lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1603/2

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1603/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1004
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineEhS § 130 lg 2Riikliku järelevalve teostajaHKMS § 45Kaebeõiguse piirangudRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineTsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjades

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1603

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 02.06.2022 kirjale nr 8-17/5245 ja 15.07.2022 kirjale nr 8-17/5245-2 ning kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Edastada määrus teadmiseks Pärnu linnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X (Allika tn 11, Pärnu omanik) esitas 27.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotleb: - naaberkinnistu, Allika 9a omaniku trahvimist, et too rikkus seadust, ei hoia oma ehitist korras ning tekitab kaebajale varalist ja mittevaralist kahju, summas 100 eurot kaebaja kasuks; - ehitusjärelevalve ametniku trahvimist ebatavalise ja ebaprofessionaalse käitumise eest (raha nõudmise eest seadusliku aluseta, korruptsioon), summas 150 eurot kaebaja kasuks.
2.Kohus tagastab nõuded, kuivõrd tsiviilnõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kaebajal puudub märgukirja vaidlustamiseks kaebeõigus, sh on kaebus ennatlik ning ametniku vastu esitatud nõue on väheintensiivse riive kohta ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Kaebuse materjalidest nähtuvalt on probleem tekkinud sellest tulenevalt, et 2022. aasta kevadel lõhkus torm Allika 9a kõrvalhoone seina, millest varisesid tükid kaebaja kinnistule (Allika 11). Maa-ameti kaardi kohaselt asub nii Allika 11 hoone kui ka Allika 9a kinnistu kõrvalhoone piki kinnistute vahelist piiri.
4.Kaebaja taotleb esmalt naabrile trahvi määramist kaebaja kasuks. Kaebaja tahet järgides on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja kahjunõue naabri vastu, et too hüvitaks omandi hooldamisest (või hooldamata jätmisest) tekkinud kahju, ei ole avalik-õiguslik, kuna puudub avaliku võimu kandja, kes seda avalikku võimu ka teostaks. Naabrite vahelised omandivaidlused on olemuselt eraõiguslikud ja neid lahendab maakohus (tsiviilkohus, TsMS § 1). Ka juhul, kui Pärnu linn asub teostama järelevalvet, ei ole selle tulemuseks kaebajale kahjuhüvitise mõistmine, kuna järelevalvemenetluses ei ole antud haldusorganile volitusi ühelt naabrilt teise kasuks kahjuhüvitise väljamõistmiseks (EhS §-d 130-133).

1(3)

Seega tuleb piirinaabri vastu suunatud nõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik pöörduda naabri vastu kahju hüvitamiseks maakohtusse.

5.Kaebaja on samuti taotlenud ametniku trahvimist kaebaja kasuks ebaprofessionaalse käitumise eest. Kaebaja eeldatavat tahet järgides on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kaebuse teksti kohaselt pöördus kaebaja Pärnu linna poole ja ametnik tuli kohe 19.05.2022 ning tutvus asjaoludega. Tutvumise järel tehti kaebajale ja naabrile 02.06.2022 märgukiri nr 8-17/5245, kus selgitati ülevaatusel nähtut ning asjaõigusseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid kohustusi. Märgukirjas on selgitatud kokkuvõtlikult, et piiril asuva asja korrashoiukulud kannavad piirinaabrid võrdselt ning seatud omanikele kohustus muutma piir ohutuks ja korrastada igale omanikule kuuluvad ehitised hiljemalt 22.08.2022. Täiendavalt on selgitatud, et märgukirja tähtajaks täitmata jätmisel jätkab Pärnu linn asja menetlemist EhS § 130 lg 2 ja § 133 alusel. Kaebaja on esitanud vastuväited märgukirjas toodud järeldustele ja seostab kohtule arusaadavalt just neid järeldusi endale kahju tekitamisega. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks tekitatud varalist või mittevaralist kahju, mida tuleks rahaliselt hüvitada. Sisuliselt on kaebajat ja naabrit teavitatud ülevaatuse tulemusest ning suunatud ehitisi korrastama ja ohutust tagama. Tegemist on üksnes teavitusega, millel ei ole regulatiivset toimet. Pärnu linn ei ole algatanud järelevalvemenetlust ning märgukirja alusel ei ole võimalik määrata ka sunnimeetmeid. Järelevalvemenetlust iseloomustaks näiteks isikute kirjalik ärakuulamine ning kirjalik haldusakt, millel on nii vaidlustamisviide kui ka selgitus täitmata jätmise tagajärgede kohta. Käesoleval juhul on kaebajat üksnes teavitatud, et järelevalvemenetlus võidakse algatada, kui märgukirja tulemusel olukord lahendust ei leia. Hea halduse tava alusel on lubatud ilma järelevalvemenetluseta teavitada isikuid, mis on haldusorgani poolt tuvastatud olukord ning milline oleks võimalik õiguspärane edasine käitumine, ilma et sellega kaasneksid sunnimeetmed. Kohtule ei nähtu, et ametnik oleks kirjavahetuses nõudnud linna või enda kasuks raha või ametnik saaks mingil muul viisil märgukirja täitmisest kasu. Ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu märgukirjas tooduga, ei tähenda, et sellega oleks kaebajale tekitatud varalist või mittevaralist kahju. Varaline kahju võiks tekkida üksnes juhul ja alles siis, kui vastustaja viib läbi järelevalvemenetluse ning seab seal kaebajale mõne õigusvastase kohustuse. Märgukirjas on viidatud ka õiguslikele alustele, mis võimaldavad linnal nõuda ehitiste korrastamist ja ohutuse tagamist. Ainuüksi see, et kaebaja korrastamise kohustusega ei nõustu või asjas võib tekkida vaidlus, kellel on siiski korrastamise kohustus, ei tähenda seda, et kaebajale oleks tekitatud mittevaraline kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale märgukirja saamisega tekkinud riive on väheintensiivne. Teatud ulatuses tuleb igaühel taluda, et haldusorgani poolt heas usus tähelepanu juhtimine, ilma järelevalvemenetlust algatamata, võib olla tehtud esialgse teabe pinnalt ja võimalikus võivad olla eksimused. Märgukirjas ei ole viidatud ilmselgelt kohatutele õigusnormidele, samuti ei ole kedagi alandatud ega muul viisil väärikust riivatud. Seetõttu puudub ka kahju, mille hüvitamine rahas oleks kaebuse läbivaatamisel tõenäoline. Arvestades tehtud toiminguid ei pea kohus tõenäoliseks isegi vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Seega tuleb ametniku tegevusega tekitatud kahju nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
6.Kohus kaalus, kas on võimalik teha kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks, et kaebaja saavutaks oma eesmärgi. Kaebaja eesmärgiks on see, et tema ei peaks piiril asuvaid ehitisi korrastama. Selles osas on kaebus hetkel ennatlik, sest kaebajale ei ole veel sellist kohustust pandud. Selline kohustus ei tulene haldusakti resolutsiooni väärtusena ka märgukirjast endast. Kohus jääb selle juurde, et märgukirjaga on suunatud üksnes naabreid probleemi ise lahendama ning märgukirja täitmata jätmise tulemuseks on alles järelevalvemenetluse algatamine. Seega kui kaebaja märgukir2(3)

jaga ei nõustu, võib ta jätta selle täitmata. Märgukiri ei ole ka (menetlus)toiminguks, millega mittenõustumisel peaks kaebaja tegema suuri kulutusi, et võimalikus haldusmenetluses soovitud tulemust saada. Märgukirja õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale sisulist kasu ega tõrjuks tulevikus võib-olla algatatavat järelevalvemenetlust, kuivõrd selleks tuleb alles vajalikud asjaolud välja selgitada. Alles järelevalvemenetluse tulemusel, kui see algatatakse, võib olla võimalik, et kaebajale seatakse haldusaktiga (ettekirjutusega) kohustus ehitised korrastada. Eelnevalt tuleb aga kaebaja ära kuulata ning asjaolude täiendava kontrolli tulemusel ei pruugi olla välistatud, et kaebajale ettekirjutust ei tehta. Kohus ei asu ennetavalt, haldusorgani asemel järelevalvemenetlust läbi viima, kuivõrd see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Seetõttu ei ole võimalik ka kaebajale anda soovitust kaebuse nõude muutmiseks, kuivõrd nii tuvastus- kui ka keelamisnõudeks puudub kaebajal kaebeõigus (HKMS § 45 lg-d 1 ja 2).

7.Kohus jätab tähelepanuta kaebuse punktis 3 (lk 4) toodud küsimuse, kuivõrd see ei seostu kaebuse esemega.
8.Kohus edastab käesoleva määruse teadmiseks ka Pärnu linnale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja