3-22-769 Xi kaebus Tartu Ülikooli 4. märtsi 2022. a korralduse nr 21.18/SV/740 tühistamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Xi kaebus. Tühistada Tartu Ülikooli 4. märtsi 2022. a korraldus nr 2-1.18/SV/740. Mõista Tartu Ülikoolilt Xi kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega X j Y.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. septembril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Ülikool avaldas 4. märtsi 2022. a korraldusega nr 2-1.18/SV/740 Tartu Ülikooli senati 28. mai 2021. a määruse nr 3 "Õppekorralduseeskiri" (edaspidi ka ÕKE) punkti 148 alusel Xile noomituse. Tartu Ülikool tugines korralduses samade poolte vahel toimunud kohtulahendile haldusasjas nr 3-21-666 ning esitas korralduses tekstilõike viidatud kohtuasja puudutavast kohtuotsusest.
3-22-769 Lõpetuseks on märgitud: „Õppeprodekaan on samuti jätkuvalt seisukohal, et akadeemiline petturlus on tuvastatud.“
2.X esitas 4. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse milles palub tühistada talle 4. märtsi 2022. a korraldusega Tartu Ülikooli poolt avaldatud noomitus nr 2- 1.18/SV/740. Kohus võttis kaebuse 2. mai 2022. a määrusega menetlusse. Tartu Ülikool vastustajana esitas vastuse kaebusele 30. mail 2022.
3.Kohus määras 31. mai 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas täiendava kirjaliku seisukoha 22. juunil 2022 ning kaebaja 30. juunil 2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja palub vaidlustatud korralduse tühistada, väites järgmist.
4.1.Noomitusest ei ole aru saada, millisel põhjusel on kaebajale noomitus avaldatud ning mida ja millal on kaebaja rikkunud.
4.2.Noomitusse on kopeeritud osaliselt haldusasjas nr 3-21-666 tekst, mis puudutab väidetavat akadeemilise petturluse toimepanemist 15. jaanuaril 2021. Kaebaja ei nõustu noomitusse kopeeritud haldusasja nr 3-21-666 otsuse tekstiga, sest kaebaja ei ole akadeemilist petturlust toime pannud.
4.3.Noomitus ei ole arusaadav ja õiguspärane, sest selles ei ole kaebajale avaldamise vajadust nõuetekohaselt põhjendatud
noomituse
4.4.Kuna kohus on kohtuasjas nr 3-21-666 väitnud, et dokumente koos vaadeldes on raskustega arusaadav, milles seisneb kaebajale etteheidetav tegu ja seda kinnitavad tõendid, on mõistetav, miks kohus on eksinud järelduste tegemisel ja ekslikult leidnud, et kaebaja ja Y tegid õppeaines SVHI.03.029 „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ arvestuse sooritamise ajal koostööd/grupitööd – koostasid vastused koostöös ja vahetasid teadmisi. Nad ei viibinud arvestuse sooritamise ajal ühes ruumis. Arvestuseks oli võimalik enne selle toimumist ühiselt valmistuda, mida ka kaebaja ja Y tegid, sest Tartu Ülikooli antud õppematerjalide hulgas olid ka arvestuseks valmistumise teemad.
4.5.Kaebaja ei kopeerinud vastust (kopeerimine ei olnud eksamitöös võimalik). Arvestuse töös kaebaja Yi vastusega kattuv õige vastus on leitud Tartu Ülikooli kodulehelt https://sisu.ut.ee/opikasitus/5-n%C3%BC%C3%BCdisaegse-%C3%B5pik%C3%A4situsemudel. Kohus on kirjalikus menetluses haldusasjas nr 3-21-666 kahetsusväärselt jõudnud ekslikele järeldustele.
4.6.Kaebaja nõustub, et pole viidanud internetimaterjalidele, kuid see polnudki võimalik, sest arvestustöö toimus Moodle keskkonnas, kus olid keelatud toimingud „kopeeri ja kleebi“. Vastused pidi trükkima otse vastusekasti. Veebiaadressi trükkimine polnuks piiratud aja tõttu (1,5 t) mõistlik. Ülejäänud üliõpilased ei viidanud ja neilt ei nõutud internetist või mujalt kasutatud materjalidele viitamist arvestustöös, mida tõendab kirjavahetus kaasüliõpilasega, kes sooritas arvestuse hoolimata viidete puudumisest. Kaebajat ja Yit koheldi kiuslikult. Kui kõnealune arvestus oleks toimunud Tartu Ülikooli auditooriumis samadel tingimustel nagu
15.jaanuaril 2021 toimunud arvestus, oleks erinevus olnud ainult selles, et arvestusel oleks olnud ka Tartu Ülikooli poolne järelevalve (isik, kes kontrollib, et arvestusel osalejad ei teeks 2(11)
3-22-769 koostööd), kuid ühise valmistumise tulemusena oleks kaebaja ja Yi vastused olnud ikka samasugused.
4.7.Noomitusse kopeeritud haldusasja nr 3-21-666 tekst puudutab väidetavat 15. jaanuaril 2021 toime pandud akadeemilist petturlust. See toimus rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei ole mõistlik noomituse avaldamine 4. märtsil 2022.
4.8.Kaebajal oli õigus eeldada, et teda ei karistata väidetava teo eest uuesti.
4.9.Väidetavat suulist ärakuulamist õppeprorektori poolt ei toimunud. Toimus kohtumine, mille teemaks oli Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja mitteäitmine Tartu Ülikooli poolt. Vaatamata üliõpilaste palvele kohtumist ei protokollitud
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Noomituse määramine kaebajale oli põhjendatud, noomitus on arusaadav ja õiguspärane.
5.2.Vastustaja viitas noomituses asjaoludele, mis olid leidnud tõendamist samade poolte vahel toimunud kohtumenetluses asjas nr 3-21-666. Kohtuotsuses asjas nr 3- 21-666 viidatakse ainult ühele akadeemilise petturluse juhule (otsuse p-d 30 – 32), seega ei saa kaebajal olla kahtlust selles, millise rikkumise eest on talle noomitus määratud. Sellele viitab ka kaebuse enda tekst – kaebaja märgib, et talle etteheidetav akadeemilise petturluse juhtum toimus rohkem kui aasta tagasi, täpsemalt 15. jaanuaril 2021. Kaebaja väide, et talle on arusaamatu noomituse põhjus, on ebaloogiline ka seetõttu, et kaebaja esitab samale akadeemilise petturluse juhuga seoses vastuväiteid, viidates, et ta ei ole seda akadeemilist petturlust toime pannud.
5.3.Kuna kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-666 on jõustunud, palub vastustaja lugeda kohtuotsuses nimetatud kaebaja poolt toime pandud akadeemiline petturlus tuvastatuks.
5.4.Akadeemilise petturluse juhtumeid menetleb vastustaja juures alaline komisjon kooskõlas valdkonnas kehtestatud korraga. Kuna alaline komisjon oli akadeemilise petturluse kord juba tuvastanud (viidatud kohtuotsuse p 28), puudus vajadus veelkordseks komisjoni menetluseks. Õppeprodekaan sai tugineda noomituse tegemisel kohtuasjas nr 3-21-666 tuvastatud asjaoludele.
5.5.Vastustaja ei ole nõus kaebaja väitega, et noomituse tegemine on hilinenud. Akadeemilise petturluse toimepanemisest on küll möödas rohkem kui aasta, kuid see on olnud tingitud asjaolust, et kaebaja vaidlustas akadeemilise petturluse juhtumi asjaolud halduskohtus ning kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-666 jõustus alles 15. veebruaril 2022.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja on vaidlustanud talle Tartu Ülikooli senati 28. mai 2021. a määruse nr 3 "Õppekorralduseeskiri"1 punkti 148 alusel antud noomituse määramise korralduse (tl 10-10p). Kaebuse kohaselt on X Tartu Ülikooli haridusteaduse instituudi eripedagoogika bakalureuseõppe 3. aasta üliõpilane.
7.ÕKE p 143 kohaselt moodustatakse Tartu Ülikoolis akadeemilise petturluse ja vääritu käitumise kahtlusega juhtumite menetlemiseks igas valdkonnas või dekaani otsusel instituudis vastava üksuse juhi korraldusega alalised viieliikmelised komisjonid. ÕKE p-st 144 tulenevalt
Õppekorralduseeskiri vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonis – vt tl 73-86.
3(11)
3-22-769 on õppeaines toimunud akadeemilise petturluse avastanud õppejõul kohustus rikkumise puhul teha üliõpilasele hoiatus või raskema rikkumise korral teha komisjonile esildis juhtumi menetlemiseks. Kui üliõpilase vääritu käitumise, sealhulgas akadeemilise petturluse kahtlusega juhtumi avastaja ei ole õppeaine õppejõud, tuleb tal teavitada komisjoni juhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (p 145). Akadeemilise petturluse ja muu vääritu käitumise tuvastamisel teeb komisjon kas õppejõule ettepaneku üliõpilase hoiatamiseks (p 147.1) või õppeprodekaanile ettepaneku üliõpilasele noomituse tegemiseks (p 147.2) või õppeprodekaanile ettepaneku teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks (p 147.3). Komisjoni ettepaneku põhjal teeb õppeprodekaan üliõpilasele kirjaliku noomituse või õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks (p 148, teine lause).
8.Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi akadeemilise petturluse menetlemise komisjon, olles tuvastanud eelnevalt 29. jaanuari 2021. a esildisega kaebaja tegevuses akadeemilise petturluse, otsustas määrata kaebajale õppeaines SVHI.03.029 Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika 2020/2021 sügissemestril tulemuseks „mitte arvestatud“ ning tegi sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaanile ettepaneku teha esildis õppeprorektorile kaebaja eksmatrikuleerimiseks, võttes arvesse üliõpilase vääritu käitumise kordumist. Esildises leiti, et kaebaja ja tema kaasüliõpilase 15. jaanuari 2021. a arvestuse raames tehtud ülesande vastused kattusid suures ulatuses ning ei olnud viidatud nõuetekohaselt allikale. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan tegi 5. veebruaril 2021 õppeprorektorile esildise nr 2-23.17/SV/5478 kaebaja eksmatrikuleerimiseks (tl 50). Kaebaja esitas eelnimetatud esildise peale apellatsiooni (tl 51-53). Tartu Ülikooli õppeprorektor käsitles kaebaja 12. veebruaril 2021 esildise peale esitatud apellatsiooni 22. märtsi 2021. a vastuses apellatsioonile (otsus) nr 2-20/P2/11136-1 ning samas vastuses otsustas õppeprorektor ka kaebaja vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerida (tl 56-57) (vt ka Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-666, p 2-6; tl 21p). Eelnevalt oli Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan teinud esmalt ÕKE p 205.1 alusel 17. detsembri 2020. a korraldusega nr 2-1.18/SV/3337 kaebajale noomituse vääritu käitumise eest (tegemist ei olnud akadeemilise petturlusega). Tartu Halduskohus rahuldas 14. jaanuari 2022. a otsusega haldusasjas nr 3-21-666 (tl 21-26) Xi kaebuse ning tühistas nii selles asjas vaidlustatud Tartu Ülikooli 17. detsembri 2020. a korralduse nr 2-1.18/SV/3337 kui ka 22. märtsi 2021. a otsuse nr 2-20/P2/11136-1. Halduskohtu otsus jõustus edasi kaebamata. Kohus tühistas eksmatrikuleerimise korralduse selle materiaalse õigusvastasuse tõttu. Kohus asus viidatud otsuse põhjenduste p-s 32 seisukohale, et ükski haldusmenetluses ega kohtumenetluses esitatud tõend ei anna alust kahelda komisjoni sisulise hinnangu õigsuses akadeemilise petturluse toimepanemise kohta. Kohus leidis samas aga, et vastustaja on õigusvastaselt teostanud kaalutlusõigust eksmatrikuleerimise kui akadeemilise petturluse tuvastamise tagajärje kohaldamisel, olles hinnanud eksmatrikuleerimise vajadust vaid pinnapealselt (viidatud otsuse põhjenduste p 36) ning et asjas tuvastatud akadeemilise petturluse iseloom ei ole sedavõrd raske, et kohest eksmatrikuleerimist saaks pidada proportsionaalseks meetmeks rikkumisele (samas, p 35).
9.Kaebaja heidab praeguses haldusasjas vaidlustatud korraldusele esmalt ette põhjendamispuudusi ning väidab, et pole aru saada, millisel põhjusel ja millise rikkumise eest on talle noomitus määratud.
4(11)
3-22-769
10.ÕKE p 148 alusel üliõpilasele noomituse avaldamise korraldus on kohtu hinnangul oma olemuselt haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12 (p 21.5) ja 1. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-3-167-05 (p 8); Tartu Halduskohtu viidatud otsus asjas nr 3-21-666, p 16). Noomitusel on kohtu hinnangul otsene mõju kaebaja õigustele: ÕKE p 149 kohaselt märgitakse juhul kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse ja saab noomituse, vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist, st ta peab õppeaine uuesti läbima. Samas on aga hoiatuse korral õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet. Kuigi ÕKE-s otseselt seda reguleeritud ei ole, leiab kohus, et kuna Tartu Ülikoolil on akadeemilise petturluse juhtudel noomituse määramisel või eksmatrikuleerimise alustamisel kaalumisruum ja kohustus nimetatud tagajärgede kohaldamiseks asjaolusid kaaluda, võib edaspidi muuhulgas üheks otsustamist mõjutavaks asjaoluks olla ka varem määratud noomitus (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-22-666, p 35). Kohtupraktikas on ka leitud, et lisaks võimalikule karmimale reageeringule tulevikus toimuvate juhtumite korral ei ole välistatud ka stigmatiseeriv tähendus, mis võib avaldada mõju üliõpilase edasises õppetöös (Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-21-1062, p 6). Neil põhjustel peab kohus noomituse määramise korraldust haldusaktiks, mida on võimalik oma õiguste kaitseks vaidlustada tühistamisnõudega halduskohtus ning selliselt on korraldust käsitanud ka Tartu Ülikool, esitades asjakohase vaidlustamisviite.
11.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kuna vastustajal on kaalumisruum akadeemilisele petturlusele reageerimisel, sh noomituse kohaldamisel, tuleb vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel analüüsida ka kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti põhjendus olema seega eriti põhjalik.
12.Praegusel juhul on vastustaja noomitust avaldades lähtunud eeldusest, et kaebaja puhul on akadeemiline petturlus tuvastatud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-666 ning vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses vastavaid asjaolusid uuesti tõendama asunud. Korralduse põhjendustes on esmalt märgitud viide ÕKE p-le 148. Seejärel on viidatud haldusasjale nr 3-21-666 ning selles asjas tehtud kohtuotsuse ja vaidlustatud korralduse võrdlus võimaldab järeldada, et vastustaja on korralduses kopeerinud Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a otsuse põhjenduste punkte 30 ja 31 järgmiselt: „Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-21-666, et: - Komisjoni esildises kajastatud asjaoludega on akadeemilise petturluse toimepanemine tõendatud. Nimetatud esildises on võrreldud kahe töö vastuste kattuvust, toodud välja konkreetsed tekstilõigud, milles kattuvused esinevad, samuti kontrollis vastustaja plagiaadituvastussüsteemi Urkund alusel teksti kattuvust viitamata allikatele ning tuvastas, et suures osas on kaebaja esitatud vastuste tekst kattuv ka viitamata internetimaterjalidega. Komisjoni esildises välja toodud kahe üliõpilase vastuste sõnastused on asjakohases ulatuses väga sarnased. Kaebaja on rõhunud peaasjalikult sellele, et tegemist oli 5(11)
3-22-769 avatud materjalidega arvestusega. Nimetatud asjaolu ei mõjuta akadeemilise petturlusele antud hinnangut. Arvestuses hinnati kaebaja teadmisi konkreetses õppeaines. Ülesannetele vastuste koostamisel materjalide kasutamise võimaldamine ei tähenda, et lubatud oleks teise üliõpilasega koostöös vastuste koostamine ja teadmiste vahetamine üliõpilaste vahel ning internetist leitud materjali sisu kasutamine ilma allikale viitamata. Materjalide kasutamise võimaldamine ei tähenda, et lubatud oleks olnud ka antud ülesandele vastuste koostamine koostöös. Tegemist ei olnud grupitööga. Samuti saab nõustuda vastustajaga, et internetist leitud materjalide kasutamisel tuleb neile viidata, sest kasutatud materjal ei ole kaebaja enda looming. Kohtu hinnangul on vastustaja akadeemilise petturluse tuvastamisel tuginenud asjakohastele materjalidele ning tõenditele (p 30). - Akadeemilise petturluse tuvastamisel ei ole komisjon eksinud menetlusnormide vastu. Kaebajale oli tagatud vastuväidete esitamise võimalus nii komisjoni menetluses kui hilisemas eksmatrikuleerimise menetluses ning nendega on otsuse tegemisel arvestatud. Kaebaja haldusmenetluses tehtud etteheited komisjoni liikmete erapoolikusele ning hääletustulemustele ei ole tõsiselt võetavad. Kuna komisjon tegi otsuse üksmeelselt ei olnud vaja hääletustulemusi eraldi välja tuua, samuti ei kinnita ükski haldus- ja kohtumenetluses esitatud tõend komisjoni liikmete erapoolikust või muul viisil ebakohast käitumist kaebaja tegevuse analüüsimisel. Kaebaja subjektiivne arusaam, et komisjon teda kiusab, ei muuda vastustaja järeldusi õigusvastaseks (p 31).“ Ilma põhjalikuma põhjenduse või analüüsita on korralduses veel märgitud: „Õppeprodekaan on samuti jätkuvalt seisukohal, et akadeemiline petturlus on tuvastatud“.
13.Kohus leiab, et kuigi vastustaja pole haldusasja andmise aluseks olnud asjaolusid täpsemalt välja toonud, on võimalik vaidlustatud korraldusest aru saada, et vastustaja on silmas pidanud haldusasjas nr 3-21-666 vaidluse esemeks olnud väidetavat akadeemilise petturluse juhtumit. Kuna ka kaebaja ise arvab, et tegemist on 15. jaanuari 2021. a vahejuhtumiga, ning ta on olnud ise viidatud haldusasjas menetlusosaliseks ning pöördunud oma õiguste kaitseks selles asjas kaebusega kohtusse, ei ole alust arvat, et kaebajale jääb arusaamatuks millise tegevuse (rikkumise) eest praeguses haldusasjas vaidlustatud noomitus on määratud. Ka kaebuses ning kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väited ja argumendid viitavad sellele, et kaebaja mõistab noomituse faktilisi aluseid. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlustatud korralduse põhjendamispuudused ei võimaldanud tal aru saada, mille eest noomitus on määratud.
14.Halduskohus luges haldusasjas nr 3-21-666 (p 30 ja 31) kaebaja akadeemilise petturluse tuvastatuks, leides, et kaebaja ja Y tegid õppeaines SVHI.03.029 „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ arvestuse sooritamise ajal koostööd/grupitööd – koostasid vastused koostöös ja vahetasid teadmisi. Kaebaja on arvamusel, et ta pole akadeemilist petturlust toime pannud ning et kohus tuvastas viidatud haldusasjas ebaõigesti akadeemilise petturluse toimepanemise.
15.Kohtuotsus, milles on tuvastatud haldusmenetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, on haldusmenetluses dokumentaalseks tõendiks HMS § 38 lg 2 tähenduses, mida hinnatakse muude asjakohaste tõenditega koosmõjus (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 23). Kuigi teises haldusasjas tehtud kohtulahendi põhjendused ei ole siduvad uue vaidluse lahendamisel ka samade menetlusosaliste vahel (Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a 3-3-1-35-12, p 15), on kohtupraktikas leitud, et õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetest lähtuvalt tohib näiteks järelevalvet teostav haldusorgan kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolusid ümber hinnata vaid erandina, kui kohtulahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid. 6(11)
3-22-769
16.Kuna kohus tegi haldusasjas nr 3-21-666 lõppkokkuvõttes kaebajale soodsa lõpplahendi, puudus kaebajal vältimatu vajadus kasutada seaduses (HKMS § 180 lg 1 ls 2) ning varasemas kohtupraktikas (nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-54-16, p 13 ja seal viidatud praktika) erandlikult ette nähtud võimalust vaidlustada kohtuotsuse põhjendusi ilma resolutsiooni vaidlustamata, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosaliste õigustele või kohustustele. Praegusel juhul on ilmnenud, et kohtuotsuses haldusasjas nr 3-21-666 akadeemilise petturluse tuvastamine on avaldanud mõju kaebaja õigustele tema suhtes läbi viidud menetluses, mis päädis noomituse määramisega, kuid kaebaja ei saanud ette näha, et vastustaja alustab/jätkab sama juhtumi suhtes noomituse määramise menetlust ega pidanud mõistma vajadust vaidlustada kohtuotsuse põhjendusi.
17.Kuna halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-21-666 on jõustunud, on kohus arvamusel, et vastustaja lähtus põhjendatult haldusasja nr 3-21-666 kohtuotsusest kui ühest dokumentaalsest tõendist HMS § 38 lg 2 tähenduses. Sellise tõendi olemasolu ei tähenda aga, et haldusorganil puudunuks edaspidises uues menetluses kohustus arvestada ka muude asjakohaste tõenditega ja neid kogumis hinnata ning asjaolusid kaaluda. Vaidlustatud korraldusest ega käesoleva haldusasja tõenditest ei ilmne, et vastustaja oleks otsustamisel arvestanud veel mingite muude tõenditega.
18.Kuigi vastutaja kinnitab korralduses veendumust akadeemilise petturluse toimepanekus, oli tal ka pärast eksmatrikuleerimisotsuse halduskohtumenetluses tühistamist kaalumisruum selles, kas alustada uut menetlust ja määrata sellises menetluses üliõpilasele akadeemilise petturluse tuvastatuse korral noomitus. ÕKE p 89 kolmandast lausest tuleneb, et eksmatrikuleerimise korralduse andmata jätmise korral on õppeprorektoril õigus teha üliõpilasele noomitus. Kohtu hinnangul oli vastustajal samamoodi kaalumisruum ka pärast eksmatrikuleerimisotsuse tühistamist halduskohtu poolt ning noomitus ei saanud olla ainuvõimalik ja vältimatu tagajärg.
19.Kohtu hinnangul ei ilmne haldusasja materjalidest, et vastustaja oleks kaalunud pärast kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-21-666, kas menetluse alustamine (või jätkamine) noomituse määramiseks on põhjendatud ja õiguspärane, sh ajalist dimensiooni arvestades. Kuigi kaebajal ei saanud tekkida kaitstavat ootust, et talle pärast eksmatrikuleerimise käskkirja tühistamist enam sama rikkumise eest noomitust ei kohaldata, oli kohtu hinnangul kaebajal õigus teada, et tema suhtes toimetatakse vastavat haldusmenetlust.
20.Kaebajale on ette heidetud, et õppeaine „Eripedagoogide ja logopeedide kutse eetika“ raames õpikeskkonnas Moodle arvestuse tegemisel 2021. a jaanuaris tema töö sõnastus kattub osaliselt teise üliõpilase töö vastuste sõnastusega ning puuduvad asjakohased viited kasutatud materjalidele, mistõttu on tegemist akadeemilise petturluse toimepanemisega sel ajal kehtinud ÕKE p 203.2 ja 203.4. tähenduses. Samamoodi on kaebajale praeguses asjas vaidlustatud noomituse määramise ajal kehtinud õppekorralduseeskirja redaktsiooni kohaselt akadeemiliseks petturluseks ka lubamatu abi küsimine ja tarvitamine, näiteks etteütlemine, mahakirjutamine, individuaalsel hindamisel kaaslase abi tarvitamine (p 142.2), selline teadmiste vahetamine, mis ei ole õppejõu poolt lubatud (p 142.3), kellegi teise töö esitamine oma nime all või selle osade tahtlik kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (p 142.5).
7(11)
3-22-769
21.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas, et asjaolusid, millele tuginedes kohus asjas nr 3-21-666 luges akadeemilise petturluse tuvastatuks, ei esinenud, st. tema ja Y ei teinud arvestuse sooritamise ajal koostööd, ei vahetanud teadmisi ega viibinud samas ruumis. Kohus märgib, et tänapäevaseid infotehnoloogilisi ja suhtlemisvõimalusi arvestades, ei välista üksnes asjaolu, et isikud ei viibinud samas ruumis, koostööd või teadmiste vahetamist ega elektroonilises keskkonnas tehtud arvestustööde tekstilist kokkulangevust. Kaebaja väidete tõendamine mistahes suhtluse puudumisest oleks äärmiselt keerukas või isegi võimatu. Materjalide kasutamise võimaldamine ei tähenda, et lubatud oleks olnud ka antud ülesandele vastuste koostamine koostöös ning tegemist ei olnud grupitööga. Seega ei saanuks nende väidete uus hindamine noomituse andmise menetluses kohtu hinnangul viia teistsugusele järeldusele.
22.Kaebaja on esitanud praeguses kohtumenetluses ka väited seoses viitamisnõuete rikkumisega: kaebaja poolt allikatele viitamata jätmine ei olnud tahtlik ning arvestuse tegemise keskkond (Moodle) ei võimaldanud viitamist. Kaebaja osundab seejuures Moodle’i keskkonnas kättesaadavatele juhistele (tl 65) ja märgib, et sealt ei tulene viitamisnõuet. Aines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ 14. ja 15. jaanuaril 2021 toimunud arvestusega seoses on Moodle’i keskkonnas esitatud järgmised juhised: „Üliõpilane peab arvestustöös ilmutama eetika mõistet ja põhimõtete tundmist ning oskust oma väiteid põhjendada, tuginedes seadustele, eetikakoodeksitele ning üldtunnustatud teoreetilistele ja filosoofilistele seisukohtadele (ainult oma arvamuse avaldamine ei ole piisav). Kuna arvestuse sooritamise ajal on lubatud kasutada nii loengute materjale kui internetti, on positiivse tulemuse saamiseks vaja õigesti ja ammendavalt vastata mõlemale küsimusele“. Kaebaja viitab ka kaasüliõpilasega peetud kirjavahetusele, väites, et teise üliõpilase arvestus loeti sooritatuks ka ilma arvestustöös kasutatud materjalidele viitamata (tl 66-69). Kohus nõustub ka praeguses asjas põhimõtteliselt Tartu Halduskohtu otsuse haldusasjas nr 322-666 (p 30) seisukohtadega viitamisnõude osas ning vastustaja seisukohaga, et internetist leitud materjalide kasutamisel tuleb neile viidata, sest kasutatud materjal ei ole kaebaja enda looming. Küll aga möönab kohus, et kaebaja väited seoses viitamise tehniliste võimalustega ning viitamiskohustuse sõnastamisega arvestustöö juhistes ja üliõpilaste ühetaolise kohtlemisega võinuks olla asjakohased viitamiskohustuse rikkumise tõsiduse hindamisel noomituse määramise menetluses ja noomituse kohaldamise põhjendatuse hindamisel.
23.Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et korraldus noomituse määramiseks on antud ilma kaebajat täiendavalt menetlusest teavitamata ja ära kuulamata. Ärakuulamine on toimunud kirjalikus vormis akadeemilise petturluse juhtumite uurimise komisjoni poolt (25. jaanuaril 2021). Vaidlust ei ole selle üle, et 3. märtsil 2021 (s.t enne eksmatrikuleerimiskorralduse andmist) toimus kaebaja ja Yi kohtumine õppeprorektoriga. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 55-55p) ei saa aga teha järeldust, et selle kohtumise sisuks olnuks kaebaja vastuväidete ärakuulamine seoses konkreetse petturluse juhtumiga, vaid pigem käsitleti erinevaid õppetöö korraldusega seotud probleeme. Nagu kaebaja märgib, siis kohtumist ei protokollitud ning pole võimalik tõsikindlalt järeldada, et seda saab pidada ärakuulamiseks akadeemilise petturluse juhtumi kohta. Noomituse määramise korraldus on oma olemuselt kaebaja õigusi negatiivselt mõjutav (koormav) haldusakt, mille andmise menetluses peab isikule olema tagatud ärakuulamine (HMS § 40 lg 3 p 3). HMS §-st 40 ei tulene praeguse olukorra jaoks ärakuulamiskohustusest kõrvalekaldumise aluseid. Kaebaja on saanud oma vastuväiteid esitada küll eksmatrikuleerimisotsusele eelnenud haldusmenetluses. Samas ei ole vastustaja, tuginedes olulises osas Tartu Halduskohtu otsusele viidatud kohtuasjas, võimaldanud kaebajal noomituse 8(11)
3-22-769 määramise menetluses esitada tõendeid ja seisukohti, mida vastustaja saanuks hinnata kogumis koos Tartu Halduskohtu otsusega asjas nr 3-21-666. Muuhulgas olnuks noomituse määramisel asjakohane arvesse võtta, et tegemist ei olnud korduva rikkumisega, kuna halduskohus tühistas sama otsusega haldusasjas nr 3-21-666 ka Tartu Ülikooli 17. detsembri 2020. a korralduse nr 2-1.18/SV/3337, millega kaebajale oli varem määratud noomitus vääritu käitumise eest, mis polnud aga seotud akadeemilise petturlusega.
24.Kaebaja peab noomitust õigusvastaseks ka põhjusel, et see on määratud rohkem kui aasta pärast kaebajale etteheidetava akadeemilise petturluse juhtumi avastamist.
24.1.Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi akadeemilise petturluse menetlemise komisjon tuvastas 29. jaanuari 2021. a esildisega kaebaja tegevuses akadeemilise petturluse ning tegi sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaanile ettepaneku teha esildis õppeprorektorile kaebaja eksmatrikuleerimiseks. Praeguses haldusasjas vaidlustatud noomituse tegi vastustaja 4. märtsi 2022. a korraldusega.
24.2.Vastustaja möönab, et akadeemilise petturluse toimepanemisest oli noomituse määramise ajaks tõesti möödas rohkem kui aasta, kuid leiab, et see on tingitud asjaolust, et kaebaja vaidlustas akadeemilise petturluse juhtumi asjaolud halduskohtus ning kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-666 jõustus 15. veebruaril 2022.
24.3.Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri ei sätesta maksimaalset tähtaega, mille jooksul ülikool võib noomituse määrata. Kuigi õppekorralduseeskiri ei määratle noomitust sõnaselgelt karistusena nagu seda on distsiplinaarkaristused nt avaliku teenistuse seaduse (§ 70 p 1), vangistusseaduse (§ 63 lg 1 p1) või kaitseväeteenistuse seaduse (§ 168 lg 2 p 1 ja § 169) järgi, on tegemist siiski üliõpilase suhtes negatiivse mõjuga regulatiivse iseloomuga abinõuga. Kohtu hinnangul on sellel sarnaselt distsiplinaarkaristustega tähendus korduvuse arvestamisel ning ei saa välistada, et sellise abinõu kohaldamist märgitakse ära näiteks isiku kohta koostatavas iseloomustuses vms dokumendis. Tartu Ülikoolil avalik-õigusliku ülikoolina, kes tegutseb Tartu Ülikooli seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel (Tartu Ülikooli seaduse (TÜKS) § 2 lg 2) omab oma tegevuse korraldamisel autonoomiat Tartu Ülikooli seadusega sätestatud ulatuses (TÜKS § 1). Kõrgharidusseaduse § 3 lg-st 6 ja TÜKS § 23 lg-st 4 tuleneb Tartu Ülikooli senati pädevus võtta vastu õppekorraldust ja õppetööd puudutavaid üldisi eeskirju, milleks on ka Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri. Kuna seadusandja ei ole täpsemalt sätestanud Tartu Ülikooli poolt üliõpilaste suhtes kohaldatavaid mõjutusmeetmeid, on ülikoolil tema autonoomiast tulenev otsustuspädevus. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri on oma olemuselt üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-16-2290, p 17), mis peab HMS §-st 54 ja haldusõiguse üldpõhimõtetest tulenevalt vastama proportsionaalsuse nõudele. Kui ka õppekorralduseeskirjas endas ei ole noomituse kohaldamise reegleid ja sh tähtaega täpsemalt sätestatud, tuleb halduse üksikakti (sh noomitust sisaldava korralduse) andjal konkreetsel juhul proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Üliõpilasele negatiivse mõjuga abinõu määratlemata aja jooksul kohaldamine riivab isiku õigust proportsionaalsele kohtlemisele haldusmenetluses.
24.4.Eelnevalt viidatud distsiplinaarkaristuste puhul on seadusandja pidanud vajalikuks kindlaks määrata ka tähtajad, mille jooksul neid karistusi on lubatav määrata. Nii on vangistusseaduse § 64 lg 41 kohaselt õigus määrata distsiplinaarkaristust kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest 9(11)
3-22-769 teadasaamise päevast arvates. Avaliku teenistuse seaduse § 77 lg 1 kohaselt on see õigus kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Kaitseväeteenistuse seaduses (§ 185 lg 1) seatud sõltuvusse distsiplinaarmenetluse algatamisest, kuid § 185 lg 3 kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta.
24.5.Seega on kehtiva õiguse järgi läbivalt peetud vajalikuks sätestada ajaline piir, mille jooksul on distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Kohtu hinnangul on Tartu Ülikooli määratav noomitus olemuselt sarnane eelpool nimetatud distsiplinaarkaristusena määratavate noomitustega ning sellise abinõu kohaldamine ei tohiks ka ülikooli autonoomiat arvestades toimuda õiguskorras üldiselt omaksvõetud kriteeriumitega võrreldes isikut koormavamalt. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul vastustajaga nõustuda, et rikkumise toimepanemise (või sellest teadasaamise) hetke määratlemine oleneb rikkumisele hinnangu andmisest kohtumenetluses või selle kohtuotsuse jõustumise ajast. Vastustaja haldusorganina on pädev tuvastama akadeemilise petturluse fakti ja otsustama sellele reageerimise põhjendatuse ning abinõu valiku. Halduskohus hindab kohtumenetluses vaidlustatud otsuse vormilist ja sisulist õiguspärasust, sh kas otsustamisel aluseks olnud faktilised asjaolud on piisavalt ja õigesti tuvastatud, kuid kohus ei asu haldusorgani asemele asjaolude väljaselgitamisel ja neile otsustamiseks vajaliku hinnangu andmisel. Rikkumisest teadasaamisena ei saa praegusel juhul käsitada kohtuotsusega tuvastatud asjaoludele hinnangu andmist. Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi akadeemilise petturluse menetlemise komisjon on tuvastanud kaebaja tegevuses akadeemilise petturluse 29. jaanuari 2021. a esildisega ning kohtuotsuse jõustumise aeg ei oma praeguses haldusasjas määratud noomituse õiguspärasuse hindamise seisukohast seega tähendust. Ka ei tulene eelnevalt viidatud distsiplinaarvastutust sätestavatest seadustest ega asjakohasest kohtupraktikast, et pärast rangema abinõu tühistamist kohtu poolt võiks n-ö taasavada menetluse ja kohaldada leebemat karistust. Üldjuhul ei ole see võimalik juba karistuse määramiseks sätestatud ajalisi piire arvestades.
24.6.Eelnevat kokku võttes nõustub kohus kaebajaga, et 15. jaanuaril 2021 toime pandud ja 29. jaanuari 2021. a dokumendiga tuvastatud rikkumise eest noomituse määramine 4. märtsil 2022 (s.t. rohkem kui aasta pärast rikkumise toimepanemist ja selle tuvastamist) ei ole õiguspärane. Kohtu hinnangul ei ole aga millegagi tõendatav kaebaja väide tema kiuslikust kohtlemisest.
25.Kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus nii vormiliselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Vastustaja on jätnud kaebaja teavitamata noomituse andmiseks toimuvast menetlusest, andmata talle seega ka võimaluse täiendavate seisukohtade või tõendite esitamiseks. Seetõttu on vastustaja noomitust määrates tuginenud peaasjalikult ühele tõendile (halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-21-666) ning jätnud kasutamata kaalumisruumi, kas noomituse kohaldamine tuvastatud asjaolude pinnalt, sh ajalist dimensiooni arvestades, on põhjendatud ja kohane järelm. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et esinevad alused vaidlustatud korralduse tühistamiseks ja kaebus tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
26.HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb 10(11)
3-22-769 see menetluskulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustaja võimalikud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
27.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Yi nimed nende eraelu kaitse eesmärgil tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).