X.Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervisele tekitatud kahjuga
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-2306.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 11. oktoobril 2021 X.Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tema tervise kahjustamise eest. Kaebaja taotleb kahjuhüvitist kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt on kaebajal tõsine näo-, kaela- ja peapiirkonna põletik ehk allergia, mistõttu on ta korduvalt alates 10. septembrist 2019 pöördunud meditsiiniosakonna poole. Ka kaebuse esitamise ajal on kaebajal tugev punetus ja lööve näo-, kaela- ja peapiirkonnas. Kaebaja osutab Viru Vangla 1. oktoobri 2021. a vastusele nr 610/26724-2 ja 16. augusti 2021. a dokumendile nr 6-16/206-1. Kaebaja soovib riigi õigusabi.
2.Kohus palus 11. aprilli 2022. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses kaebuse asjaoludega.
3.Vastuseks Tartu Halduskohtu kohtunõudele edastas Viru Vangla 13. aprillil 2022 kohtule kaebusega seonduvad dokumendid, sh kaebuses viidatud dokumendid. Vangla selgitas, et kaebaja esitas 5. oktoobril 2021 vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et tema tervisele on tekitatud kahju, kuid võttis kahjunõude 14. oktoobril 2021 tagasi. Samuti selgitas vangla, et kaebaja esitas 16. augustil 2021 pöördumise, milles viitas, et kahe aasta vältel ei ole leitud lahendust tema nahaprobleemidele, ning soovis kinnitust, et tema
3-21-2306
tervisele on kahju tekitatud. Vangla osutab, et 28. juunil 2021. a registreeriti pöördumine ekslikult kahju hüvitamise taotlusena (nr 6-16/206-1) ning 14. juunil 2021. a registreeriti pöördumine ümber numbriga 6-10/26724-1, millele Viru Vangla koostas 1. oktoobril 2021 vastuse nr 6-10/26724-2.
4.Tartu Halduskohus tegi 5. juulil 2022 uue kohtunõude, paludes vanglal teatada, kas kaebaja on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlusi pärast 13. aprilli 2022. Võimalike kahjunõuete ja nende osas tehtud otsuste ning ka muude asjasse puutuvate haldusmenetluste dokumentide olemasolul tuli vanglal need kohtule edastada.
5.Viru Vangla teatas 8. juulil 2022, et Viru Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud peale 13. aprilli 2022 uusi kahjunõudeid või muid seonduvaid pöördumisi.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I), seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II) ning viimasena otsustab kaebaja nime varjamise vajaduse üle määruse avalikustamisel. I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Tegu on halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega (HKMS § 4 lõige 1 ja Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30). Kinnipeetaval tuleb aga arvestada sellega, et vangla vastu hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peab tal olema eelnevalt sama nõude ja samade asjaolude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8).
10.Kohus palus 11. aprilli 2022. a kohtunõudes vanglal teatada, kas kaebaja on kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse. Samuti palus kohus esitada kaebuses viidatud dokumendid. Vangla 13. aprillil 2022 edastatud materjalidest nähtub, et kaebuses välja toodud dokumendid ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kinnitavad dokumendid. Puuduvad ka muud dokumendid, mis tõendaksid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Seoses kaebaja viitega 16. augusti 2021. a dokumendile nr 6-16/206-1 märgib kohus, et vangla on alguses ekslikult registreerinud kaebaja 16. augusti 2021. a pöördumise kahjunõudena
3-21-2306
nr 6-16/206-1. Sellest kaebaja pöördumisest nähtub, et kaebaja heitis ette, et kahe aasta jooksul ei ole tema palvetele teha vereproov allergia välja selgitamiseks vastatud. Kaebaja soovis saada kirjalikke selgitusi, miks ei võetud tema kaebusi tervise osas varem kuulda. Kaebaja märkis, et soovib vastust, et talle on tekitatud kahju tervisele, kuid ei taotlenud 16. augusti 2021. a pöördumises võimaliku tekitatud kahju hüvitamist. Seega ei saa 16. augusti 2021. a pöördumist käsitada kahju hüvitamise taotlusena. Viru Vangla registreeris kaebaja 16. augusti 2021. a pöördumise 14. septembril 2021 ümber numbriga 6-10/26724-1 (kohtunõude vastuses on vangla registreerimise kuupäevadega eksinud) ega mõistnud seda enam kahjunõudena ning koostas sellele 1. oktoobril 2021 vastuse nr 6-10/26724-2. Seega ei kinnita eelmainitud dokumendid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Viru Vangla esitatud dokumentidest selgub, et kaebaja on esitanud vanglale kahjunõude, mis registreeriti 7. oktoobril 2021 numbriga 6-16/240-1 ning milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses tõsise allergiaga (lööve) näo-, kaela- ja peapiirkonnas. Samas taotluses viitas kaebaja ka Viru Vangla 1. oktoobri 2021. a vastusele nr 6-10/26724-2, märkides, et seal on ekslikult märgitud, et ta teavitas oma tervisemurest vanglat alles 22. juulil 2021. Kahju hüvitamise taotlusel on aga kaebaja märge selle kohta, et ta võtab kahjunõude tagasi (14. oktoobril 2022). Kaebaja on märke allkirjaga kinnitanud. Seega ei saa ka see dokument kinnitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Viru Vangla 13. aprilli 2022. a vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale muid pöördumisi, mida saaks kahju hüvitamise taotlusena tõlgendada. Viru Vangla teatas 8. juulil 2022 vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud pärast
13.aprilli 2022 Viru Vanglale kahjunõudeid ega muid seonduvaid pöördumisi. Seega ei ole kaebajal hüvitamisnõudes läbitud VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.
11.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist hüvitamiskaebus halduskohtule. II
13.Kaebaja on palunud riigi õigusabi määramist. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks praeguses haldusasjas vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5. RÕS § 10 lõike 1 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
14.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3-21-2306
15.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kuna kohus tagastab selles asjas kaebuse, tuleb praegusel juhul hinnata riigi õigusabi andmise vajalikkust eelkõige võimaliku määruskaebuse esitamiseks. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja võimes esitada soovi korral iseseisvalt määruskaebus. Halduskohtumenetluses osalemine (sh võimaliku määruskaebuse esitamine) ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja võib kohtule esitatavates menetlusdokumentides kasutada lihtsat keelt ning ta ei pea oma seisukohti õiguslikult põhjendama. Vajaduse korral küsib kohus kaebajalt täpsustusi ja annab talle suuniseid.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. III
17.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.