X kaebus Eesti Töötukassa 23.12.2021 otsuse nr TVH/21/052031 ja 27.12.2021 otsuse nr TVT/21/066857 ning 04.02.2022 vaideotsuse nr VO/21/16826 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti 27.12.2021 otsuse nr P26O-2021-100080 ja 21.02.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/11025-1 tühistamiseks koos kohustamisnõudega ühistaotluse uueks läbi vaatamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustajad – Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.09.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 17.12.2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Töötukassa 23.12.2021 otsusega nr TVH/21/052031 tuvastati Xl osaline töövõime. Töötukassa 27.12.2021 otsusega nr TVT/21/066857 määrati Xle töövõimetoetus, kuna tema töövõime on osaline. 1(12)
3-22-321
3.X esitas 28.12.2021 Töötukassale vaide 23.12.2021 ja 27.12.2021 otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluse uuesti läbi vaatamiseks, kuna leiab, et tal on puuduv töövõime.
4.Töötukassa jättis 04.02.2022 vaideotsusega nr VO/21/16826 vaide rahuldamata.
5.SKA ei tuvastatud 27.12.2021 otsusega nr P26O-2021-100080 Xl puude raskusastet. X esitas SKA otsusele vaide.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 09.02.2022 X kaebus Töötukassa vaideotsuse tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud ka Sotsiaalkindlustusameti 27.12.2021 otsus nr P26O-2021-100080.
7.Kohus võttis 17.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes Töötukassa 23.12.2021 ja 27.12.2021 otsuse ning 04.02.2022 vaideotsuse tühistamiseks koos kohustamisnõudega. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta osas, mis puudutab SKA 27.12.2021 otsuse nr P26O2021-100080 vaidlustamist ning andis kaebajale tähtaja, et teatada kohtule, kas ta soovib esitada nõude SKA 27.12.2021 otsuse tühistamiseks ja SKA kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaatama.
8.Kaebaja esitas kohtule 17.02.2022 avalduse nõuete täpsustamiseks, milles teatas, et soovib SKA 27.12.2021 otsuse nr P26O-2021-100080 tühistamist ja talle keskmise puude raskusastme määramist. Kaebaja esitas kohtule 21.02.2022 täiendava avalduse, milles teatas, et sai 21.02.2022 kätte SKA sama kuupäeva kandva vaideotsuse nr 5.2-3/11025-1. Seoses sellega taotles kaebaja halduskohtult ka SKA 21.02.2022 vaideotsuse tühistamist ja otsuse veelkordset ümbervaatamist.
9.Tallinna Halduskohus võttis 23.02.2022 määrusega menetlusse täiendavate nõuetena nõude SKA 27.12.2021 otsuse ja 21.02.2022 vaideotsuse tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus puude raskusastme tuvastamiseks.
10.Töötukassa esitas vastuse kaebusele 18.03.2022 ja SKA 21.03.2022.
11.Kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses 02.06.2022 määrusega.
12.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad kohtule 10.06.2022 ja 24.07.2022. Töötukassa esitas täiendavad seisukohad 12.07.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja soovib Töötukassa otsuse tühistamist ja talle otsusega määratud osalise töövõime ennistamist puuduvaks töövõimeks. Kaebaja kannatab juba aastaid agorafoobia, ärevus- ja paanikahäirete all, mistõttu ei ole tal võimalik iseseisvalt avalikes kohtades liikuda. Samuti ei ole kaebaja võimeline kasutama ühistransporti. Näiteks arstil käikudeks kasutab kaebaja taksoteenust. Töötukassa aga ei ole neid asjaolusid arvesse võtnud. Kui puuduva töövõime korral ei ole nõutav Töötukassas registreerimine, siis osalise töövõime korral peab isik töövõimetoetuse saamiseks kas töötama, otsima tööd, õppima, kasvatama alla kolmeaastast last, hooldama sügava puudega pereliiget, saama loomeliidult loometoetust vms. Töötuna arvele võttes tuleb täita teatavaid tingimusi: kohtuma konsultantidega, läbima tööotsija kursused jne. Kaebaja aga ei ole võimeline väljaspool kodu liikuma. Isik, kes teda abistab, on töötab tööpäeviti 08.00-17.00 ja ei saa teda seega abistada. Samuti toimuvad kursused gruppides, mis kaebaja tervislikku seisundit arvestades, ei sobi.
14.Samal põhjusel soovib kaevaha ka SKA otsuste tühistamist ja keskmise raskusastmega puude määramist. Keskmine puue on inimesel, kelle igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises osaleb raskusi. Kaebaja tervisliku seisundi tõttu on tal igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine raskendatud. SKA toetub suuresti Töötukassa otsusele, milles aga ei ole kaebaja tervislikku seisundit arvesse võetud. Otsuses on samas märgitud, et kaebaja seisundis ei ole muutusi toimunud, seega on arusaamatu, miks kaebaja ei ole nüüd enam 2(12)
3-22-321 keskmise puude vääriline. Kaebajal on viimase kümne aasta jooksul diagnoositud Aspergeri sündroom, paanikahäire, isiksusemuutus psüühilisest haigusest; segatüüpi ärevushäired, generaliseerunud ärevushäire, paanikahoogudega agorafoobia, sotsiaalfoobia. Haigus on seega pikaajaline.
15.Kaebaja on käinud ka rehabiliteerimisel Jämejala psühhiaatriakliinikus. Tookord määrati kolleegiumi poolt kaebajale raviks, hommikuvõimlemine, mullivann, käeline tegevus (pusled, joonistamine jne.). Ei oska öelda kas sellest oleks abi olnud, sest kaebajat tabas esimesel öösel paanikahoog ja rehabilitatsiooni plaan jäi pooleli. Kaebaja on käinud paljude psühholoogide juures, katsetatud on ka nn. vette viskamist. Kaebaja on proovinud käitumisteraapiat, kahjuks ei tulnud sellest midagi välja, (paanikahood). Nüüd kaebaja käega löönud ja seepärast ei olegi enam külastanud psühhiaatreid ja psühholooge (seda enam, et järjekorrad on niigi kuude pikkused). Kaebajal on ravimid, kuid see ei tähenda, et need kaebajat terveks teeksid. Ka Töötukassa ise on nentinud, et kaebajale sobiks kodune, kollektiivitu töö, kuid probleem on selles, et toetuse saamiseks peaks kaebajal see töökoht olemas olema (see on täna kuid ei pruugi enam olla homme). Ilma töökoha olemasoluta peab kaebaja ennast möldima Töötukassa kohalikus büroos ja käima koolitustel, kuid see on võimatu kui kaebaja ei suuda iseseisvalt väljas liikuda. Vastustaja, Töötukassa seisukohad
16.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, arvesse võttes taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes; tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmeid ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ja tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
18.Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervise kohta ning tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Kaebajal on osaline töövõime, esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja dorsopaatia; mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired; kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
19.Vaidlustatud töövõime hindamise otsused tuginevad eksperdiarvamustele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst). Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis nii vaidemenetluses, kui ka kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.
20.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes 3(12)
3-22-321 kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga.
20.1.TTO ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal liikumise valdkonnas on kerge piirang. Põlvevalude ja seljavalude tõttu on piiratud pikkade vahemaade läbimine. Retseptipõhiseid valuvaigisteid kaebaja vajanud ei ole, haiguslehel ei ole viibinud valude tõttu. Käimisel abivahendeid ei vaja. Nii neuroloogi kui ka perearsti objektiivse leiu alusel kõnnib kaebaja hästi nii varvastel kui ka kandadel, pareese ei esine, liigutused seljast vabad. Radioloogilised uuringud minimaalsete muutustega. Kaebaja poolt välja toodud piirangud seoses meeleoluhäirega (paanika ja ärevus), mis takistavad väljas liikumist, ei ole hinnatavad liikumise valdkonnas ning neid on arvestatud vaimse võimekuse valdkonda hinnates.
20.2.Käelise tegevuse valdkonnas ei tuvastanud TTO ekspertarst piiranguid. TIS terviseandmed kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid ei kinnita.. Valude (sh ülapiirkonna valude) tõttu on tehtud e-konsultatsioon reumatoloogile jaanuaris 2021 ning 05.02 2021 käinud reumatoloogi vastuvõtul, kus reumatoloog piirdus nõustamisega sest objektiivselt õlaliigeste ROM korras. Palpatsioonil olid valulikud bilat. Bicepsi kõõluste kinnituskohad, kuid turset ei esinenud, ultraheli liigestest ja randmetest normis. Ravivajadust ei esinenud.
20.3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole kaebaja piiranguid märkinud ning ka TTO ekspertarst ei ole piiranguid tuvastanud. Samuti ei ole kaebaja piiranguid märkinud on teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ja õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. TTO ekspertarst ei ole piiranguid neis valdkondades tuvastanud.
20.4.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja on töövõime hindamise taotlusel piirangutele osundanud ja TTO ekspertarst on hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangud kokkuvõttes mõõdukaks. Liigse ärevuse ja paanikahoogude tõttu on piiratud üksinda väljaskäimine ja muutustega kohanemine. On põhjendatud hinnata, et esinevad mõõdukad piirangud antud võtmetegevuses, sest paanikahood on suhteliselt harvad, kaebaja on ravimeid tarvitanud regulaarselt ning eriarsti (psühhiaatri) poole pöördumisi viimastel aastatel vajanud ning psühhiaater ei pea vajalikuks regulaarseid visiite.
20.5.Kaebaja on töövõime hindamise taotlusel märkinud piirangud suhtlemise valdkonnas TTO ekspertarst on leidnud, et kaebajal esineb suhtlemise valdkonnas mõõdukas piirang. Liigse ärevuse tõttu on piiratud võõrastega suhtlemine. Töötukassa ekspertarst on täiendavas hinnangus selgitanud, et kaebaja terviseandmete alusel on ta võimeline iseseisvalt suhtlema pereringis ning ametiasutustes, võimeline töötama kaugtöö vormis (on tegelenud filosoofilise kirjanduse tõlkimisega). Terviseandmete alusel esineb sotsiaalses suhtlemises vältivat käitumist, mistõttu on õigustatud hinnata suhtlemisega hakkamasaamist mõõduka piiranguga. Kaebaja ebakohast käitumist, kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides terviseandmed ei kinnita.
21.TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kui isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Eeltoodut aluseks võttes on kaebajal õigesti hinnatud osaline töövõime, kuna kaebajal esinevad mõõdukad piirangud mõned tegevusvaldkonnas, kuid kaebaja ei ole täielikult töövõimetu. Kõiki kaebaja poolt loetletud diagnoosidega seotud tegutsemispiiranguid (ülemäärane ärevus, paanikahood, kohanemis- ja suhtlemisraskused, hirm väljaskäimisel jms) on eksperdiarvamuses arvestatud. Mälu- ja intellektihäireid ei ole kaebajal tuvastatud. Kaebajale sobib rutiinne ja ajasurveta töötamine kaugtöö vormis. Terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks osalenud psühhoteraapias või 4(12)
3-22-321 saanud ärevushäirete puhul tõhusaks psühhoteraapia vormiks peetavat kognitiivkäitumisteraapiat. Regulaarse raviga on võimalik parandada kaebaja igapäevast toimetulekut, funktsioneerimist ning töövõimet. Osalise koormusega töö on oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist. Tööprotsessist kõrvalejäämine võib pigem kaebaja seisundit halvendada. Vastustaja, Sotsiaalkindlustusameti seisukohad
22.SKA on seisukohal, et 21.12.2021 otsus nr P26O-2021-100080 ning 21.02.2022 vaideotsus nr 5.2-3/11025-1 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
23.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine.. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.
24.Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1 peab puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas hinnatud piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75).
25.Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,33; muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna aritmeetiline keskmine 1,33 ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1. Seega puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks neis valdkondades.
26.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine.
27.Sotsiaalkindlustusameti 27.12.2021 otsusest nr P26O-2021-100080 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta) ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, 5(12)
3-22-321 kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (edaspidi eksperdiarvamus) ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
28.Kaebaja esitas Sotsiaalkindlustusameti otsusele vaide ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-s 82 ja 83 sätestatule, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vaide läbivaatamisel kasutada vajaduse korral eksperti ning küsida ekspertarstilt arvamust. Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust ekspertarst Y. 15.1 Ekspertarst Y tutvus kaebaja vaidega ning vaatas üle kaebaja taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa ekspertarvamuse, tuginedes puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel. Ekspertarst Y jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Terviseandmeid ja taotlust arvestades on taotleja igapäevategevustel ja igapäevaelu korraldamisel iseseisev. Püsiärevust on oluliselt vähem kui varasemalt, saab hakkama olukordadega, millest varem põgenes. Taotleja on oma seisundiga kohanenud, leidnud kompensatoorsed võimalused toimetulekuks. Rehabilitatsiooni toetavatest teenustest on taotleja loobunud 2015. aastal. Taotleja tervisehäired on raviga kontrollitud, igapäevaelus on taotleja iseseisev, piirangud ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele, seda hinnatuna ka erijuhtumi kontekstis.
29.Seega, nii Eesti Töötukassa ekspertiis kui ka Sotsiaalkindlustusameti ekspertiis on arvesse võtnud, et kaebajal on agorafoobia ja probleeme ärevus- ja paanikahäiretega. Mõlemad ekspertiisid on leidnud, et kaebaja ravi on korrigeeritud ja seisund on varasemaga võrreldes paranenud. Otsuste tegemisse olnud kaasatud kaks erinevat ekspertarsti, kes on mõlemad leidnud, et kaebajal esinevad piirangud ei ole niivõrd suured, et annaks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Õige ei ole kaebaja väide, et ta pole võimeline kasutama ühistransporti. Ühistranspordi seaduse § 2 järgi on ühistransport tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Taksovedu on samuti üks ühistranspordi vorme ning kui kaebaja väidab, et kasutab arstil käikudeks takso teenust, siis on ta järelikult võimeline ühistranspordiga liikuma ning suudab seda ka üksi teha.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Leian, et vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
31.Kuivõrd kaebusest võib aru saada, et kaebaja töövõimet on varasemalt hinnatud teisiti (kaebaja oli täielikult töövõimetu) ning varasemalt on tal tuvastatud ka puude olemasolu, pean vajalikuks selgitada, et alates 01.01.2017 jõustunud töövõimetoetuse seadus (TVTS) ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) ning nende seaduste rakendusaktid muutsid varasemalt kehtinud töövõime tuvastamise ja puude tuvastamise metoodikat, samuti riigi poolt määratavate toetuste tingimusi, mille tõttu võibki kaebaja osas läbi viidud uue hindamise tulemusel olla tulemus varasemast teistsugune, vaatamata sellele, et kaebaja tervislik seisund ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Täpsemalt selgitan uue metoodika rakendamisega seotud küsimusi allpool eraldi nii töövõime kui ka puude määramise puhul. Eesti Töötukassa 23.12.2021 otsus nr TVH/21/052031 ja 27.12.2021 otsus nr TVT/21/066857 ning 04.02.2022 vaideotsus nr VO/21/16826, mille kohaselt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime
32.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku 6(12)
3-22-321 terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS-st tulenev uus metoodika muutis seega varasemalt (enne 01.01.2017) kehtivat korda, kui senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust.
33.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
34.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel, 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
35.Selgitan, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
7(12)
3-22-321
36.Kaebaja on taotluses (dtl 64-72) piirangute esinemise valdkonna „liikumine“ osas märkinud, et suudab liikuda ilma kõrvalise abita ainult krundi piirides. Kaugemale minekuks vajab ta kõrvalist abi agorafoobia, paanika häirete tõttu. Treppidel ja eri tasapindandel liikumisel põhjustab probleeme osteartroos. Paanika ja ärevushäire tõttu ta ilma kõrvalise abita väljas ei jaluta.
36.1.TTO ekspertarst on 22.11.2021 (dtl 98-108) ja 05.01.2022 (dtl 109-119) eksperdiarvamustes (edaspidi TTO ekspertarsti hinnang) hinnanud kaebaja terviseandmetele tuginedes liikumise valdkonna piirangud kergeks. Kokkuvõtvalt on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on piiratud pikkade vahemaade läbimine seljavalude ja põlveliigese valude tõttu. Piirangud esinevad enam koormusel. Valuvaigisteid väljastatud ei ole, haiguslehel ei ole viibinud valude tõttu. Käimisel abivahendeid ei vaja. Nii neuroloogi kui ka perearsti objektiivse leiu alusel kõnnib hästi nii varvastel kui ka kandadel, liigutused seljast vabad. Radioloogilised uuringud minimaalsete muutustega. Paanika ja ärevushäiretega seotud piiranguid on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
36.2.Vaidemenetluse käigus on asja materjale analüüsinud ka töötukassa ekspertarst, kes nõustub oma hinnangus (dtl 120-126, edaspidi Töötukassa ekspertarsti hinnang) eeltooduga ning märgib, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirang kergeks, mis tähendab, et tegevused on olulisel määral raskemini sooritatavad kui tervetel samaealistel ja/või muutliku esinemise korral avalduvad ajaliselt kuni 49%. Kaebajal on diagnoositud algavat põlveliigeste artroosi ja röntgenoloogiliselt esinevad muutused lülisambas. 21.10.2021 tehtud lülisamba nimmeosa kompuutertomograafial leitud kerged degeneratiivsed muutused. Närvijuurte kompressiooni ei ole. Piirangu hindamisel tuleb silmas pidada, et hinnang antakse ravivajaduse ja ravikasutuse foonil. Praegusel juhul ei ole retseptikeskuse andmetel vajadust püsivaks retseptuurseks valuraviks, mis loob eelduse, et valu on ohjatav käsimüügi ja/või liikumisraviga. Retseptipõhist valuravi on vajanud viimati 09.03.2020. 21.08.2021 koostatud retsept on välja ostmata ning annulleeritud aegumise tõttu. Soovitatud on taastusravi, kuid terviseandmed ei kajasta selle teostamist. Neuroloogi dr. Y (27.10.2021 epikriis) objektiivse leiu alusel on seljas liigutused vabad, kõnnib hästi, saab käia kandadel ja varvastel. Töötukassa ekspertarst märgib, et kaebaja poolt välja toodud piirangud seoses meeleoluhäirega (paanika ja ärevus), mis takistavad väljas liikumist, ei ole hinnatavad liikumise valdkonnas ning neid on arvestatud vaimse võimekuse valdkonda hinnates.
37.Valdkonna „käeline tegevus“ osas kirjeldab kaebaja taotluses, et suudab käsi tõsta mõõdukate raskustega (parema õla valu käe ülesse sirutamisel). Käsi ja sõrmi saab kasutada väikeste raskustega. Vahetevahel esineb randmevalu.
37.1.TTO ekspertarst on 22.11.2021 ja 05.01.2022 eksperdiarvamuses hinnanud piirangud käelise tegevuse valdkonnas puuduvateks (skoor „0“). Terviseandmed ei kinnita esinevaid püsipiiranguid.
37.2.Töötukassa ekspertarst märgib, et on põhjendatud käelise tegevuse valdkonnas piiranguid mitte hinnata. Kaebaja on vaevustega pöördunud arsti poole, kuid reumatoloog Y 05.02.2021 epikriisi kohaselt on ultraheli liigestest patoloogiata ning reumaatilist haigust ei diagnoositud, ravivajadust ei esinenud.
38.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole kaebaja piiranguid märkinud ning ka TTO ekspertarst ei ole piiranguid tuvastanud. Samuti ei ole kaebaja piiranguid märkinud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ja õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. TTO ekspertarst ei ole piiranguid neis valdkondades tuvastanud. Töötukassa ekspertarst viitab, et TIS terviseandmetel ei esine vaide esitajal kõnelemise, nägemise ja kuulmise piiranguid. Esinev vaegnägevus on prillidega täielikult kompenseeritud. Kaebajal ei ole kirjeldatud intellekti- ega mäluhäireid. 8(12)
3-22-321
39.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja taotluses märkinud et ei saa emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna tuttavatesse kohtadesse ja seda kindlasti mitte ilma saatjata. Praegused ravimid aitavad küllaltki rahuldavalt koos saatjaga väljaspool kodu liikuda. Tundmatutesse kohtadesse minek on keeruline paanikahoogude tõttu, kuid saatja annab teatava kindlustunde.
39.1.TTO ekspertarst on hinnanud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukaks. Kaebajal on piiratud muutustega kohanemine ja üksinda väljaskäimine liigse ärevuse, mõtlemise ja isiksuse funktsioonide tõttu. Ravi on korrigeeritud ja sellega seisund osaliselt paranenud. TIS-i uusi andmeid lisandunud ei ole.
39.2.Töötukassa ekspertarst märgib, et kaebajal on diagnoositud paanikahäiretega agorafoobiat, ärevushäiret ja Aspergeri sündroomi. On põhjendatud hinnata, et esinevad mõõdukad piirangud antud võtmetegevuses, sest paanikahood on suhteliselt harvad, psühhiaater Y 07.10.2021 epikriisi kohaselt on viimane hoog olnud 2021 aasta augusti alguses. Ravimeid on kaebaja tarvitanud regulaarselt ning eriarsti (psühhiaatri) poole pöördumisi viimastel aastatel vajanud harva (2019 aastal üks kord, 2020 aastal ei vajanud, 2021 aastal üks kord) ning psühhiaater ei pea vajalikuks regulaarseid visiite. Kuigi kaebaja ise võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ piiranguid ei kirjelda, on põhjendatud hinnata, et selles võtmetegevuses esineb mõõdukas piirang. Kaebajal on diagnoositud Aspergeri sündroomi (autismi kerge vorm), millele on iseloomulikud korduvad ühetaolised käitumisviisid, rituaalid ning vajadus, et isiku päevad ja tegevused oleksid planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei toimuks ootamatuid muudatusi, kõik olukorrad oleksid etteaimatavad. On häiritud kohanemine igapäevaharjumusi segavate muudatuste ja ootamatute olukordadega. Piirangut võimendab kaasuv ärevushäire.
40.Suhtlemise valdkonnas on kaebaja taotluses märkinud, et saab väikeste raskustega kohtuda tuttavate inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu. Võõraste inimestega kohtumise osas on võime muutlik ja sõltub suuresti asukohast. Mugavas, turvalises keskkonnas on suhtlemine probleemitu. Ebamugavas, võõras kohas võtab kasvav ärevus soovi suhelda.
40.1.TTO ekspertarst on hinnanud piirangud mõõdukaks. Terviseandmete alusel on kaebajal piiratud võõrastega suhtlemine psühhosotsiaalsete-, isiksuse funktsioonide häirumise ja liigse ärevuse tõttu. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud, ravi on 2021.a. korrigeeritud.
41.Töötukassa ekspertarst on oma hinnangus selgitanud, et selles valdkonnas on arvesse võetud kaebaja ärevushäirega seotud piiranguid, hinnates kaebaja võimekust suhelda teiste inimestega. Kaebaja enda poolt taotluses antud hinnangust lähtuvalt ei ole kaebaja tegutsemisvõime täielikult piiratud, mida võiks iseloomustada elamine täielikus sotsiaalses isolatsioonis. Kaebaja terviseandmete alusel on ta võimeline iseseisvalt suhtlema pereringis ning ametiasutustes, võimeline töötama kaugtöö vormis. Terviseandmete alusel esineb sotsiaalses suhtlemises vältivat käitumist, mistõttu on õigustatud hinnata suhtlemisega hakkamasaamist mõõduka piiranguga. Kaebaja ebakohast käitumist, kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides terviseandmed ei kinnita. Töötukassa ekspertarst märgib, et eelduslikult võiks sobiva raviskeemi korral piirangud olla tunduvalt kergemad, võib-olla isegi täiesti kompenseeritud ning töövõime vastavalt hinnatud.
42.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed. Kaebaja ei ole taotluses kirjeldanud enesehinnangulisi piiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete kohta ning neid ei ole terviseandmete alusel tuvastanud ei TTO ekspertarst ega ka Töötukassa ekspertarst. Samuti ei ole kaebaja märkinud piiranguid muude tervisehäirete all. Terviseandmete alusel ei tuvastanud neid ka TTO ekspertarst ega Töötukassa ekspertarst. 9(12)
3-22-321
43.Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebaja 17.12.2021 taotluse alusel tehtud töövõime hindamise otsus vastab seaduses sätestatud korras läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Kaebaja väidete ning vastustaja poolt esitatud kaebaja terviseandmete pinnalt ei saa väita, et ekspertarst oleks eksperthinnangu andmisel teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja terviseandmed on ka vaidemenetluses üle vaadatud ning TTO ekspertarsti hinnanguga on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst oma täiendavas hinnangus.
44.Viitan siinkohal, et asja materjalidest nähtuvalt ei olegi menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kaebaja peamised vaevused on seotud varasemalt diagnoositud Aspergeri sündroomi ning agorafoobia, ärevus- ja paanikahäiretega, millest lähtuvalt ei ole kaebaja võimeline iseseisvalt avalikes kohtades liikuma ja kasutama ühistransporti. Samuti ei ole kaebaja võimeline osalema gruppides toimuvatel üritustel. Vaidlus on peamiselt selles, millises ulatuses eelpoolkirjeldatud tervisehädad pärsivad kaebaja töövõimet. Töötukassa ekspertarst selgitab oma arvamuses, et kaebaja terviseandmetele ja kaudselt kaebaja praegusele töisele rakendusele toetudes ei saa nõustuda, et kaebaja on täielikult töövõimetu. Viimaste aastate jooksul on vähenenud vajadus regulaarsete eriarsti (psühhiaater) külastuste järele (2018 aastal kaks korda, 2019 üks kord, 2020 ei pöördunud, 2021 üks visiit) ning viimasel visiidil 2021 psühhiaater ei pea neid enam vajalikuks. Ravi foonil on kaebaja seisund osaliselt kompenseeritud, haiglaravi ega ravi tõhustamist ei ole kaebaja vajanud. Ekspertarst märgib, et kaebaja vaevuseid võib veelgi vähendada osalemine psühhoteraapias (nt kognitiivkäitumis-teraapias). Regulaarse raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut, funktsioneerimist ning töövõimet.
45.Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale sobib rutiinne ja ajasurveta töötamine kaugtöö vormis. Kaebaja on varasemalt tegelenud tõlkimisega ning tema taotluses toodud andmete kohaselt oli ta tööga hõivatud ka taotluse esitamise perioodil, märkides, et kuna praegu saab enamiku asjaajamisest teha kohapeal (kodus), siis ei ole tal praegusel töökohal tervise tõttu raskusi tööülesannete täitmisega. Kui vajadusel on vaja tööülesannet täita väljaspool kodu, ei ole see ilma abistajata võimalik (taotluse p III, lk 5, dtl 68). Seega on taotlusest nähtuvalt kaebajal siiski võimalik talle sobivatel tingimustel tööhõives osaleda. Töötukassa ekspertarst on täiendavalt välja toonud, et osalise koormusega töö on oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist ning kaebaja tööprotsessist kõrvalejäämine võib pigem seisundit halvendada.
46.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt.
47.Seonduvalt kaebuses väljendatud murega, et töö kaotamise korral peab ta töövõime toetuse saamiseks ennast töötuna arvele võtma ja aktiivselt tööd otsima, Töötukassas regulaarselt kohal käima ja osalema pakutud koolitustel, milleks aga kaebaja iseseisvalt võimeline ei ole, märgin, et sellisel olukorra tekkimisel on kaebajal võimalik taotleda tervislikust seisundist tulenevalt Töötukassalt kohtumist talle sobival viisil (nt kaugkohtumised Skype vms vahendusel), samuti on käesoleval hetkel tunduvalt suurenenud võimalused võtta koolitustest osa elektrooniliste kanalite kaudu ilma, et kaebaja peaks kodust lahkuma ja suuremates gruppides osalema. Sotsiaalkindlustusameti 27.12.2021 otsus nr P26O-2021-100080 ja 21.02.2022 vaideotsus nr 5.2-3/11025-1, millega kaebajal ei tuvastatud puude olemasolu
10(12)
3-22-321
48.PISTS § 23 lõike 7 alusel kasutatakse juhul, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineski SKA kaebaja puude raskusastme tuvastamisel Töötukassa ekspertarsti hinnangule ja ei olnud kohustatud läbi viima eraldiseisvat ekspertiisi. Siiski on SKA käesolevas asjas kaebaja vaide läbivaatamisele kaasanud täiendavalt ekspertarsti, kes andis asjas omapoolse hinnangu, tuginedes kaebaja poolt Töötukassale esitatud taotlusele, TTO ekspertarsti hinnangule, TIS terviseandmetele ja vaides viidatule ning andis omapoolse hinnangu (dtl 166-167).
49.Puude raskusastme tuvastamisel tuleb juhinduda alates 01.01.2017 jõustunud PISTS sätetest ja sotsiaalkaitseministri määrusest nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Vastavalt PISTS § 2 lõikele 21 tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
50.Vastavalt eelpoolviidatud määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1 peab puude raskusastme tuvastamiseks käesolevas asjas kaebaja puhul käsitletud valdkondades (liikumine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevahelise lävimine ja suhted) hinnatud piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75).
51.SKA tugines kaebaja puude raskusastme tuvastamisele TTO eksperdiarvamusele, millest nähtuvalt hindas TTO ekspertarst kaebajal:
51.1.liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on kaebaja puhul seega 0,33;
51.2.muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Seega on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33;
51.3.inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevust „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „Kohane käitumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on seega 1.
51.4.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine.
52.Arvestades TTO ekspertarsti hinnangus kaebaja piirangute aritmeetilist keskmist on SKA seega määruse nr 18 § 6 lg 6 p-i 1 alusel õigesti jätnud kaebajal puude määramata. Hinnangu sellele, kas TTO ekspertarst on arvamuse andmisel arvesse võtnud kõiki asjas olulisi andmeid, 11(12)
3-22-321 olen andnud käesolevas otsuses eespool juba Töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel. Jään nende seisukohtade juurde ja ei korda neid siinkohal üle.
53.TTO ekspertarsti hinnanguga on nõustunud ka SKA ekspertarst Y, kes vaatas asja materjalid läbi vaidemenetluse käigus. SKA ekspertarst jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja tervisehäired on raviga kontrollitud, igapäevaelus on kaebaja iseseisev, piirangud ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Püsiärevust on oluliselt vähem kui varasemalt, saab hakkama olukordadega, millest varem põgenes. SKA on seega kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse käigus arvesse võtnud, et kaebajal on agorafoobia ja probleeme ärevusja paanikahäiretega. Mõlemad ekspertarstid on leidnud, et kaebaja ravi on korrigeeritud ja seisund on varasemaga võrreldes paranenud, kaebajal esinevad piirangud ei ole niivõrd suured, et annaks alust puude raskusastme tuvastamiseks.
54.Minu hinnangul on SKA seega kaebaja puude raskusastme tuvastamisel arvesse võtnud asjakohaseid andmeid ning tuginedes TTO ja SKA ekspertarstide hinnangule õigesti tuvastanud, et kaebaja puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole.
55.Kaebaja viitab kaebuses, et varasemalt tuvastatud puude olemasolu tühistamine SKA vaidlustatud otsustega tähendab, et kaebajal kaob õigus sotsiaaltoetusele (34,01€) kuus, mida kaebaja kasutab reeglina ravimite ja transpordi jaoks. Vastuseks kaebajale märgin, et kui kaebajal on tervislikust seisukorrast tulenevalt vajadus kasutada transporditeenust, mille tasumiseks kaebajal vahendid puuduvad, on kaebajal võimalik pöörduda abi saamiseks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Kohalik omavalitsus hindab seejärel kaebaja abivajadust ja määrab vajaduse korral sobiva teenuse.
56.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa ja SKA haldusaktide tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
57.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
58.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.