69 lg 2 p-des 1–4 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja 09.03.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/142 lisandus VangS § 69 lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmete (käerauad) kasutamine. Taotleja on 2022. aastal paiknenud kartseris järjest 34 päeva. 2) Käskkirjaga nr 6-3/283-1 määratud kartserikaristus pöörati täitmisele 17.04.2022 ning 26.04.2022 etapeeriti taotleja Tartu Vanglasse. Taotleja on käskkirjaga määratud 20-päevasest kartserikaristusest kandnud ära 9 päeva ning vangla on veendunud, et ta on võimeline kandma ka järele jäänud 11-päevast kartserikaristust. Hetkel viibib taotleja Tartu Vanglas tavarežiimil ning ei ole alust arvata, et naasmisel Viru Vanglasse tekitaks kartserikaristuse jätkamine tema tervisele korvamatut kahju. Ka taotleja ise ei ole selgitanud, millised korvamatud tagajärjed talle kartserikaristuse kandmisega kaasnevad. 3) Vangla teostab pidevalt järelevalvet taotleja tervise üle ja osutab vajalikku ravi. Taotleja tervisekaardist ja vangla arsti tõenditest nähtub, et taotleja kartserikaristuse kandmisele ei esine tervisest tulenevaid vastunäidustusi. Taotleja viibis 03.10.2021 psühhiaatri vastuvõtul, kus talle määrati diagnoos düstüümia, mis tähendab kroonilist kerget meeleolu langust ja mida iseloomustab väsimustunne. Sellise diagnoosiga inimesed on kaeblikud, aga tulevad toime igapäevaelu nõudmistega. Arsti arvamuse kohaselt puuduvad taotlejal igasugused kaebused seoses vaimse tervisega. Tervisekaardist nähtub ka see, et vangla on taotleja terviseprobleemidega järjepidevalt tegelenud. Kartserikaristuse täitmise ajal hindas vangla üldarst H. Silvet taotleja tervislikku seisundit ja andis 21.04.2022 arvamuse, et taotleja on võimeline kandma kartserikaristust (haigusjuht nr A10193).
KOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla 29.04.2022. a seisukohale lisatud taotleja tervisekaardi väljavõtteid ja Viru Vangla arsti 10.02.2022. a ja 21.02.2022. a arvamusi puudutavas osas kinniseks, kuna need sisaldavad andmeid taotleja tervise kohta. Asja osaliselt
3-22-921 kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole tema eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3). Samuti asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses taotleja eraelu kaitseks tema nime tähemärgiga.
6.Järgnevalt võtab kohus seisukoha X esialgse õiguskaitse taotluse osas (I) ning seejärel riigi õigusabi taotluse osas (II). I
7.Kohus mõistab X esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et ta palub kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 04.04.2022. a käskkirja nr 6-3/283-1 täitmine (HKMS § 251 lg 1 p 1). Viru Vangla 29.04.2022. a vastusest ja selle lisadest nähtub, et taotleja on esitanud 20.04.2022. a käskkirja nr 6-3/283-1 peale vaide. Viru Vangla andis 25.04.2022. a kirjaga nr 612/187-2 taotlejale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning vangla sõnul on vaidemenetlus pooleli. Eeltoodust tulenevalt on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 04.04.2022. a käskkirja nr 6-3/283-1 täitmise peatamiseks lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
8.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 20.12.2021–19.04.2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
9.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10– 11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
10.Kohus leiab, et taotlejal puudub antud juhul esialgse õiguskaitse vajadus, millest tulenevalt ei ole asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
11.Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust oma terviseseisundiga, osutades, et ta on alalisel ravil ja psühhiaatri jälgimisel, talle on 2014. aastal määratud 50% töövõimetust, ta on võtnud antidepressante 15 aastat ning kuuridena tugevatoimelisi rahusteid. Taotlejal on erinevad foobiad, paanika, klaustrofoobia, sundmõtted ja hirm jääda üksinda. Lisaks on taotleja mures enda isa pärast, kes viibib südameoperatsiooni tõttu haiglas, mistõttu on taotleja hinnangul tema terviseseisund veelgi halvenenud.
12.X ekspertiisi määramise taotluse osas märgib kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse puhul on tegemist viivitamata lahendamist nõudva kiireloomulise taotlusega ning selle taotluse lahendamiseks ei pea kohus ekspertiisi määramist põhjendatuks. Kohus tugineb taotluse lahendamisel HKMS § 249 lg-tele 1 ja 3. Taotlejal on võimalik esitada kohtule ekspertiisi määramise taotlus, kui ta esitab kohtule kaebuse vaidluse sisuliseks lahendamiseks. Eelneva tõttu jätab kohus ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata.
13.Praegusel juhul ei näe kohus, et Viru Vangla 04.04.2022. a käskkirja nr 6-3/283-1 täitmise peatamine ning taotleja vabastamine talle selle käskkirjaga määratud ja veel kandmata
3-22-921 kartserikaristuse kandmisest oleks tema tervislikust seisundist tulenevalt põhjendatud. Taotleja väited tema halvast terviseseisundist, mis välistaksid kartserikaristuse kohese kandmise, ei ole tõendatud.
14.Kohtule esitatud taotleja tervisekaardi väljavõtte andmete pinnalt ei saa järeldada, et taotlejale oleks kartserikaristuse kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit vastavalt VangS § 52 lg-le 2 pidevalt ning seda on kinnitanud kohtule ka Viru Vangla oma 29.04.2022. a seisukohas. Samuti nähtub kohtule esitatud taotleja tervisekaardi väljavõttest, et vangla on taotleja terviseprobleemidega järjepidevalt tegelenud. Viru Vangla arsti 10.02.2022. a arvamuse kohaselt puuduvad taotlejal igasugused kaebused seoses vaimse tervisega ning puuduvad ka muud diagnoosid, mis välistaksid tal kartserikaristuse kandmise. Arsti sõnul viibis taotleja viimati psühhiaatri vastuvõtul 13.10.2021, kus ta sai diagnoosiks düstüümia. Tegemist on kroonilise meeleolu langusega, mida iseloomustab pidev väsimus- ja rusutustunne, kuid mis on üldiselt leebem kui korduv kerge depressioon ega takista üldjuhul inimesel igapäevaeluga toimetulemist.1 Kuigi 22.04.2022 taotleja tervisekaarti tehtud sissekandest nähtub, et taotleja sõnul on tal peas hääled, on vangla sellele taotleja pöördumisele koheselt reageerinud ning info psühhiaatri vajaduse kohta on pereõele edastatud. Seega on taotleja suunatud psühhiaatri vastuvõtule, kes saab hinnata tema vaimset tervislikku seisundit ning esitada vanglale oma arvamuse taotleja kartserikaristuse kandmise võimalikkuse kohta. Vahetult enne taotleja psühhiaatri vastuvõtule suunamist on vangla arst aga leidnud, et taotleja on võimeline kartserikaristust kandma (21.04.2022. a haigusjuht nr A10193). Seega pole arsti hinnangul alust arvata, et kartserikaristuse kandmine halvendaks taotleja terviseseisundit, mistõttu ei ole arst pidanud ka põhjendatuks teda kartserirežiimist vabastada.
15.Arvestades eeltoodut, ei saa lugeda tuvastatuks, et taotlejal esineks praegusel ajal tervisest tulenevaid vastunäidustusi kartserikaristuse kandmisele. Teatud tervisehäirete olemasolu ei välista automaatselt isiku suhtes kartserikaristuse kohaldamist.
16.Vangla kinnitusel on vangla 04.04.2022. a käskkirjaga taotlejale määratud 20-ööpäevasest kartserikaristusest praeguseks täitmisele pööratud 9 ööpäeva ning taotlejal on veel selle käskkirja alusel kanda 11 ööpäeva kartserikaristust. Veel märgib vangla, et taotleja on 26.04.2022 etapeeritud Tartu Vanglasse ning talle määratud kartserikaristuse täitmist jätkatakse tema sealt naasmisel. Seega on taotlejale määratud kartserikaristuse täitmine lükkunud teadmata ajaks edasi. Kui Tartu Vanglast naasmisel või distsiplinaarkaristuse kandmise ajal peaks taotleja terviseseisund muutuma halvemaks, on tal võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel vangla tervishoiutöötaja poole.
17.Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et taotlejale tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel juba vaidemenetluse ajal ettenähtavaid ja tõenäolisi kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata. II
18.X on esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud riigi õigusabi taotluse. Nimetatud taotluses on X osutanud mitmele taotletava riigi õigusabi liigile. Muu hulgas on ta märkinud, et soovib õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Arvestades seda, et riigi õigusabi taotlus on esitatud koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning X on vanglas pooleli vaidemenetlus, käsitleb kohus X riigi õigusabi taotlust selliselt, et ta soovib õigusabi enda
3-22-921 esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-dele 5 ja 6. Selle alla paigutub ka taotleja soov saada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks.
19.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.
20.Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 1 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
21.Kohus leiab, et X on vaidlusaluses küsimuses võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma nii haldusmenetluses kui ka hiljem halduskohtumenetluses. X on olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2022. aastal on ta pöördunud halduskohtu poole 19 korral, 2021. aastal 25 korral), sealjuures on enamik kaebusi olnud suunatud kinnipidamisasutuste vastu ning taotlejal on kogemused ka kohtueelse menetluse läbimisega. Käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka õigusküsimuse lahendamisega. X esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt menetletav ning vajadusel saab kohus lasta seda taotlejal endal vastavalt kohtu juhistele täpsustada. Sama kehtib ka võimaliku tulevikus esitatava kaebuse kohta. Kohus märgib, et halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Kohtu hinnangul on X seega käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma.
22.Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 toodud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.