1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.07.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1542 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.07.2022 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7; § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 09.05.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/140 kohaldati kinnipeetav X suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetav paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ning piirati tema liikumis- ja suhtlemisvabadust.
2.X esitas 29.05.2022 Tallinna Vanglale taotluse (reg 31.05.2022 nr 5-18/22/11894-1) erakõnede võimaldamiseks kolmel korral nädalas (erinevatel päevadel) kestusega üks tund.
3.Tallinna Vangla 06.06.2022 käskkirja nr 5-2/22/220 alusel kannab X alates 14.07.2022 kartserikaristust.
4.Tallinna Vangla 10.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/177 ja 11.07.2022 käskkirjaga nr 122/2-1/201 jätkati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Viimasena nimetatud käskkirja järgi hindab vangla julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust uuesti hiljemalt 11.08.2022.
5.Tallinna Vangla jättis 21.06.2022 otsusega nr 5-18/22/11894-2 X 29.05.2022 taotluse rahuldamata.
3-22-1542
6.X esitas 14.07.2022 vaide (reg nr 5-15/22/217-1) Tallinna Vangla 21.06.2022 otsusele nr 5-18/22/11894-2, taotledes erakõnede võimaldamist kolmel korral nädalas kestusega üks tund. X vaie on Tallinna Vanglas menetlemisel.
7.X esitas 18.07.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada X-le kolm korda nädalas erakõnede tegemist vähemalt üks tund korraga või alternatiivselt võimaldada talle muud mõtestatud suhtlust.
8.Tallinna Vangla palus 21.07.2022 vastuses jätta X taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab taotleja sisuliselt kaebuse lõpliku eesmärgi, kuid praegusel juhul ei kaasne taotlejale pöördumatut tagajärge, mille kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja õigustaks põhivaidluse ära otsustamist.
9.Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2022 määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja on vaidlustanud kohtueelses menetluses soovitud tihedusega helistamise mittelubamist. Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks põhivaidluse ära otsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peaks taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas. Praegusel juhul ei saa esialgse õiguskaitse vajadust pidada ülekaalukaks. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on taotlejale võimaldatud helistamist ning samuti ei ole olnud takistatud suhtlemine. Taotlejale ei saa tekkida vahepealsel perioodil ka pöördumatuid tagajärgi, kui vangla ei võimaldada erakõnesid kolmel korral nädalas. Taotleja õigusi telefoni kasutamisele ei ole piiratud sedavõrd, et tal ei oleks olnud võimalik õigusaktidest tulenevat helistamise õigust sisuliselt teostada. Taotlejale ei saa kaasneda ka selliseid tagajärgi, mis õigustaks põhivaidluse etteulatuvalt ära otsustamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ja võimaldada esialgse õiguskaitse korras taotlejal erakõnede tegemist vähemalt kolm korda nädalas ja mõtestatud suhtlust. Taotleja paikneb alates 09.05.2022 VangS § 69 alusel eraldatud lukustatud kambris ning on olnud seega üle 80 päeva teistest eraldatud. Mõistliku suhtluse vajadus on ilmselge. Riigikohtu praktika järgi tuleb vaimselt ja füüsiliselt terve inimese puhul eeldada kartserirežiimil viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestus ületab oluliselt VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva. Vangla esitab vastuses eksitavaid andmeid. Vangla ei saa aru „mõtestatud suhtluse“ tähendusest ja puudub ka võimekus selle tagamiseks. Osade vanglaametnike vahetumise järel ei ole mõtestatud suhtlemine tagatud. Halduskohtul on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada omal äranägemisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 2(4)
3-22-1542 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist (HKMS § 204 lg 1). Tallinna Vangla sai esitada oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta 21.07.2022 vastuses halduskohtule, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab varasema seisukohaga (HKMS § 252 lg 1).
12.Tallinna Halduskohtu 22.07.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud.
13.Vaidemenetluse ajal taotleja poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks eelduseks taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine (HKMS § 249 lg 1).
14.Vangla esitatud kõne väljavõtte kohaselt on taotleja saanud helistada 09.05, 10.05, 11.05, 12.05, 16.05, 17.05, 18.05, 19.05, 20.05, 23.05, 24.05, 25.05, 26.05, 27.05, 30.05, 31.05, 01.06, 02.06, 03.06, 06.06, 07.06, 08.06, 09.06, 10.06, 13.06, 14.06, 15.06, 17.06, 20.06, 21.06, 27.06, 28.06, 29.06, 30.06, 01.07, 04.07, 05.07, 06.07, 08.07, 11.07, 12.07, 13.07, 14.07, 15.07, 18.07, 19.07 ja 20.07.2022. Seega on vangla võimaldanud taotlejal teha graafikujärgselt erakõnesid lähedastele ja peaaegu igapäevaselt on ta saanud helistada asutustele, sh vanglateenistujatele. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et asjas ei nähtu vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral sellise tagajärje saabumise ohtu, mis võib taotleja õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada, kui vangla ei võimaldada erakõnesid kolmel korral nädalas. Vaide või hilisema võimaliku kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik tagada taotleja telefonitsi suhtlemise võimalust lähedastega soovitud sagedusega, kuid vaideotsuse või võimaliku kohtuotsuse täitmine ei muutu võimatuks või oluliselt raskendatuks, kuna taotlejale jääb pere- ja sõprussuhete jätkamise võimalus alles ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral.
15.Taotlejat ei ole erakõnedest täielikult ilma jäetud, samuti ei ole tal keelatud lähedastega suhtlemine muul viisil. Tallinna Vangla märkis 21.07.2022 seisukohas asjakohaselt, et eraldatud lukustatud kambris olles on taotlejal võimalus ka lähedastega kokku saada ja kirja teel suhelda ning kartserirežiimil olles nendega kirja teel suhelda. Taotlejale on helistamisi võimaldatud ning lisaks on tal lähedastega ühenduse hoidmiseks tagatud ka võimalus kirjavahetuseks ning kokkusaamisteks. Taotleja on saanud korduvalt suhelda sotsiaalteenuste korraldajaga ja sotsiaaltöötajaga, kliinilise psühholoogiga, käinud meedikute ning psühhiaatri vastuvõtul, lisaks inspektor-kontaktisikule ja kaplanile on taotleja saanud suhelda temaga igapäevaselt kokkupuutuvate vanglaametnikega, vaadata televiisorit ning kuulata raadiot, lugeda raamatuid ja ajalehti. Ajalehtede lugemise, raadio kuulamise, telefonikõnede ja lähedastega kirjavahetuse tegemise võimalus võib pakkuda taotlejale vaimset virgutust. Taotlejale on tagatud meditsiiniline abi.
16.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks vaidluse ette ära otsustamist. Esialgse õiguskaitse meede kehtib vaid vaidemenetluse ajal ega määra kindlaks helistamisvõimaluse sagedust pärast vaidemenetluse lõppu. Vaideotsusega lahendatavat küsimust ei otsustata seetõttu esialgse õiguskaitse määrusega. Taotleja ei nõua ühekordset toimingut, mille tegemise järel muutuks edasine vaidlus sisutuks. Vaie ei pea seetõttu olema esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ülekaalukate eduväljavaadetega ega taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust.
3(4)
3-22-1542
17.Kuna esialgse õiguskaitse vajadus on väheoluline ja taotluse rahuldamata jätmist õigustab ülekaalukas avalik huvi tagada kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.