Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 17.08.2022, Tartu 3-22-1548 X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 01.08.2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.08.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
2.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 10.05.2022 Tartu Vanglale taotluse, milles ta palus mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot, kuna vanemvalvur G. Kelder ei võtnud 11.11.2021 vastu tema kirju õiguskantslerile ja kohtule saatmiseks ning ei andnud talle 10.04.2022 vangla direktorile kirja saatmiseks ümbrikku.
Tartu Vangla jättis 13.07.2022. a otsusega nr 1-13/146-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 17.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palub Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot. Kaebuse kohaselt ei võtnud vanglaametnik G. Kelder 11.11.2021 kaebajalt vastu kirju õiguskantslerile ja kohtule saatmiseks. Kaebaja väitel ei saa pidada õiguspäraseks, et vormilise eksimuse tõttu jäid kirjad saatmata. Veel märgib kaebaja, et vanglaametnik G. Kelder ei andnud 10.04.2022 talle ümbrikku vangla direktorile kirja saatmiseks. Kaebaja ei olnud nõus ütlema, kuhu ta soovib kirja saata, vaid peab õigusvastaseks, et ametnik temalt seda küsib. Kaebaja märkis, et ta ei saa aru Justiitsministeeriumi 16.06.2022. a vastusest nr 11-3/3977-2.
4.Tartu Halduskohus tagastas 01.08.2022. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel; otsustas asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: X 11.11.2021 dateeritud kirjad saadeti adressaatidele välja juba 2021. a novembrikuus. Kuigi vastustaja ametnik jättis esialgu kaebaja kirjad vastu võtmata, tekitades kaebajale sellega teatud ebameeldivusi, on lõppkokkuvõttes kirjad jõudnud vanglateenistuseni ja adressaatidele välja saadetud, s.t vangla ei ole rikkunud vangistusseaduse § 29 lg-t 5. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus nimetamata isikutele saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. Vanglaametnik peab teadma, kuhu kiri saadetakse, sest vastasel juhul ei ole õiguslikku alust kinnipeetavale ümbrikku väljastada. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud nõus ütlema, kuhu ta soovib kirja saata, kuid ta ei ole olnud nõus sellega, et temalt niisugust teavet küsitakse. Sellise teabe küsimine on vältimatu, et vangla saaks tagada kinnipeetavale tema õiguse saata vangla kodukorra p-s 15.1.10 nimetatud ametiisikutele ja asutustele kirju vangla kulul. Seega ei saa vastustaja tegevust adressaadi andmete küsimisel pidada õigusvastaseks. Kirjade vastuvõtmise pinnalt esmalt tekkinud olukord ega adressaadi andmete küsimine vangla kulul kirja saatmiseks ümbriku andmiseks ei riiva kaebaja õigusi kuigivõrd tõsiselt. Kirjade vastu võtmata jätmisega tekitatud ebameeldivuste pärast on vangla X ees ka vabandanud. Seega ei oleks rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale tõenäoline. Ka ei ole tõenäoline mittevaralise kahju hüvitamine olukorras, kus kirja adressaadi andmeid küsitakse selleks, et tagada kinnipeetavale võimalus saata ametiisikutele ja asutustele kirju vangla kulul.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X esitas 08.08.2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.08.2022. a määruse peale. Kaebaja väitel on tema õiguste riive olemas ning vangla vabandusest ei piisa. Peale G. Kelderi ei küsi teised vanglaametnikud, kuhu kaebaja kirjutab. Ametnikud võivad kinnipeetavate kirjadega teha, mida tahavad, kuid karistada neid ei saa, kahju hüvitamist ei saa jne. Inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda dokumendid nr 2-3/3217-1, 2-3/3217-2, 1-11/25-1, 1-11/25-2, 1-11/25-3, 1-11/25-4, 2-3/975-1, 1-13/146-1, 1-13/146-2, 11-7/3977-1, 11-7/3977-2, 2-3/3607-1, 2-3/3607-2, 2-3/3607-3, 2-3/226-1, 2-3/226-2 ning 25.04.2022 ja 24.04.2022 haldusasjas nr 3-22-502. Veel palub kaebaja tasuta riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades, et Tartu Halduskohtu 01.08.2022. a määrus on vaidlustatav üksnes resolutsiooni p 1 osas, siis leiab ringkonnakohus, et X taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 01.08.2022. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.
7.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
8.Tartu Halduskohus tagastas 01.08.2022. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja ei ole vastu vaielnud halduskohtu tõlgendusele, et kaebaja soovib esitada kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebust Tartu Vangla vastu seoses
11.11.2021 kirjade vastu võtmata jätmisega ja 10.04.2022 ümbriku mittesaamisega (adressaadi andmete küsimisega). Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.
9.Halduskohus märgib, et kuigi vastustaja ametnik on tõepoolest jätnud esialgu kaebaja kirjad (11.11.2021) vastu võtmata, tekitades kaebajale sellega teatud ebameeldivusi, on lõppkokkuvõttes kirjad jõudnud vanglateenistuseni ja adressaatidele välja saadetud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kirjad on adressaatidele siiski välja saadetud. Halduskohus ka toob välja, et kirjade vastu võtmata jätmisega tekitatud ebameeldivuste pärast on Tartu Vangla kaebaja kahjunõuet lahendades X ees vabandanud, viidates seejuures ka vastavasisulisele kohtupraktikale (määruse põhjenduste p 12). Halduskohus asjakohaselt leiab, et eeltoodut arvestades ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale tõenäoline ning kohus peab kahju piisavaks hüvitiseks juba kahju hüvitamise otsuses esitatud vabandust.
10.10.04.2022 ümbriku mittesaamise intsidendiga seoses märgib halduskohus, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud nõus ütlema, kuhu ta soovib kirja saata, kuid ta ei ole olnud nõus sellega, et temalt niisugust teavet küsitakse. Halduskohus leiab asjakohasele seadusandlusele viidates (määruse põhjenduste p 11), et kuna teabe küsimine on vältimatu, et vangla saaks tagada kinnipeetavale tema õiguse saata kirju vangla kulul, siis ei saa vastustaja tegevust adressaadi andmete küsimisel pidada õigusvastaseks. Halduskohus põhjendatult leiab, et tõenäoline ei ole mittevaralise kahju hüvitamine olukorras, kus kirja adressaadi andmeid küsitakse selleks, et tagada kinnipeetavale võimalus saata ametiisikule ja asutustele kirju vangla kulul.
11.Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuses esitatud väited ei väära halduskohtu eeltoodud seisukohtade õigsust. Seega eelnevat arvestades on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub X määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.08.2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
12.X palub tasuta riigi õigusabi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Kuna kaebaja soovib endale esindaja määramist, siis arvestades, et kaebaja kaebus on tagastatud, ei ole halduskohtumenetlust, mille raames saaks kaebajale määrata esindaja kohtumenetluses esindamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
13.X leiab, et kohtul tuleb vanglalt välja nõuda määruskaebuses nimetatud dokumendid. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse, siis jätab kohus kaebaja eeltoodud taotluse läbi vaatamata.
14.X palub vabastada end riigilõivust. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.