Rahvastik › Välismaalased

ettevõttes TRUEMAN OÜ (reg. 14184370) kutse alusel. Eestisse saabus X 04.12.2020 ning sihtkohaks oli Tallinn. Eesti Vabariiki sisenemisel oli isiku nimele registreeritud PPA andmebaasis kehtiv lühiajalise töötamise registreering nr 1051638655/LT1 TRUEMAN OÜ-s kehtivusega 01.11.2020 -31.10.2021. Kui isik saabus Eesti Vabariiki, oli temale antud suunis suunduda esimesse peatuskohta ning täita seal 14-päevast karantiinikohustust. Alates 18.12.2021 viibis isik Eesti Vabariigi ja Schengeni territooriumil D-liiki viisa nr EST100152863 alusel ning täitis oma töökohustusi TRUEMAN OÜ-s, kellega isikul olid PPA-s registreeritud töösuhted. Alates 07.04.2021 tegi isik ebaseaduslikult tööd ettevõttes HORYTNA OÜ (reg. 11956500), saades selle eest töötasu sularahas. Isik esitas PPA-le küsitluse käigus töölepingu nr 27032021, mis oli sõlmitud 27.03.2021 isiku ja HORYTNA OÜ vahel. Töölepingus oli fikseeritud, et isik pidi alustama oma tööülesannetega alates 01.05.2021. PPA väitel isiku ütlused ja töölepingus märgitud töö alguse aeg tõendavad, et isik tegi 2021. aasta aprillikuus ebaseaduslikult tööd, mis oli eelnevalt fikseeritud PPA Põhja prefektuuri PMJVT ametnike poolt. Isik oli esitanud PPA-le oma isiklikud andmeid, mis olid esitamise ajal juba kehtetud. Küsitluse ajal väitis isik, et keegi ei informeerinud teda viisa kehtetuks tunnistamisest ja et ta peab registreerima lühiajalise töötamise PPA-s. Samas PPA Põhja prefektuuri PMJVT ametnikud teavitasid teda sellest, et ta ei tohi teha tööd, kui ta ei oma lühiajalise töötamise registreenngut PPA-s. Isiku enda sõnade kohaselt ta uskus oma uut tööandjat, kui pöördus tema poole päringuga, et kas ta omab kõiki vajalikke dokumente selleks, et alustada tööga ning tööandja väidetavalt kinnitas, et võib. Haldusmenetluses kogutud teabe alusel asus Politsei- ja Piirivalveamet seisukohale, et isik ei ole usaldusväärne, ei ole järjepidev oma ütlustes, esitades esialgu ühed ütlused ning pärast muutes neid, lisamata selle kohta selgitusi. Lisaks leidis PPA, et isikul on Eesti Vabariigis raske hakkama saada, kuna ta ei valda piisaval määral inglise keelt ega oska ka eesti keelt. Isikul puuduvad kaitsmist väärivad isiklikud ja sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigiga. Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et antud juhul ei esine sundtäitmise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu otsustati X teha ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaga (20 päeva jooksul). X esitas halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti 10.05.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052242548 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks viisa nr EST100152863 kehtetuks tunnistamine uuesti läbi vaadata, alternatiivselt kohustada Politsei- ja Piirivalveametit uuesti läbi vaatama sissesõidukeelu pikkus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et viibis Eestis lühiajaliseks töötamiseks juuksurina viisa alusel ning vahetas aprillist 2021 töökoha. Kaebaja arvates tõenäoliselt töötaja kaotusest solvunud eelmise tööandja vihje peale teadis PPA minna kaebajat uuel tööl kontrollima, mil PPA väidetavalt teavitas (ettekirjutuses mainimata kuupäeval aprillis) kaebajat ja millalgi pärast seda ka uut tööandjat kohustusest töötamine registreerida, aga kuna kaebaja ega tööandja esindaja ei räägi eesti keelt ja viimane viibis telefonikõne käigus välismaal, ei saanud kumbki varasema kogemuse puudumisel aru, et lisaks MTA-le tuleb välismaalase töötamine ka PPAs registreerida. Kaebaja tegi sel ajal heas usus juba uues kohas tööd, milleks polnud legaalset alust, kuigi viisatingimuste täitmiseks oli tal just kohustus töökohta omada. PPA tunnistas seejärel väga kiiresti kaebaja viisa kehtetuks (mille teatist ei saanud kaebaja vale e-posti aadressi tõttu kätte) ja PPA tegi sellest juba 7 päeva hiljem ettekirjutuse Eestist lahkuda ning kohaldas aastase sissesõidukeelu. Kaebaja ja tööandja tunnistavad oma eksimust töötamise registreerimisel, aga panevad selle suuresti teadmatuse ja keelebarjääri arvele, soovides viibimisalused korda teha, et kaebaja saaks Eestis edasi töötada, mida PPA maikuus enam ei võimaldanud. Kaebajale ei tagastatud vaatamata vastava tõendi lubadusele

10.05.21 ka passi ja ta sai PPA esindajast suuliselt aru, et saab passi tagasi alles siis, kui näitab ette lennukipileti Eestist lahkumiseks. Väljasaatmine ja aastane sissesõidukeeld on kaebaja meelest kaalutlusvigadega ning ebaproportsionaalselt karm reageering. PPA ei veendunud, kas menetlusosalised oma kohustustest võõras keeles piisavalt aru said. Oluline osa suhtlusest oli ettekirjutuse järgi suuline, kohapeal või telefonitsi. PPA ei andnud selgeid ja fikseeritud tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ning ükski osapool ei näi suutvat tõendada, kes, mida ja millal kuni 10.05.21 tegi ning kui palju kaebaja sellest mõistis. Kaebajale jäi mulje, et PPA tegutses teadlikult ja vaenulikult väga kiiresti, et kaebaja ei saaks oma õigusi kaitsta. Ettekirjutus põhineb üksnes sellel, et kaebajal polnud seaduslikku viibimise-töötamise alust tööandja poolse hooletuse tõttu, mis on tehniline ja kõrvaldatav puudus, mis ei vääri väljasaatmist ning aastast sissesõidukeeldu, sest kaebaja polnud ise teadlikki puudustest. Olukorda mõistsid tema ja tööandja alles tõlgi abil 10.05.21, mil väljastati juba ettekirjutus. Ettekirjutuses väidab PPA veel, et isik pole usaldusväärne ja tema ütlused pole järjepidevad, ent tekstist ei ilmne, milles ebausaldusväärsus ja ebajärjepidevus seisnevad, sest sündmuste kulgu on PPA kirjeldanud iseenesest adekvaatselt – kaebaja vahetas töökohta ega registreeritud uut töötamist PPA-s, midagi muud pole välja toodud. PPA väited, et isikul on Eestis raske hakkama saada keeleoskuse tõttu, on justkui kaebaja enda huvides Eestist lahkuda. Kaebaja ainus hakkama saamise probleem on seni olnud PPA-st aru saamine, mitte siin juuksurina töötamine, mida ta tegi probleemideta mitu kuud ning soovis seaduslikult jätkata lubatud lühiajalise töötamise perioodi lõpuni. Töötades juuksurina (mis on hetkel ka keelatud) ei ole tal ka majanduslikult võimalik osta Eestist lahkumise pilet ja positiivse lahendi korral uuesti tagasisõidupilet, arvestades ka reisipiiranguid ja karantiininõudeid. Kui kaebajal ei õnnestu praegust Eestis viibimist seadustada, palub ta kohtul alternatiivselt kohustada PPAd uuesti läbi vaatama sissesõidukeelu pikkus. PPA pole kuidagi selgitanud kaalutlusi ehk sissesõidukeelu kohaldamise põhjendusena kaebaja ohtlikkust või ebasoovitavust, vaid viidanud "kogutud tõenditele“, mille põhjal kolm aastat on ebaprportsionaalne, aga üks aasta justkui kohane. Ei nähtu ka kaalutlusi põhjenduste välja jätmiseks (3-17-1927. p-d 21-22). Vastustaja väidab, et PPA on kaebajale ettekirjutuse ja selles sisalduva üheaastase sissesõidukeelu kohaldamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. Kaebaja saabus Eesti Vabariiki viimati 04.12.2020 Egiptuse kodaniku passi nr xxxxxxxx ja Eesti viisa EST100152863 (kehtis kuni 31.10.2021) alusel eesmärgiga töötada ettevõtte Trueman OÜ juuksurisalongis juuksurina perioodil 01.11.2020 - 31.10.2021. Isikuga lõpetati enneaegselt töösuhted ja ettevõtte Trueman OÜ saatis PPA-le sellekohase teavituse. PPA-s isiku nimele registreeritud lühiajalise töötamise registreering (LTR) nr 1051638655/LT1 oli kehtetuks tunnistatud 30.03.2021. Isikul oli õigus kuu aja jooksul leida endale uus tööandja, kellega sõlmida tööleping ning registreerida töösuhted PPA-s nagu näeb ette Välismaalaste seadus (VMS). Isiku nimele 30-päevase perioodi jooksul ei olnud PPA andmebaasides registreeritud ühtegi uut LTR taotlust. Isikuga oli võimatu saada ühendust, kuna kõik PPA-le esitatud isiklikud andmed ei kehtinud. 03.05.2021 oli PPA poolt tunnistatud kehtetuks isiku Eesti pikaajaline D-liiki viisa nr EST100152863. Viisa kehtetuks tunnistamine vastavalt VMS § 78 lg 2 p 9 oli põhjendatud ning asjakohane. Eelviidatud säte ütleb, et välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud. Alates 03.05.2021 viibis isik Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult. 07.05.2021 PPA Põhja prefektuuri Piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse (PMJVT) ametnikud teostasid kontrollkäigu aadressil A. H. Tammsaare tee 104a asuvasse Mustamäe keskusesse.

Kontrollkäigu ajal kontrolliti keskuse teisel korrusel olevat juuksurisalongi Royal Barber. Kontrollkäigu ajal oli fikseeritud, et isik osutas juukselõikuse teenust omamata selleks õiguslikku alust ja viibis sel hetkel Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil ebaseaduslikult. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3). VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele lahkumisettekirjutus. VSS § 7 lg 2 kohaselt kui lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Vastustaja toonitab, et VSS § 7 lg 2 tuleb lugeda koosmõjus VSS § 3 lg 2 sättega, mis ütleb, et välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud. See tähendab, et lahkumisettekirjutus on viibimisaluse puudumisel lahkumiskohustuse osas üksnes tuvastav haldusakt – kohustus lahkuda tuleneb VSS §3 lg 2 tõttu otse seadusest. Seega ei olnud PPA-l kaebajale ettekirjutust koostades kaalutlusõigust, kas lahkumisettekirjutus koostada või mitte. Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse. Lahkumisettekirjutuses määrati ka tähtaeg, millal kaebaja peab riigist lahkuma. Kaebajale anti 20-päevane vabatahtliku lahkumise tähtaeg, seega pidi ta riigist lahkuma hiljemalt 30.05.2021. Eeltoodud küsimuses kuulati kaebaja ära ning ta lubas leida lennukipiletid ja lahkuda Eesti Vabariigist. VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, siis VSS § 74 lg 3 alusel võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Käesoleva asja raames PPA, kuulates ära isiku taotlused ja vastuväited, arvestades asjaoluga, et isik töötas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi territooriumil, mida ise ka tunnistas ja isiku ebaseaduslik viibimine tulenes arusaamatusest lubade taotlemisel, leidis, et kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne. PPA pidas põhjendatuks vähendada sissesõidukeelu kehtivusaega kolmandiku võrra ning kohaldada isiku suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks. PPA ametnik küsitles kaebajat 10.05.2021, lähtudes VMS § 293 lg-st 2 ning Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 40 andis talle võimaluse esitada asja kohta oma arvamuse/vastuväited. Küsitluse juures viibis kaebaja endine volitatud esindaja Fränk Valdmann ning PPA volitatud araabia keele tõlk Abdellah Boubadaz, kes tõlkis kaebajale vestluse sisu eesti keelest araabia keelde. Küsitlus on läbi viidud küsimus - vastus vormis. Isik selgitas, mis asjaoludel ta alustas tööd uues ettevõttes Horytna OÜ, mis kuupäevast alates ning esitas vastava töölepingu. Andis teada, et tal pole Eestis ega mujal Schengenis sugulasi, Eestiga seob ainult töötamine. Lubas asuda lennukipileteid otsima, et lahkuda Eesti Vabariigist. Lõpuks kinnitas isik, et töötas Eesti Vabariigis, omamata vastavat LTR-i, mis oleks registreeritud PPA-s ehk töötas ebaseaduslikult, kuid teatud keelebarjääri tõttu oli isikule arusaamatu, miks tema suhtes viidi läbi haldusmenetluse raames illegaalimenetlus. Vastustaja on seisukohal, et kaebajat oli 10.05.2021 küsitletud nõuetekohaselt, talle anti võimalust anda oma arvamus/vastuväiteid. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga, et dokument oli talle tõlgitud emakeelde. Vastustaja märgib, et sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Lisaks ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Vastustaja märgib, et õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku

enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetusega (Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 5). Kaebaja ütluste järgi 27.03.2021 oli tema ja Hortyna OÜ vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt pidi isik alustama tööd 01.05.2021. Läbiviidud küsitluse ajal (10.05.21) selgus isiku ütlustest, et ta alustas tööga 07.04.2021, mis ei olnud vastavuses sõlmitud töölepinguga ning isikul puudus LTR, mis oleks PPA-s registreeritud. Vastustaja hinnangul ei ole välismaalase teadmatus LTR registreerimise osas kaalutlus, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebaja oli eelnevalt töötanud ja saanud LTR-e, mis tähendab, et isik pidi olema teadlik antud protseduurist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike selgitustega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et välismaalane võib Eestis viibida üksnes seaduslikul alusel. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Vastavalt VMS § 44 lg-le 1 välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. VMS § 621 lg 1 sätestab, et kui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, mis on seadusest tulenev tingimus/kohustus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on kohustatud riigist lahkuma vastavalt VSS §-le 3. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 7 lg 2 kohaselt kui lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. VSS § 74 näeb ette, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Lõige 4 võimaldab sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata. Lahkumisettekirjutuse tegemine, sh selles sissesõidukeelu kohaldamine, on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kaalutlusotsus. PPA otsustas teha kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaga, kuna leidis, et ei esine sundtäitmise aluseks olevaid asjaolusid. PPA otsustas kohaldada kaebaja suhtes ka sissesõidukeeldu, kuid lühemaks ajaks kui seaduses ettenähtud kolm aastat ehk siis üheks aastaks. Samas kaebaja ei ole rahul kohaldatud sissesõidukeelu lühema tähtajaga, leides, et see tähtaeg võik olla

veelgi lühem. Sissesõidukeelu pikkuse osas kohus selgitab, et kohaldatud sissesõidukeelu muutmist (kehtetuks tunnistamist või tähtaja lühendamist) võib taotleda Siseministeeriumilt. Kaebaja väitel PPA pole kuidagi selgitanud kaalutlusi ehk sissesõidukeelu kohaldamise põhjendusena kaebaja ohtlikkust või ebasoovitavust, vaid viidanud "kogutud tõenditele“, mille põhjal üks aasta on kaebajale kohane sissesõidukeelu tähtaeg. Kohus märgib, et vastustaja on kaalutlusotsuse alusel kohaldanud kaebajale lühemat sissesõidukeeldu, leides, et kolmeaastane sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3). Samas leidis vastustaja, et antud juhul puudub alus kaebaja suhtes jätta sissesõidukeelu kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). PPA andmetel kaebajal puuduvad kaitsmist väärivad isiklikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga. Kaebaja ise kinnitas PPA-le, et tal ei ole Eestis ega mujal Schengenis sugulasi ning Eestiga seob teda üksnes lühiajaline töötamine. Vastustaja hinnangul kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mida võiks käsitleda humaansete kaalutlustena, millega nõustub ka kohus. PPA on piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt Eestist väljasaatmine ja aastane sissesõidukeeld on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalselt karm reageering. Vastustaja leidis, et kaebaja suhtes võib kohaldada lühemat sissesõidukeeldu, vähendades selle tähtaega kolmandiku võrra, kuid selle kohaldamata jätmiseks PPA ei leidnud põhjust. Lisaks vastustaja leidis kogutud teabest tulenevalt, et kaebaja ei ole usaldusväärne isik, ei ole järjepidev oma ütlustes, esitades esialgu ühed ütlused ning pärast muutes neid, lisamata selle kohta selgitusi. Alusetu on kohtu hinnangul kaebaja väide, et PPA ei veendunud, kas ta oma kohustustest võõras keeles piisavalt aru sai. Kohus osundab 10.05.2021 PPA-s toimunud kaebaja küsitlusele, mille juures viibis ka araabia keele (kaebaja emakeele) tõlk ja ka kaebaja esindaja Fränk Valdmann. Küsitluse kohta koostati protokoll, mille kõik asjaosalised allkirjastasid, sh kaebaja ja tema esindaja F. Valdmann, kellele küsitluse protokolli sisu oli arusaadav. Protokollil ei ole kaebaja märkusi (nt selle kohta, et talle jäi midagi arusaamatuks või ei saanud tõlkest aru vms). Samuti ei ole kaebaja esindaja esitanud protokolli kohta mingeid märkusi/täiendusi. Kaebajale oli tagatud menetluses tõlketeenuse kasutamine, temaga suheldi tõlgi vahendusel (sh inglise keeles). Samuti oli tagatud temale ka õigusabi osutamine volitatud esindaja Alari Rammo poolt (vahetas esindajat), kellel on akadeemiline õigusalane kõrgharidus. Kaebaja volitatud esindaja (14.05.2021 volikiri ) A. Rammo osutas kaebajale õigusabiteenust, sh vajadusel suhtles ametiasutustega. Lisaks kohus osundab, et kaebajale väljastatud D-tüüpi pikaajalise viisa (kehtivusega 15.11.2020 – 31.10.2021) 03.05.2021 otsusega nr 0829/2021 kehtetuks tunnistamise kohta oli kaebajale väljastatud 10.05.2021 teatis, millele kaebaja andis oma allkirja selle kättesaamise kohta. Nimetatud menetlusdokumendil on ka vaidlustamisviide. Tähtajaline Dviisa oli kaebajale antud töötamiseks Eestis. Nimetatud viisa alates 03.05.2021 kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli tööandja (Trueman OÜ) teavitus töösuhte/töölepingu lõppemisest ja TÖR töösuhte lõpp 29.03.2021. Viisa kehtetuks tunnistamise otsusel on märge, et otsuse teavitus on edastatud kaebaja poolt PPA-le esitatud e-posti aadressile: xxxxxxxxx. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega ja poolte selgitustega, leiab, et viisa kehtetuks tunnistamine ei olnud tuvastatud asjaolusid arvestades vastuolus seadusega, selle uuesti läbivaatamise kohustamiseks kohtul puudub alus. Kohtu hinnangul PPA ei ole haldusmenetlust läbi viies rikkunud kaebaja õigusi ega huve. Kaebajale oli tagatud ärakuulamine ning soovi korral arvamuse/vastuväidete esitamine (ka oma emakeeles tõlgi vahendusel) sh oma esindaja(te) kaudu. PPA poolt kaebaja passi hoiule võtmise kohta kohus märgib, et selle kohta on koostatud 10.05.2021 tõend, milles on toimingu põhjuseks toodud välismaalase lahkumiskohustuse täitmise tagamine. Tõendile on kaebaja isiklikult alla kirjutanud. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale on mitmel korral selgitatud, et tema pass on võetud PPA-s hoiule

lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks järelevalvemeetmena (sellest oli teadlik ka kaebaja esindaja). VMS § 106 lg 1 kohaselt lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. VMS § 104 lg 2 järgi on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud (välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel). VMS § 285 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud teavitama PPA-d välismaalase tema juurde tööle asumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest. Asjaoludest nähtuvalt kaebaja saabus Eestisse 04.12.2020 Egiptuse kodaniku passi nr xxxxxxxx ja Eesti viisa nr EST100152863 (kehtis kuni 31.10.2021) alusel eesmärgiga töötada ettevõtte Trueman OÜ juuksurisalongis juuksurina perioodil 01.11.2020 31.10.2021. Kuid nimetatud ettevõte lõpetas kaebajaga enneaegselt töösuhted, millest tulenevalt Trueman OÜ edastas, täites seaduse nõuet, PPA-le sellekohase teavituse (VMS § 285 lg 1). PPA-s kaebaja nimele registreeritud lühiajalise töötamise registreering (LTR) nr 1051638655/LT1 oli kehtetuks tunnistatud 30.03.2021. Kaebajal oli õigus kuu aja jooksul leida endale uus tööandja, kellega sõlmida tööleping ning registreerida uus töösuhe PPA-s nagu Välismaalaste seadus seda ette näeb. Kaebaja nimele 30 päeva jooksul ei olnud PPA andmebaasides registreeritud ühtegi uut LTR taotlust. Vastustaja väitel kaebajaga oli võimatu saada ühendust, kuna kõik PPA-le esitatud isiklikud andmed ei kehtinud. Kohus siinkohal selgitab, et isikul on kohustus esitada PPA-le enda kohta täpsed andmed ning andmete muutumisel sellest PPA-d teavitada. 07.05.2021 PPA Põhja prefektuuri Piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse (PMJVT) ametnikud teostasid kontrollkäigu aadressil A. H. Tammsaare tee 104a asuvasse Mustamäe keskusesse. Kontrollkäigu ajal kontrolliti keskuse teisel korrusel olevat juuksurisalongi Royal Barber. Kontrollkäigu ajal oli fikseeritud, et isik osutas juukselõikuse teenust omamata selleks õiguslikku alust ja viibis sel hetkel Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumi territooriumil ebaseaduslikult. Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse (vabatahtliku täitmisega). Lahkumisettekirjutuses määrati ka tähtaeg, millal kaebaja pidi riigist lahkuma. Kaebajale anti 20-päevane vabatahtliku lahkumise tähtaeg, seega pidi ta riigist lahkuma hiljemalt 30.05.2021. PPA kinnitusel eeltoodud küsimuses kuulati kaebaja ära ning ta lubas osta lennukipiletid ja lahkuda Eesti Vabariigist. Kaebaja ütluste järgi 27.03.2021 oli tema ja Hortyna OÜ vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt pidi isik alustama tööd 01.05.2021. Läbiviidud küsitluse ajal (10.05.21) selgus isiku ütlustest, et tegelikult ta alustas tööga juba 07.04.2021, mis oli vastuolus sõlmitud töölepinguga, lisaks kaebajal puudus ka LTR, mis oleks pidanud olema PPA-s registreeritud. Vastustaja hinnangul ei ole ka välismaalase/kaebaja teadmatus LTR registreerimise osas kaalutlus, mis võinuks tingida lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamata jätmise, seda enam, et kaebaja oli eelnevalt töötanud ja saanud LTR-e, mis tähendab, et isik pidi olema teadlik antud protseduurist, millega nõustub ka kohus. Kohus, hinnanud haldusasjas kaebaja ja vastustaja põhjendusi/seisukohti, faktilisi asjaolusid, õiguslikku alust ning esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, asub seisukohale, et kaebuse nõuete rahuldamiseks puudub alus.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskuölude hüvitamist taotlenud. Seega poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.