Xi kaebus Tartu Vangla 31.05.2021.a käskkirja nr 63/163 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Janek Riives
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
3.Asendada tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
otsuse
avaldamisel
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.09.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Tartu Vangla määras 31.05.2021.a käskkirjaga nr 6-3/163 (tl 2, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja Xi tööle vangla majandusabitöölise ametikohale osalise koormusega tähtajaga 18.06.2021 - 31.12.2021. Käskkirja kohaselt on vanglal alaline vajadus tagada puhtus elu-, olme-, töö- jt ruumides ning korraldada toitlustusteenistuse, pesumaja vms tööd. Kinnipeetav rakendatakse võimalusel osalise töökoormusega kerge iseloomuga majandustööle vangla eluosakonnas, ühiskasutuses olevates või jalutusruumides. Enne tööle määramist tuvastas arst, et kaebaja tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergel majandustööl.
2.Kaebaja esitas 08.06.2021 vaide, milles ta taotles vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist (tl 19). Tartu Vangla jättis 22.07.2021.a vaideotsusega nr 1-11/180-2 (tl 48) vaide
rahuldamata. Vastustaja leidis, et vanglas töötav meditsiinipersonal saab nii pädevuse kui ka erialase hariduse poolest ise hinnata kinnipeetava töötamise võimekust. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 23.07.2021 (tl 47).
3.Kaebaja esitas 11.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebaja väitel on ta töövõimetu invaliid. Eesti Töötukassa on leidnud, et kaebajal töövõime puudub. Vangla arst on käsitlenud kaebaja füüsilist seisundit, kuid kaebajal puudub töövõime psüühikahäire tõttu. Perearstil ei ole kvalifikatsiooni psüühikaseisundi hindamiseks. Füüsilise seisundiga ei ole kaebajal probleeme. Ka vangla psühhiaatri otsus on ebapädev, kuna see on vastuolus 2017. aastal Tartu Psühhoneuroloogiahaiglas kaebajale pandud diagnoosi ning kaebaja töövõime ja puude raskusastme hindamisel tehtud otsustega.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 01.05.2019 ja Tartu Vanglas alates 03.05.2021. Kaebaja viibis 01.02.2021 üldarst dr Svetlana Popazova vastuvõtul seoses tööle suunamise küsimusega (tl 65, 68). Arst ei näinud vastunäidustusi kergeks majandustööks. Kaebaja avaldas rahulolematust perearsti otsusega ja pöördus psühhiaatri konsultatsioonile. Psühhiaatri 17.02.2021.a otsuse (tl 67) kohaselt on kaebaja kergeteks majandustöödeks võimeline nii vaimselt kui füüsiliselt. Seega nii üldarsti kui ka psühhiaatri hinnangul oli kaebaja võimeline osalema kergetel majandustöödel (eluosakonna koristustöödel), mistõttu ei saa kaebaja tööle määramist pidada lubamatuks. Vastustaja on teadlik, et kaebaja on seoses psüühikahäiretega hinnatud 100 % töövõimetuks, kuid see otsus ei ole vanglale siduv. Töö, mida tegema kaebaja määrati, kattub vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 2 ja § 67 p 4 tuleneva kaebaja kohustusega hoida korras ja puhastada oma kambrit ning pidada korras tema kasutuses olevad olmeruumid. Tolmu pühkimine, põranda pühkimine ja/või põranda pesemine ei ole sedavõrd keerukad tööülesanded, millega kaebaja oma tervisest tulenevalt hakkama ei saaks. Kui kaebaja tervislikus seisundis toimuvad muutused, siis on võimalik tema ajutine või püsiv töökohustusest vabastamine. Kaebaja oli ajutiselt töökohustusest vabastatud 14.06-29.07.2021, 10.08-15.09.2021 ja 16.09-06.10.2021. Kohtu seisukoht
5.VangS § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama, ning kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et arsti kooskõlastus kinnipeetava tööle määramisel on selle haldusmenetluse raames tehtav menetlustoiming (Riigikohtu lahend 3-31-44-14). See tähendab, et arsti kaasab haldusmenetlusse vangla. Praktikas annab hinnangu kinnipeetava töövõimele vangla arst. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on psüühikahäired diagnoositud. Pooled vaidlevad selle üle, kas seda arvestades vangla arst õigesti andis kooskõlastuse kaebaja tööle määramisele.
6.Kohtu hinnangul on praeguses asjas arst nõuetekohaselt hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Kaebaja tervisekaardi väljavõttelt (tl 6, 65) nähtub, et hinnangu on andnud dr Svetlana Popazova, avalikult kättesaadava tervishoiutöötajate registri (mveeb.sm.ee -> alajaotus „Tervishoiutöötajad“) andmetel on tegemist arstiga ning tema eriala on peremeditsiin.
28.01.2021 on arst märkinud, et kaebaja oli töövõime hindamiseks registreeritud arsti vastuvõtule, kuid teda arsti juurde ei toodud ja määrati uus aeg. 01.02.2021.a kande sisu on järgmine: „Anamnees: töösuunamise küsimus. Töötukassa poolt 100% töövõimetu psüühikahäire tõttu. Psühhiaatri jälgimisel ja ravil. Anamneesis ka SVT, NOAC ravil. 05.01.20 veri patoloogiata. Liigub vabalt. Väga ärritub kui on informeeritud konsultatsiooni põhjuse osas. Kokkuvõte ja soovitused: võib osaleda kergel majandustegevusel“. 08.10.2021 on dr Popazova koostanud täiendavad põhjendused antud hinnangule (tl 68). Kokkuvõtvalt on selles öeldud, et hinnangu andmisel oli arstile teada, et kaebajat on kavas rakendada eluosakonna koristustöödel. Arst lähtus tervisekaardi andmetest ning nende põhjal ei esinenud ühtegi tervisest tulenevat asjaolu, mis oleks välistanud koristustööde tegemise. Kaebaja on väga hea arenenud lihaskonnaga, liigub vabalt. Arst kirjeldas kaebajal enne ja pärast töövõime hindamist diagnoositud tervisehäireid ning leidis, et need töötamist ei takista. Arst selgitas, et talle oli teada Eesti Töötukassa hinnang kaebaja töövõimele ning kaebajal on küll psüühika- ja käitumishäired, kuid need ei välista tolmu võtmist või põranda pühkimist. Vastustaja esitas tõendi selle kohta, et kaebaja terviseseisundit jälgib regulaarselt psühhiaater (tl 66-67). Sellest nähtub muuhulgas, et kaebaja tõstatas 17.02.2021 oma töövõime küsimuse ning dr Siim Kail (tervishoiutöötajate registri andmetel arst, eriala psühhiaatria) on andnud hinnangu, et kaebaja on kergeteks majandustöödeks nii vaimselt kui füüsiliselt võimeline. Eeltoodu tõendab, et kaebaja tervislikku seisundit hindas arst ning täiendava hinnangu andis ka psühhiaater.
7.Kaebaja esitas Eesti Töötukassa otsused selle kohta, et tema töövõime on hinnatud puuduvaks, ning Sotsiaalkindlustusameti otsused selle kohta, et kaebajal on tuvastatud raske puue. Kohtu hinnangul puutub neist asjasse Eesti Töötukassa otsus 17.07.2017 (tl 3-4), kuna see hõlmab vaidlustatud käskkirjaga sama ajavahemikku. Otsuses on öeldud, et kaebajal on kindlaks tehtud puuduv töövõime tähtajaga 5 aastat ehk 14.06.2017 kuni 13.06.2022, kuna esineb täielik tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, raske tegutsemispiirang inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Kohtu hinnangul ei lükka eeltoodud tõend ümber vaidlustatud käskkirja andmisel arvesse võetud arsti hinnangut. Eesti Töötukassa hindas aastal 2017 kaebaja töövõimet üldiselt. Vangla arst hindas vahetult enne tööle määramist kaebaja töövõimet, arvestades konkreetset tööd, mida kaebaja tegema hakkab. Arst on 01.02.2021 kooskõlastanud kaebaja töötamise kergel majandustegevusel, näiteks tolmu võtmine ja põranda pühkimine. 08.10.2021 selgitas arst, et ta teadis, millisele tööle kaebaja kavatseti määrata, ning arvestas, et tegemist on sektori koristustöödega, mida teostatakse valvurite järelevalve all.
8.Kohus selgitab, et ka tavaelus ei välista Eesti Töötukassa hinnang puuduva töövõime kohta isiku töötamist (näiteks töölepingu sõlmimist või ametisse nimetamist). Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole puuduva töövõimega inimesel töötamise keelamine, vaid vastupidi, sellise isiku töötamise toetamine ja talle teatud ulatuses sissetuleku tagamine (töövõimetoetuse seaduse § 1 lg 1). Seadus reguleerib olukorda, kus osalise või puuduva töövõimega inimene saab sissetulekut lisaks töövõimetoetusele, s.h tööandjalt või teenuse osutamise tõttu (sama seaduse § 13 lg 3, 31 ja 33). Ka kaebaja puhul ei tähenda Eesti Töötukassa otsus töövõime puudumise kohta seda, et kaebaja töötamine on välistatud. Nii Eesti Töötukassa kui ka vangla lähtusid kaebaja terviseandmetest. Kuid Eesti Töötukassa hindas kaebaja tervisehäirete mõju sellele, kui kaebaja osaleb vabas
konkurentsis tööjõuturul ning peab ise korraldama enda ülalpidamise. Vangla hindas kaebaja tervisehäirete mõju olukorras, kus kaebaja on riigi ülalpidamisel, tal on seadusest tulenev kohustus töötada, töö sisu ja töötingimused on täpselt teada ning töö toimub vanglaametnike järelevalve all. Tegemist on erineva sisuga ja eesmärgil antud hinnangutega, mille tulemused saavad õiguspäraselt olla erinevad. Vangla arstile oli Eesti Töötukassa hinnang teada.
9.Eeltoodut arvestades ei ole asjakohane kaebaja viide Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile asjas Vinogradov vs Venemaa nr 27122/10, kus kohus eelistas puudega kinnipeetava abivajaduse küsimuse lahendamisel puude raskusastme hindamisega tegeleva ametiasutuse arvamust vangla arsti arvamusele. Esiteks olid lahendi asjaolud teised - küsimuseks oli kinnipeetava liikumispuude ulatus ning see, kas kinnipeetav vajas igapäevases elus kõrvalabi (hooldajat). Teiseks ei saa ühes konkreetses vaidluses tõendite kaalule antud hinnangust teha siduvaid järeldusi tõendite kaalu kohta teistes vaidlustes. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Ka ei saa öelda, et Eesti Töötukassa on võrreldes vangla arstiga pädevam või rohkem või täpsemalt spetsialiseerunud. Vangla arsti pädevus hinnata kinnipeetava töövõimet tuleneb VangS § 37 lõikest 3. Nii Töötukassa kui ka vangla arst hindavad töövõimet reeglina olemas olevate andmete alusel ning Töötukassa hinnangu andmiseks vajalikele andmetele on kehtestatud tingimus, et need peavad pärinema viimase kuue kuu jooksul toimunud perearsti, isikut põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtult (töövõimetoetuse seaduse § 6 ja 7). Töötukassa nimel töövõimet hindavalt isikult ei nõuta mingit erilist kvalifikatsiooni, vaid tegemist peab olema arstiõppe läbinud isikuga (samas, § 7 lg 4). Eesti Töötukassa hinnang ei ole ülekaalukas tõend, mis kõik teised tõendid kõrvale lükkab.
10.Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
12.Vaidlustatud käskkirja kehtivusaeg on menetluse kestel lõppenud. Kohtu hinnangul ei muuda see tühistamisnõuet lubamatuks, kuna kaebaja tööle määramise kohta tehtud otsuse kehtivus võib omada tähtsust ka pärast käskkirja kehtivusaja lõppemist. Pooled ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmist taotlenud. Vastupidi, kaebaja teatas kohtule, et teda on ka 2022. aastal tööle määratud (vt 30.06.2022.a määruse punkt 3).
13.Kuna asja menetlus on kuulutatud kinniseks, siis asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.