HANSEN-MØLLERUD HOLDING AS-i hagiavaldus Aktsiaseltsi Tarriks vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Tarriks apellatsioonkaebus ja HANSENMØLLERUD HOLDING AS-i vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 60 799,47 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HANSEN-MØLLERUD HOLDING AS (Norra registrikood 985 231 796, asukoht Asmund Vinjesvei 28, Oslo, Norra Kuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rajar Miller Kostja: Aktsiaselts Tarriks (registrikood 10004068, asukoht J. Poska 4 – 28, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2015 otsus osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 03.12.2015 otsus menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas ning määrata uus menetluskulude jaotus.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta HANSEN-MØLLERUD HOLDING AS-i hagi Aktsiaseltsi Tarriks vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
5.2 Jätta poolte menetluskulud maakohtus MØLLERUD HOLDING AS-i kanda.
ja
ringkonnakohtus
HANSEN-
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.01.2015 esitas HANSEN-MØLLERUD HOLDING AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus Aktsiaseltsilt Tarriks (kostja) välja mõista kahju hüvitisena 340 529,85 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ HM Skog (kustutatud) ja kostja 2006. a juulis lepingu, mille põhisisuks oli OÜ HM Skog poolt tarnitud palkide saagimine saematerjaliks kostja poolt kostja saeveskis. Lisaks saagimisteenusele leppisid pooled kokku kostja poolt valmistatud saematerjali hoidmises kostja saeveskis. Kostja kohustus valminud saematerjali hoidma tingimustes, mis tagavad selle kvaliteedi ja koguse säilimise. Alternatiivselt leidis hageja, et poolte vahel olid 2006. a juuli lepinguga sarnased suulised kokkulepped. Kostja on esitanud OÜ-le HM Skog saematerjali laoseisu raporteid. Raportitest nähtus OÜ-le HM Skog kuuluva materjali kogus. Materjali hulk muutus vastavalt kostja poolt toodetud ja OÜ HM Skog poolt väljaveetud valmistoodangu mahtudele. 28.10.2008 laoseisu raportist nähtuvalt oli kostja laos saematerjali kokku 2 497,111 m3. Järgmise laoseisu raporti esitas kostja 19.06.2009, millest nähtuvalt oli laoseis null. Kostja rikkus hoidjana kohustust tagastada hoidmise lõppemisel hoiuleandjale hoiule antud asi. Kostja tekitas OÜ-le HM Skog kahju ja vastutab rikkumise eest. Kaotsiläinud materjali koguse 2 497,111 m3 väärtus kokku on 340 529,85 eurot. Isegi juhul, kui eeldada, et viimane kostja poolt edastatud õige laoseisuraport pärineb 04.03.2008, siis pidi kostja lattu jääma vähemalt 450,565 m3 OÜ-le HM Skog kuulunud materjali, mille väärtuseks on 61 443,55 eurot.
3.OÜ HM Skog loovutas nõude kostja vastu 02.02.2011 lepingu alusel HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-ile. Hageja omandas nõude kostja vastu HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast 29.04.2014 lepingu alusel.
4.Vastusena kostja aegumise kohaldamise taotlusele leidis hageja, et kostja ja OÜ HM Skog sõlmisid hoiulepingu. Hoiulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 3 aastat. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 19.06.2009, millal kostja teatas OÜ-le HM Skog, et laoseis on null. Nõude aegumine peatus asjas nr 2-12-24257 toimuva menetluse tõttu, kus hageja õiguseellane esitas sama nõude kostja vastu. Selles tsiviilasjas lõpetas maakohus 30.10.2014 määrusega menetluse, kuna hageja õiguseellane kustutati registrist ning hagejat eriõigusjärglasena menetlusse ei lubatud. Käesolev hagi on esitatud tähtaegselt. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlus puudub selle üle, et kostja osutas OÜ-le HM Skog palgimaterjali saagimise, sorteerimise ja pakendamise teenust. Samuti hoidis kostja oma loas valminud saematerjali. Teenuse osutamise kohta kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud, tegutseti suuliste kokkulepete alusel. Kostja esitas OÜ-le HM Skog laoseisu raporteid selle kohta, millises koguses on tema juures laos osutatud saagimisteenuse tulemusena valminud saematerjali. Viimane õige laoseisu raport pärineb 04.03.2008, mille kohaselt oli kostja laos 6 601,047 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat saematerjali. Samuti on õige kostja poolt 19.06.2009 avaldatud teave, et OÜ-le HM Skog kuuluva saematerjali laoseis oli null. Pärast 04.03.2008 on kostja tootnud OÜ-le HM Skog juurde kokku 3 145 m3 saematerjali. Seega kokku oli kostja laos 2008.a OÜ-le HM Skog kuuluvat saematerjali 9 746,47 m3. Alates 2008.a leppisid kostja ja OÜ HM Skog kokku, et OÜ HM Skog müüb kostja poolt osutatud teenuse tulemina valmis saematerjalist osa kostjale. Pärast 04.03.2008 müüs OÜ HM Skog kostjale 2 569,408 m3 materjali. Perioodil 2008 – 2009 on OÜ HM Skog või tema loal kolmandad isikud vedanud kostja laost kokku välja 8 370,797 m3 saematerjali. Seega on OÜ HM Skog müünud kostjale ning vedanud kostja laost välja 10 940,205 m3 saematerjali ehk rohkem, kui temale tegelikkuses kuulus.
6.Hageja ei ole tõendanud nõude kuuluvust temale. OÜ HM Skog ja HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS vahel 02.02.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ei läinud nõue viimasele äriühingule üle. OÜ HM Skog esindajana nõude loovutamise lepingu sõlminud PH-M-l puudusid lepingu sõlmimise ajal juhatuse liikme volitused. Seetõttu ei saanud HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS omandada nõuet kostja vastu ja seda ka hagejale edasi loovutada. Isegi juhul, kui HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS omandanuks 02.02.2011 lepingu alusel nõude, ei ole sama nõue loovutatud 29.04.2014 lepinguga hagejale. 29.04.2014 nõude loovutamise lepingus viidatakse, et HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-le kuuluv nõue kostja vastu pärineb 2007. aastast. Seega ei omandanud hageja seda nõuet kostja vastu, millele hagis tuginetakse.
7.Hageja nõue on aegunud. Poolte vahel oli sõlmitud laoleping, millest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Materjali hoidmine lõppes hiljemalt 19.06.2009, kui kostja teatas, et laoseis on null. Hageja esitas hagi 18.01.2015. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 03.12.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 60 799,47 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 13% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 87% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1452,89 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et perioodil 2006 – 2008 oli OÜ HM Skog ja kostja vahel kokkulepe, mille alusel osutas kostja OÜ-le HM Skog palgimaterjali saagimise teenust ja
kokkulepe vastab käsunduslepingu/töövõtulepingu laadsele võlasuhtele. Samal ajal oli OÜ HM Skog ja kostja vahel kokkulepe, mille alusel hoidis kostja valminud saematerjali oma laos. Märgitud kokkulepe vastab hoiulepingulaadsele võlasuhtele. Valminud saematerjali hoidmist puudutav kokkulepe lõppes 19.06.2009. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostja rikkus OÜ-ga HM Skog sõlmitud kokkulepet hoida valminud saematerjali ja tagastada materjal hoidmise lõppemisel. Hageja ei tugine oma nõudes kahju õigusvastasele tekitamisele või alusetule rikastumisele. Samuti ei tugine hageja oma nõudes töövõtulepingu/käsunduslepingu laadse võlasuhte rikkumisele.
10.Kohus leidis, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et OÜ HM Skog ja kostja lepinguliste suhete aluseks oli 07.07.2006 leping. Kohus asus seisukohale, et OÜ HM Skog ja kostja vaheliste suhete aluseks olid suulised kokkulepped, et kostja osutab OÜ-le HM Skog palgimaterjali saagimise ja valmistoodangu hoidmise teenust ning OÜ HM Skog kohustub maksma teenuste eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et saematerjali hoidmine oli tasuline teenus ja hageja esitas OÜ-le HM Skog arveid seonduvalt saematerjali hoidmisega.
11.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et OÜ HM Skog ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe valmistatud saematerjali hoidmise kohta on kvalifitseeritav hoiulepingu eriliigiks olevaks laolepinguks, millest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Erinevalt hoiulepingust on laolepingu olemuslikuks tunnuseks VÕS §-st 897 tulenevalt vallasasja hoidmine, ladustamine ja säilitamine hoidja majandus- ja kutsetegevuses. Õiguskirjanduses märgitakse, et nii hoiulepingu kui ka laolepingu võib sõlmida majandus- või kutsetegevuses, laolepingu sätteid kohaldatakse aga ainult selliste hoidjate suhtes, kes tegutsevad professionaalsete hoidjatena (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2009, lk 513). 17.06.2015 istungil kinnitas kostja, et tema majandus- ja kutsetegevuseks ei olnud laopidamine ning OÜ-le HM Skog valmistatud saematerjali hoidmine oli kõrvalteenus. Kuigi tasu maksmine vallasasja hoidmise eest on laolepingu iseloomulikuks tunnuseks VÕS §-st 897 nähtuvalt, võib ka hoiuleping olla tasuline (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2009, lk 490). Seega ei saa asjaolust, et kostja küsis OÜ-lt HM Skog tasu valmistoodangu hoidmise eest järeldada, et OÜ HM Skog ja kostja vahel oli sõlmitud laoleping. Kohus asus seisukohale, et OÜ HM Skog ja kostja vaheline kokkulepe vastab hoiulepingu tunnustele.
12.Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Käesoleval juhul kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg ei hakanud kulgema alates 19.06.2009, mil lõppes OÜ HM Skog ja kostja vaheline hoiuleping. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema mõistliku aja jooksul pärast seda, kui OÜ-l HM Skog oli tekkinud kahju seonduvalt kostja poolt hoiulepingu rikkumisega ja pärast seda, kui oli möödunud mõislikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks (TsÜS § 147, VÕS § 82 lg 3 ja lg 7). Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja nõude aegumistähtaeg algas 19.06.2009, siis ei ole hageja nõue aegunud. OÜ-lt HM Skog nõude omandanud HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS esitas 19.06.2012 hagi kostja vastu samas nõudes tsiviilasjas nr 2-12-24257, millega nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatus. Harju Maakohtu 30.10.2014 määrusega hagi menetlus lõpetati. Määrus jõustus 19.11.2014. Vastavalt TsÜS § 168 lg-le 2 ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest. Tähtpäev kaks kuud määruse jõustumisest saabus 19.01.2015. Hageja esitas hagi 18.01.2015.
13.Kohus asus seisukohale, et OÜ HM Skog on kehtivalt loovutanud nõude kostja vastu HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-le. Hageja on esitanud 02.02.2011 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ HM Skog loovutas nõude kostja vastu HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-ile. PH-M oli valitud OÜ HM Skog juhatuse liikmeks alates 09.11.2005 ja OÜ HM Skog põhikirja kohaselt kehtivad juhatuse liikme volitused kolm aastat, s.o kuni 08.11.2008. OÜ HM Skog äriregistri väljavõttest nähtub, et PH-M oli märgitud äriühingu ainuosanikuks perioodil 09.11.2005 – 22.05.2012. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 2 esimene lause sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Kohus leidis, et kuigi 02.02.2011 nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajaks olid PH-M kui OÜ HM Skog juhatuse liikme volitused lõppenud, kiitis PH-M kui OÜ HM Skog ainuosanik lepingu heaks.
14.Hageja on esitanud 29.04.2014 lepingu, millega hageja omandas HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast nõude kostja vastu. Kohus leidis, et hinnates esitatud materjale kogumis saab asuda seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu pärineb 2008. aastast. Asjaolu, et hageja nõue tuleneb 2008. aastast, on sisustatav ka selliste tunnuste kaudu nagu kaotsi läinud puidu maht, eeldatava kahju suurus ja isikute ring, kellel oli väidetav nõue kostja vastu ja kelle sooritatud nõude loovutuste tagajärjel oli nõue hagejale üle läinud. 29.04.2014 nõude loovutamise lepingus märgitud osundust, puidu tarne puudujäägile 2007. aastal, saab pidada eksimuseks aastaarvus. Seega on hageja esitanud kostja vastu nõude, millise OÜ HM Skog loovutas 02.02.2011 HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-ile ja millise hageja omandas viimase pankrotipesast 29.04.2014.
15.Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud OÜ-le HM Skog üle kogu hoiule võetud saematerjali. Pooled ei vaidle, et viimane õige laoseisu raport on esitatud seisuga 04.03.2008, mille kohaselt oli laoseis 6 601,047 m3 ja seisuga 19.06.2009, mille kohaselt oli laoseis null. Pooled vaidlevad arvetes nr 35/08, nr 4399 ja nr 4505 märgitud saematerjali juurdetootmise ja kostjale üleandmise osas. Muudes pärast 04.03.2008 raportit esitatud arvetes ja saatelehtedes kajastatud materjali juurdetootmises ja OÜ-le HM Skog üleandmises pooled ei vaidle.
16.04.03.2008 seisuga oli kostja laos 6 601,047 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat saematerjali. Pärast seda kuupäeva on kostja tootnud OÜ HM Skog palgimaterjalist juurde 3 145 m 3 ja arves nr 4399 märgitud 640 m3 materjali. Arve nr 4399 esitamist OÜ-le HM Skog ja eelduslikult ka arves märgitud saematerjali juurde tootmist kinnitab kostja 31.12.2008 mahakandmisakt, mis sisaldab muuhulgas arvet nr 4399. Märgitud arve kanti maha, kui ebatõenäoline laekumine. Hageja väidab, et kostja tootis OÜ HM Skog tarnitud palgimaterjalist juurde materjali arves nr 4505 märgitud mahus. Kostja esitas kreeditarve nr 4506, millega tühistas arve 4505. Arve ei tekita kohustust. Samas esitas kostja tõendi (kreeditarve nr 4506), mis seadis kahtluse alla hageja tõendi (arve nr 4505). Seega lasus hagejal kohustus esitada täiendavad tõendid arve nr 4505 aluseks olevate asjaolude ehk selle kohta, et kostja tootis juurde saematerjali arves nr 4505 märgitud mahus. Hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei arvestanud kohus arvet nr 4505 kostja poolt juurde toodetud materjali koguse arvutamisel.
17.Arvestades kostja laoseisu jääki seisuga 04.03.2008 mahus 6 601,047 m3, millele lisandub pärast seda kuupäeva juurde toodetud materjal mahus 3 785 m3, pidi kostja laos olema 10 386,047 m3 saematerjali. Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast 04.03.2008 on OÜ HM Skog müünud kostjale arvete nr 12/08, nr 11/08, nr 16/08, nr 17/08 ja nr 23/08 alusel kokku 1 569,408 m3 saematerjali. Pooled vaidlevad, kas OÜ HM Skog müüs kostjale arves nr
35/08 märgitud materjali mahus 1 000 m3. Hageja esitas OÜ HM Skog vedaja AS ESTMA töötaja 16.12.2008 e-kirja, millest nähtuvalt tühistati OÜ HM Skog arve nr 35/08. Kohtu hinnangul on usutav hageja selgitus, et 16.12.2008 e-kirjas sisalduv viide DSHwood konteineritele ei tähenda seda, et arve sisuks oleks DSHwood konteinerid saematerjali asemel. Asjaolu, et OÜ HM Skog tühistas arve nr 35/08, kinnitab kohtu hinnangul ka see, et OÜ HM Skog ei ole märgitud arvet oma nõude alusena kostja vastu esitatud hagis teiste arvete kõrval välja toonud. Seega on usutav, et arve nr 35/08 on tühistatud ja kostja ei ole tõendanud arves märgitud materjali OÜ-le HM Skog üleandmist. OÜ-le HM Skog üle antud materjali koguse arvutamisel jättis kohus kõrvale arves nr 35/08 kajastatud materjali koguse.
18.Alates 04.03.2008 on laoseisu vähenemine toimunud järgnevalt: laost väljavedu ((kostja esitatud saatelehtede alusel koguses 8 370,797 m3 ja kostja poolt OÜ-le HM Skog saematerjali müük koguses 1 569,408 m3 (kostja poolt OÜ-le HM Skog müüdud saematerjali kogusest on arvestatud maha arves nr 35/08 märgitud kogus)). Seega on vähenemine kokku 9 940,205 m3. Arvestades, et kostja laos pidi olema 10 386,047 m3 OÜle HM Skog kuuluvat materjali, millest tuleb lahutada laoseisu vähenemine koguses 9 940,205 m3, pidi kostja lattu jääma 445,842 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat materjali.
19.VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kohus on tuvastanud, et kostja lattu pidi jääma 445,842 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat materjali. Kostja teatas 19.06.2009, et laoseis on null. Samal päeval lõppes hoiuleping. Seega on kostja hoidjana rikkunud hoiulepingust tulenevat kohustust hoiule antud saematerjali säilitada ja võimaldada hoiuleandjal see hoidmise lõppemisel tagasi saada. Kohus leidis, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kahju tekkimine on tõendatud poolte poolt esitatud arvete ja saatelehtedega. Kostja peab tekitatud kahju hüvitama VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 1 ja 2 alusel. Tekitatud kahju arvutamisel lähtus kohus hageja 13.10.2015 menetlusdokumendis esitatud metoodikast. Kostja ei ole hageja esitatud kahju arvutamise metoodika osas vastuväiteid esitanud. Hageja esitatud metoodikast nähtuvalt on saematerjali 1 m3 keskmine väärtus 136,37 eurot, mis arvestades kostja laost kaotsiläinud materjali mahtu 445,842 m3, teeb 60 799,47 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 60 799,47 eurot.
20.Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest jättis maakohus hageja menetluskulud 13 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 87 % ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hageja taotlus kostjalt menetluskuluna riigilõivu 2700 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 125 eurot (ilma käibemaksuta), millise summa luges kohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Hagejale õigusabi osutamisega tehtud toimingud on põhjendatud kokku 34,75 tunni ulatuses ja hageja lepingulise esindaja kulu tuleb lugeda põhjendatuks summas 4343,75 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku summas 7043,75 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale 13% menetluses kantud kuludest, s.o summas 915,69 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi tunnitasuga 110 eurot (ilma käibemaksuta), millise summa luges kohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Kohus leidis, et kostjale õigusabi osutamisega tehtud toimingud on põhjendatud kokku 24,75 tunni ulatuses ja kostja lepingulise esindaja kulu tuleb lugeda põhjendatuks summas 2722,50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal hüvitada kostjale 87% menetluses kantud kuludest, s.o summas 2368,58 eurot. Kohus tasaarvestas poolte menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistis tasaarvestuse
tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1452,89 eurot ning vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 viivise. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.12.01.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 03.12.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlus maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu tõlgendusega selle kohta, et PHM kiitis OÜ HM Skog ainuosanikuna heaks enda tegevuse juhatuse liikmena. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on vajalik osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena (RKTKo 3-2-1-65-08).
23.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe saematerjali hoidmise kohta ei ole kvalifitseeritav hoiulepingu eriliigiks oleva laolepinguna. Kostja kui äriühingu näol on vaieldamatult tegemist majandustegevust viljeleva isikuga. Kostja esindaja on 17.06.2015 toimunud istungil selgitanud, et pooled leppisid kokku saematerjali hoiustamises, mille eest kohustus hageja maksma tasu. Hageja sellele vastu ei vaielnud. Seega olid kaks majandus- ja kutsetegevuses tegutsevat isikut sõlminud omavahel hoiulepingu, mida VÕS § 897 kohaselt nimetatakse laolepinguks. Laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on VÕS § 906 kohaselt üks aasta. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud rahuldama kostja aegumise kohaldamise taotluse.
24.Hageja leiab, et maakohus on hinnanud ebaõigesti lepingut, millega hageja omandas HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast nõude kostja vastu. Hageja väitel tekkis hoiustatud puidu puudujääk ajavahemikus 29.11.2008 kuni 19.06.2009. Samas pankrotihalduriga sõlmitud lepingust nähtub, et HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS – il on kostja vastu nõue, milline tuleneb puidu tarne puudujääkidest 2007. aastal. Seega ei ole hageja esitanud dokumenti, mis tõendaks, et ta on omandanud hagiavalduse aluseks oleva nõude. Lepingus on sõnaselgelt sätestatud, et loovutatakse nõue, mis tuleneb puidu tarne puudujääkidest 2007. aastal. Kostja on selgitanud, et poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted juba 2006 aastast ning 2007. aastast alates tekkisid nende vahel õiguslikud vaidlused. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla kahtlust, et hageja on omandanud HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast kostja vastu mingi muu nõude.
25.Arvest nr 35/08 nähtub, et 15.12.2008 müüs OÜ HM Skog kostjale 1000 m3 puitu ning puit oli sel hetkel juba kostja valduses. Omandiõigus arves märgitud puidule läks arve kättesaamisest üle kostjale. 16.12.2008 e-kirjas teatab AS ESTMA töötaja PH-M-le, et „Arved 32+34 ja 35 on jätkuvalt lahtised, kuna me tühistasime arved 25-32 ja 34-35 DSHwood konteineritele.“ Nimetatud kirjaga leidis kohus olevat tõendatud, et OÜ HM Skog tühistas kostjale esitatud arve nr. 35/08. Kostja hinnangul on maakohus nimetatud tõendeid hinnates jõudnud ebaõigetele järeldustele. Arve nr. 35/08 on väljastatud kostjale OÜ HM Skog poolt. Seega saaks selle tühistada (kreeditarve esitada) samuti üksnes OÜ HM Skog. Kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul või tehingulisel alusel omas kolmas
isik õigust tühistada OÜ HM Skog poolt kostjale väljastatud arvet. Liiatigi pole viidatud ekirjast võimalik nii aru saada, et seal märgitud arve nr. 35 all on silmas peetud OÜ HM Skog arvet nr 35/08. Arvel nr 35/08 on kaubaks saematerjal, mis asub kostja saeveskis. AS ESTMA töötaja e-kirjas räägitakse aga DSHwood konteineritest. Arusaamatuks jääb kohtu väide, mille kohaselt oleks kostja pidanud tõendama arves märgitud materjali üleandmist OÜ-le HM Skog. Tegemist on OÜ HM Skog arvega kostjale, mitte vastupidi. Müüdav puit oli juba kostja valduses, mistõttu kumbki ei pidanud teisele midagi üle andma. Antud juhul ei ole hageja millegagi tõendanud, et ta tühistas arve nr. 35/08. Selle tõendamiseks peaks hageja esitama kreeditarve ning tõendama selle esitamist kostjale. Kohtu hinnangul kinnitab arve tühistamist see, et hageja ei ole märkinud arvet nr. 35/08 oma nõude alusena. Nimetatud arve esitamine on kostja huvides, mistõttu esitas selle kostja. Asjaolu, et hageja jätab tema jaoks ebasoodsa dokumentaalse tõendi esitamata, ei saa tõlgendada nii, et seda dokumenti pole olemas, või et see on tühistatud. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.25.01.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 03.12.2015 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud 17,85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 82,15 % ulatuses hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 972,23 eurot.
28.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus teinud menetluskulude jaotuses arvutusvea. Kohus on ebaõigesti arvestanud, et hagi on rahuldatud 13% ulatuses. Tegelikult moodustab hagi rahuldatud osa 17,85%. Arvutusveast tulenevalt on maakohus mõistnud hagejalt ebaõigesti välja kostja menetluskulud summas 1452,89 eurot. Õige menetluskulude jaotuse protsendi alusel tuleks kostjal hüvitada hagejale 1257,30 eurot ning hagejal kostjale 2236,53 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista 979,23 eurot. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
29.Kostja nõustus väitega, et maakohus on teinud arvutusvea, kuid palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt tarnis OÜ HM Skog kostja saeveskisse palgimaterjali, mida kostja kohustus sorteerima, saagima, kuivatama ja pakendama. Lisaks kohustus kostja valmistoodangut oma saeveskis hoidma. VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
Kolleegiumi hinnangul vastab leping osas, mis puudutab palgimaterjali sorteerimist, saagimist, kuivatamist ja pakendamist töövõtulepingu tunnustele (VÕS § 635 lg 1).
32.Pooltel on vaidlus selle üle, millisele lepinguliigile vastab leping osas, mis puudutab valminud saematerjali hoidmist. VÕS § 883 lg 3 sätestab, et hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Vastavalt VÕS § 897 on laoleping hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Erialakirjanduses on selgitatud, et kui hoidja kohustub vallasasja ainult hoidma, mitte ise ladustama ning säilitama, st võtma tarvitamisele abinõud, mis asja säilitamise tagaks, siis on tegemist hoiulepinguga. Hoiulepingu puhul fikseeritakse asja kogus, tema väline seisund ning paigutatakse see vastavasse hoiuruumi. Laolepingu puhul toimub aga asjade ladustamine, st asju ei vaadata üle mitte ainult koguseliselt ja väliselt, vaid paigutatakse nad laoruumidesse nii, et tagatud oleks nende koguse, füüsikalis-keemiliste ja kvaliteediomaduste säilimine kogu hoiustamisperioodi jooksul (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2009, lk 513). Vaidlus puudub, et OÜ HM Skog on kostjale saematerjali hoidmise eest osaliselt tasunud (II kd tl 166 pöördel).
33.Kuna kostja saagis, kuivatas ja pakendas puitu, siis pidi ta saematerjali hoidmiseks selle ka ladustama. Pooled ei vaidle, et saematerjali hoidmisel kohustus kostja tagama selle kvaliteedi ja koguse säilimise. Sellele on hageja viidanud ka hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt pidas kostja arvestust tema käes oleva OÜ HM Skog saematerjali kohta, kuna materjali hulk pidevalt muutus vastavalt kostja poolt toodetud ning OÜ HM Skog poolt väljaveetud valmistoodangu mahtudele. Hageja esitatud tõendite kohaselt on kostja 20072008 esitanud OÜ-le HM Skog laoseisu raporteid kostja valduses oleva OÜ HM Skog saematerjali kohta. Raportitest nähtus, milline ja millises koguses saematerjal kostja saeveskis on (I kd tl 22-75). Kuigi kostja on väitnud, et pärast 04.03.2008 esitatud laoraportid ei ole õiged, kuna alates sellest ajast kajastati OÜ-le HM Skog kuulunud materjali ja kostja enda materjali ekslikult ühe laona, ei muuda see asjaolu, et kostja ülesandeks oli ka OÜ HM Skog materjali osas arvestuse pidamine. Alates 04.03.2008 toimunud ühtne laoarvestus näitab üksnes seda, et kostja ei täitnud oma kohustusi selle osas nõuetekohaselt.
34.Kuna kostja ei pidanud saematerjali üksnes hoidma, vaid seda ka ladustama ning tagama puidu kvaliteedi säilimise, samuti kohustus ta pidama OÜ HM Skog saematerjali üle arvestust, siis vastab selline lepingusuhe kolleegiumi hinnangul laolepingu tunnustele. Tähtsust ei oma see, kas teise isiku saematerjali hoidmine, ladustamine ja säilitamine on kostja põhi- või kõrvaltegevus. Seadusest ei tulene, et laolepingu sätteid saab kohalda üksnes juhul, kui hoidja osutab seda teenust oma põhitegevusena. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja osutas seda teenust oma majandustegevuse raames.
35.19.06.2009 teatas kostja OÜ-le HM Skog, et laoseis on null (I kd tl 76). Maakohus tuvastas, et kostja ja OÜ HM Skog vaheline leping lõppes samuti 19.06.2009. Vastavalt VÕS § 906 lg-le 1, on laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta. Tahtlikult või raske hooletusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕS § 906 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemise päevast. Asja kaotsimineku korral algab aegumistähtaeg päevast, mil hoidja teatas kaotsiminekust hoiuleandjale, või, kui välja on antud laokiri, siis laokirja
viimasele hoidjale teadaolevale seaduslikule valdajale üleandmise päevast. Kuna saematerjali väidetav kaotsiminek toimus ning leping lõppes 19.06.2009, siis algas aegumistähtaeg 20.06.2009. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kahju on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega on aegumistähtaja pikkus 1 aasta ning aegumistähtaeg lõppes 21.06.2010 (19.-20.06.2009 oli nädalavahetus). Kuna HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS esitas tsiviilasjas 2-12-24257 hagi 19.06.2012, siis ei peatanud see käesoleva hagi aegumist, kuna käesolevas asjas esitatud hagi oli selleks ajaks juba aegunud.
36.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning hagi tuleb jätta aegumise tõttu tervikuna rahuldamata. Kuna hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata, siis puudub vajadus käsitleda apellatsioonkaebuse teisi väiteid. Menetluskulude jaotus
37.Arvestades, et hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Maakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude osas ja jätab menetluskulud hageja kanda, siis puudub vajadus hinnata vastuapellatsioonkaebuse (milles tugineti arvutusveale menetluskulude jaotuses) väiteid. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
38.Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
39.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.