Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2109
Haldusasi
Logman Invest AS kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17. augusti 2021. a riikliku järelevalve meetmete rakendamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks otsustada riikliku järelevalve meetmete rakendamise üle uuesti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Logman Invest AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad MS ja IP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Logman Invest AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti 14. märtsi 2022. a vastuse lisad.
2.Jätta Logman Invest AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2109 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.Logman Invest AS esitas 08.04.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotluse riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks Pakri poolsaarel käitamisel oleva 26 elektrituulikuga tuulepargi (Paldiski I, Paldiski II ja Pakri tuulepark; edaspidi Paldiski tuulepark) üle, kuna Paldiski tuulepark omab negatiivset mõju riigikaitselistele süsteemidele.
3-21-2109
2.TTJA teatas 17.08.2021 kirjaga nr 16-2/21-04653-007, et Paldiski tuulepargi suhtes ei ole vajalik riikliku järelevalve meetmeid rakendada, viidates haldusmenetluses küsitud Kaitseministeeriumi (KM) 08.07.2021 seisukohale, mille kohaselt olevat Paldiski tuulepargi tuulikud nõuetekohased osas, mis puudutab KM-i hinnatavaid nõudeid.
3.Logman Invest AS esitas 16.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada TTJA 17.08.2021 keeldumise õigusvastasus ja kohustada TTJA-d uuesti otsustama riikliku järelevalve meetmete rakendamine Paldiski tuulepargi suhtes. Ehitusseadustiku (EhS) § 8 ja § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis olema ohutu kogu oma kasutusea. Sellisel seisukohal on TTJA järjepidevalt olnud nt Aidu tuuleparki puudutavas menetluses. KM on selgelt väljendanud, et igapäevases käitamises olevad 26 tuulikut Pakri poolsaarel omavad negatiivset mõju Ämari radarile. Ühe täiendava tuuliku püstitamise Pakri poolsaarele välistab KM põhjendusel, et negatiivne mõju riigikaitselistele süsteemidele ei ole lubatud. Kui üks tuulik omab niivõrd suurt negatiivset mõju riigikaitselistele süsteemidele, siis 26 tuulikut samas mõjualas, kuid ilma leevendusmeetmeta, omavad kordades suuremat negatiivset mõju Ämari radarile. Seega esineb korrarikkumine (korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 1). Riigi julgeolek on õigushüve, mida kaitsevad EhS § 130 ja § 132 lg 3 p 1 (vt ka Riigikohtu 17.01.2019 lahend nr 3-17-911, p 29 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2019 määrus nr 3-19-796). Asjaolu, et tuulikud on väidetavalt püstitatud õiguslikul alusel, ei mõjuta riikliku järelevalve teostamist eesmärgiga tagada riigi julgeolek. Asjaolu, et KM ei ole võtnud ette toiminguid Paldiski tuulepargist tingitud negatiivsete mõjude ärahoidmiseks Ämari õhuseireradarile, ei mõjuta riikliku järelevalve teostamist. Riigikohus on märkinud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 lähtudes peab iga haldusorgan oma tegevuses veenduma, et esinevad tema kohaldatavate õigusnormide eeldusena sätestatud asjaolud. Haldusorgani tuvastamispädevust ei välista ega piira see, et teised asutused peavad oma ülesannete täitmisel kontrollima ja hindama samalaadseid asjaolusid. KM 08.07.2021 kirjast nähtub, et täiendavat ohuhinnangut ei ole koostatud, Paldiski tuulepark omab negatiivset mõju, kuid sellele vaatamata ei ole olemasolevate negatiivsete mõjude vältimiseks vaja meetmeid rakendada. Seega on ekslik TTJA väide, et Paldiski tuulepark on KM hinnangul nõuetekohane. Kui tegemist on olulise või kõrgendatud ohuga, tuleb sekkuda sõltumata sellest, et objekt on püstitatud õiguslikul alusel. Asjaolu, et KM peab Selja kinnistu detailplaneeringu (Selja DP) puhul ühte tuulikut oluliseks ja kõrgendatud ohuks riigi julgeolekule, kinnitab, et 26 tuulikust koosnev Paldiski tuulepark on oluline või kõrgendatud oht riigikaitsesüsteemidele. Seega on TTJA-l pädevus teha tuulepargi käitajale ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks. Asjakohaseks ning proportsionaalseks meetmeks oleks tuulepargi käitamise peatamine kuni leevendusmeetmete kasutuselevõtuni, mis välistavad negatiivsed mõjud riigikaitselistele süsteemidele. Kui see meede ei ole piisav, on lähtuvalt EhS § 130 lg-st 3 ohu kõrvaldamiseks asjakohaseks meetmeks tuulikute lammutamine. TTJA ei ole meetmete võtmist kaalunud. Kohtupraktika kohaselt kahaneb kõrgendatud ohu korral (KorS § 5 lg 4) korrakaitseasutuse kaalutlusõigus üldjuhul ohu tõrjumise kasuks. Taotlus riikliku järelevalve menetluse esitamiseks ei eelda taotleja subjektiivsete õiguste rikkumist. Samas on riigi julgeolek üldine avalik huvi, mis kaitseb iga isikut, sh kaebajat. Seega on kaebajal õigus taotleda riiklikku järelevalvet olukorras, kus riigikaitselistele süsteemidele tekitatakse negatiivset mõju. Lisaks on kaebajal huvi püstitada Pakri poolsaarele kolm tuulikut. KM on seisukohal, et negatiivne mõju Ämari radarile peab olema välistatud. Riik peab kohtlema isikuid võrdselt ning 2(8)
3-21-2109 kui kaebajale keeldutakse kolmest tuulikust koosneva tuulepargi rajamise kooskõlastamisest põhjendusel, et seeläbi oleks riigi julgeolek ohus, peab võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt olema keelatud samas piirkonnas kordades suuremate mõjudega tuulepargi käitamine. Kaebaja kavandatud tuulepargis on tuulikud kavandatud sünkroonis töötama joondatult radari suunas täpselt üksteise taha, mille tulemusel on radarile nähtav üks tuulik. Lisaks on ette nähtud tarkvaralised leevendusmeetmed. Seevastu olemasolev tuulepark ei ole joondatud radari suunas, ei tööta sünkroonis ega oma leevendusmeetmeid. Kui riigi julgeoleku argumenti kohaldatakse valikuliselt, on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega, millega rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust ning antakse AS-le Enefit Green põhjendamatu konkurentsieelis. Kaebaja seadusega kaitstud huvi on tegeleda ettevõtlusega Eesti Vabariigis, kus isiku julgeolek peab olema tagatud.
4.TTJA palus jätta kaebuse menetlusse võtmata. TTJA-le ei ole teada asjaolusid, millest tulenevalt oleks alust arvata, et riigi julgeolek oleks vaidlusaluse tuulepargi tõttu ohus. TTJA saatis kaebajale vastuse, tuginedes KM ohuhinnangule, mille kohaselt puudub Pakri poolsaarel 26 tuulikuga tuulepargi (Paldiski I, Paldiski II ja Pakri tuulepark) näol sekkumist tingiv oluline või kõrgendatud oht. Pakri poolsaarel paiknevad tuulikud on nõuetele vastavad ehitised osas, mis puudutab KM hinnatavaid nõudeid. Isegi kui riigi julgeolek oleks selle tuulepargi tõttu ohus, ei saa sellest tuletada kaebeõigust kaebajale. Riikliku järelevalve teostamist reguleerib KorS, mille eesmärk ei ole üldjuhul tegeleda subjektiivsete õiguste kaitsmisega, vaid ennetada ohtu avalikule korrale (vt ka KorS § 2 lg 4). Kuigi avaliku korra kaitse KorS § 4 tähenduses võib hõlmata ka riigi julgeoleku kaitset, toimub sellekohane riiklik tegevus esmajoones avalikes huvides. Samuti poleks kaebaja võimaliku riikliku järelevalve menetluse alustamise korral selle adressaat. Kuna kaebaja soovib TTJA tegevuse peale esitada kaebust n-ö menetlusvälise kolmanda isikuna, ei oleks ta menetluse adressaadina võimalike meetmete rakendamiseks kohustatud isik, mistõttu ei saaks TTJA poolt algatav riiklik järelevalve olla vahetult seotud kaebaja õigustega. Kaebajal saaks olla kaebeõigus, kui õigusnorm, millele kaebaja tugineb, kaitseb mh tema õigusi. Selline norm puudub. Riigi julgeolek ei pea kaitsma ühegi konkreetse isiku subjektiivseid õigusi, vaid avaliku korra osaks olevat riigi toimimist. Vastasel korral tooks iga riigi kaitsmisele ja toimimise tagamisele suunatud õigusnormi rikkumise oht kaasa kõikide riigis elavate inimeste kaebeõiguse. See pole avaliku korra üle toimuva riikliku järelevalve eesmärk KorS § 4 tähenduses ega kaebeõiguse eesmärk halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 tähenduses. TTJA ei ole teinud kaalutlusvigu. Vastavad pädevus- ja volitusnormid näevad TTJA-le kui korrakaitseorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; vt ka KorS §-d 7 ja 8 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). TTJA-l on võimalik otsustada, kas üldse on olemas tarvidus talle seadusega jäetud volitust kasutada (vrdl nt Riigikohtu 08.10.2018 otsus asjas nr 3-16-478, p 27). Lisaks on TTJA-l korrakaitseorganina valik, milliste meetmetega ta asub ohtu või korrarikkumist tõrjuma (vrdl nt Riigikohtu 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; vt ka Riigikohtu 09.03.2009 otsus asjas nr 3-31-94-08, p 16). TTJA ei ole neid põhimõtteid rikkunud, vaid selgitas menetletavas asjas välja olulise tähendusega asjaolu (HMS § 6) ning tuvastas, et kaebaja viidatud oht tegelikkuses puudub. Samuti tuvastas TTJA, et tuulepark rajati oluliselt varem võrreldes sellega, kui kaebajal tekkis huvi tuulepargi rajamise vastu. Asjaolu, et Pakri poolsaarel 26 tuulikuga tuulepark valmis 3(8)
3-21-2109 enne seda, kui lennundusseadusega kehtestati tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringu ja ehitusprojekti kooskõlastamise kohustus KM-ga, on mõistlik põhjus hiljem esitatud taotluste lahendamiseks vastavalt vahepeal sisuliselt muutunud tingimustele. Kaebaja saab enda huve tõhusalt kaitsta pooleli olevas planeerimismenetluses.
5.Tallinna Halduskohtu 23.12.2021 määrusega tagastati kaebus. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). TTJA kirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, mille rahuldamise eelduseks on TTJA kirja õigusvastasuse tuvastamine. Kaebajal puudub kaebeõigus. Riigi julgeolek on üldine avalik huvi, mis kaitseb mh kaebaja huve. Kaebaja põhjendab oma kaebeõigust ka sellega, et kui vastab tõele KM väide, et mistahes ulatuses riigikaitselistele süsteemidele negatiivne mõju on ohuks riigi julgeolekule, ohustatakse seeläbi kaebaja ettevõtlusvabadust, sest selle tulemusel on ohustatud nii sadamate töö kui ka kaebaja arendus Bekkeri City. Ettevõtlusvabaduse piirangus näeb kaebaja võimalikku mõju oma majandustegevusele ja selle tulemustele. Samuti rikutakse olukorras, kus riik ei rakenda julgeolekuohu tõttu asjakohaseid korrakaitsemeetmeid, kaebaja põhiseaduslikku õigust riigi kaitsele õiguste tagamisel (PS § 13). Puudutatud isik, s.o isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib üksnes nõuda, et järelevalveorgan otsustaks küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas puudub spetsiaalselt kaebaja õigusi kaitsev õigusnorm. Halduskohus ei nõustunud kaebaja tõlgendusega, kuna sellisel juhul annaks avaliku korra kaitsmisele tuginemine kaebeõiguse igale inimesele. Sellist eesmärki riiklik järelevalve endas ei kätke. Avaliku korra kaitse KorS tähenduses võib küll hõlmata riigi julgeoleku kaitset, kuid sellekohane riiklik tegevus toimub avalikes huvides. Kui riiklik järelevalve toimub riigi julgeoleku kaitsmise kaalutlusel, on tegemist avaliku korra, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Praeguses asjas ei ole kaebaja selgituse kohaselt eesmärk mitte tuulikute püstitamine Selja kinnistule, vaid riigi poolt isikute võrdne kohtlemine ja põhjendamatu konkurentsieelise võimaldamine (vt ka Riigikohtu lahendid asjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937; Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus asjas nr 3-18-2280, p 13). Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ei tulene väidetavast konkurentsi kahjustamisest. Täiendavate tuulikute ehitamist Pakri poolsaarele takistab KM poolt 28.12.2020 Selja DP kooskõlastamata jätmine, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-204. Kaebajal on praeguses kaebuses kirjeldatud eesmärke võimalik saavutada haldusasjas nr 3-21-204. Isegi kui TTJA alustaks järelevalvemenetlust ning kohaldaks selle tulemusena meetmeid olemasoleva Paldiski tuulepargi suhtes, ei aitaks see kaebajat lähemale tema eesmärgile, milleks on soov ehitada Pakri poolsaarele kolm uut tuulikut. Kaebaja ei ole võimaliku riikliku järelevalve menetluse adressaat. Tuulikute ehitamist takistab Selja DP kinnitamata jätmine KM kooskõlastuse puudumise tõttu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Logman Invest AS palub 07.01.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2021 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
4(8)
3-21-2109 Eeldades KM väidete õigsust, omab Paldiski tuulepark negatiivset mõju riigikaitselistele süsteemidele, mis on lubamatu. Juhul, kui mistahes negatiivne mõju riigikaitselistele süsteemidele on ohuks riigi julgeolekule, on kahjustatud nii avalikud huvid kui ka kaebaja subjektiivsed õigused. Kaebaja on Tallinnas tegutsevate Bekkeri ja Meeruse sadamate omanik. Lisaks kavandab kaebaja Bekkeri ja Meeruse sadamate alade ümberkujundamist Bekkeri City alaks. Kui Paldiskis tegutsevad 26 tuulikut on igapäevaseks ohuks riigi julgeolekule, ohustatakse sellega nii kaebaja ettevõtlusvabadust, igapäevaselt tegutsevate sadamate tööd kui ka arendust. Olukorras, kus riik ei rakenda väidetava julgeolekuohu tõttu asjakohaseid korrakaitsemeetmeid, rikutakse kaebaja põhiseaduslikku õigust riigi kaitsele õiguste tagamisel (PS § 13). Halduskohus ei ole kaebaja neile väidetele sisuliselt vastanud. Kaebeõiguse eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste riive, mitte õiguste rikkumine. Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea riive olema intensiivne (nt Riigikohtu 25.11.2019 otsus asjas nr 3-17-1930, p 13; 12.12.2017 määrus asjas nr 3-17-981, p 11; 04.10.2017 määrus asjas nr 317-505, p 9). Olukorras, kus riigi julgeoleku tagamiseks ei võeta riigi poolt tarvitusele asjakohaseid meetmeid ning samas kinnitatakse, et käitamisel olev tuulepark omab negatiivseid mõjusid riigikaitselistele süsteemidele, on kaebaja õiguste rikkumine võimalik. Lisaks koheldakse kaebajat ebavõrdselt ning AS-le Enefit Green luuakse põhjendamatu konkurentsieelis. Erinevalt AS-st Enefit Green ei võimalda riik kaebajal tuuleenergiat Pakri poolsaarel toota, väites, et tegemist on ohuga riigi julgeolekule. Kaebaja eesmärk siinses kohtuasjas ei ole tuulikute püstitamine Selja kinnistule, vaid riigi poolt isikute võrdse kohtlemise ja põhjendamatu konkurentsieelise võimaldamise takistamine. Kui haldusajas nr 321-204 jääb kaebus rahuldamata põhjendusel, et negatiivne mõju riigikaitselistele süsteemidele on lubamatu, siis isikute ebavõrdne kohtlemine ning põhjendamatu konkurentsieelis esineb jätkuvalt. Riik ei saa julgeolekuargumenti kasutada valikuliselt. Kaebaja ei pea leppima olukorraga, kus temaga võimaldatakse konkureerida ettevõtjal, kes seaduses sätestatud nõuetele ei vasta. TTJA ei ole kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Kõrgendatud ohu korral (KorS § 5 lg 4) kahaneb korrakaitseasutuse kaalutlusõigus üldjuhul ohu tõrjumise kasuks. Nõuetekohase kaalumise tulemuseks saab olla üksnes otsus, mis on suunatud olukorra viivitamatule lõpetamisele.
7.TTJA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja on määruskaebuses viidanud PS §-le 13, kuid jätnud täpsustamata, millist PS § 13 lõiget on silmas peetud. Kaebeõigust ei saa tuletada PS § 13 lg-st 1. Sellisel juhul muutuks igaühe õiguste kohtulik kaitsmine sisuliselt piiramatuks. Samuti muutuks PS § 13 lõike 1 niivõrd laia käsitluse korral sisutühjaks PS § 15 lg 1. KorS-i eesmärk ei ole üldjuhul tegeleda subjektiivsete õiguste kaitsmisega. Asjas ei esine kaebaja lubamatut ebavõrdset kohtlemist. TTJA ei ole teinud kaalutlusvigu. Asjaolu, et AS-le Enefit Green kuuluvad 26 tuulikut omavad KM hinnangul negatiivset mõju riigikaitselistele süsteemidele, on piisav ning mõistlik põhjus, miks vältida vastava riigikaitselise negatiivse mõju süvenemist edaspidi. Kui kellegi tegevus on riigi julgeolekule kahjulik, kuid riik suudab seda hetkel taluda, ei tähenda see, et ka teisel isikul on võrdsuspõhiõigusele tuginedes võimalik nõuda, et riik peab taluma nende majandustegevusest tulenevalt riigi julgeoleku ohu süvenemist. Eestis leidub sääraseks arenduseks alternatiivseid ja riigikaitset vähem kahjustavaid asukohti. 5(8)
3-21-2109
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.TTJA esitas 14.03.2022 vastuseks kohtunõudele TTJA 10.06.2021 päringu KM-le ning ministeeriumi 08.07.2021 vastuse sellele. Tõendid tuleb võtta asja materjalide juurde (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). TTJA selgitas, et toetus järelevalvemenetluse alustamata jätmisel KM-i 08.07.2021 vastusele. Seega omavad tõendid haldusasja lahendamisel tähtsust ning nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta asja lahendamise venimist. II
9.TTJA teatas 17.08.2021 kirjas nr 16-2/21-04653-007, et Paldiski tuulepargi suhtes ei ole vajalik riikliku järelevalve meetmeid rakendada. Muu hulgas hindas vastustaja seda, kas Paldiski tuulepargist lähtub negatiivne mõju riigikaitselistele süsteemidele. TTJA kirja näol on tegemist toiminguga. Vastustaja hindas küll sisuliselt kaebaja tõstatatud küsimust Paldiski tuulepargi negatiivsest mõjust Ämari radarile, kuid see seisukoht esitati menetluse jätkamisest keeldumise põhjendusena ning TTJA ei tuvastanud asjaolusid lõplikult ja siduvalt (vt Riigikohtu 14.03.2022 otsus asjas nr 3-19-509, p 19). Seetõttu piisas kaebaja õiguste kaitseks kohustamiskaebuse esitamisest (HKMS § 5 lg 1 p 2) ning eraldiseisva õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine polnud vajalik. Lisaks eeldab kohustamisnõude lahendamine samuti toimingu õiguspärasuse hindamist ning on seega õigusvastasuse tuvastamise nõudega hõlmatud.
10.Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tuleb esmalt kontrollida, kas haldusasjas viidatud õigusnormid kaitsevad kaebaja õigusi ega ole suunatud üksnes avalike huvide kaitsele. Konkreetse kaebaja õigusi kaitsva õigusnormi olemasolul tuleb täiendavalt kontrollida, kas vastustaja on järelevalvemenetluse lõpetamisel teinud kaalutlusvigu, sh välja selgitanud kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud.
11.KM selgitas 08.07.2021 vastuses TTJA päringule, et KM-le teadaolevalt ei ole Paldiski ja Pakri tuuleparkide rajamisel rikutud nende planeerimise ja rajamise ajal kehtinud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Pakri tuulepark valmis enne seda, kui lennundusseadusega kehtestati tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringu ja ehitusprojekti kooskõlastamise kohustus KM-ga. Paldiski tuulepargi detailplaneeringu ja ehitusprojekti on KM kooskõlastanud tingimusel, et radar saab tarkvarauuenduse, mis hoiaks ära tuulepargi negatiivseid mõjutusi radarile. Tehtud tarkvarauuendus tuulepargist lähtuvaid negatiivseid mõjusid radari töövõimele ei välistanud. Praegu kehtivatest seadustest tulenevalt ei saa KM kavandatavast tuulepargist lähtuvate negatiivsete mõjude tuvastamisel anda kooskõlastusi ning Paldiski tuuleparkidega seonduvale dokumentatsioonile peaks KM kehtivate normide valguses kooskõlastuse andmisest keelduma.
6(8)
3-21-2109 KM ei märkinud vastuses otsesõnu, et puudub Pakri ning Paldiski I ja II tuuleparkidest lähtuv oluline või kõrgendatud oht riigikaitsesüsteemidele. KM märkis üksnes, et tuulepargid vastasid selle ehitamise ajal kehtinud nõuetele, kuid tarkvarauuendused pole seniajani välistanud tuulepargist lähtuvaid negatiivseid mõjusid radari töövõimele. Seega järeldub KM vastusest, et tuulepargid mõjutavad endiselt riigikaitseliste radarite tööd negatiivselt (vt ka kaebuse lisad 10 ja 11).
12.KorS § 6 lg 2 sätestab pädeva korrakaitseorgani olukorras, kus avalikku korda ähvardav oht või korrarikkumine jääks pädevuslünga tõttu kõrvaldamata (vt KorS eelnõu (49 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskiri, lk-d 8 ja 26; Riigikohtu 01.04.2021 otsus asjas nr 3-18-1442, p 20). Riigikohus märkis 17.01.2019 määruse asjas nr 3-17-911 p-s 29, et kui ehitustegevus või juba valminud ehitis või selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut, on riigil mh võimalik sekkuda eriseaduste alusel ka siis, kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel. Näiteks võib kõne alla tulla riiklik järelevalve ehitiste nõuetekohasuse üle ehitusseadustiku (EhS) § 130 alusel, mida lisaks kohalikule omavalitsusele võib teatud tingimustel teostada ka TTJA (kolmas lõige). Seejuures võimaldab EhS § 132 lg 3 p 1 korrakaitseorganil otsustada isegi ehitise lammutamise, kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Kui elektrituulikute käitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule, võib selline oht olla hõlmatud EhS § 132 lg 3 p-ga 1. Ehitusjärelevalvet reguleerivad normid kaitsevad põhimõtteliselt ka isiku õigusi ega ole suunatud üksnes avalike huvide kaitsele. Isikul on õigus taotleda, et haldusorgan teostaks järelevalvet ehitusloakohustuslike tegevuste üle ning kontrolliks mh seda, et nende tegevuste käigus ei saa kahjustatud kolmandate isikute (nt kaebaja) subjektiivsed õigused (Riigikohtu 13.12.2018 otsus asjas nr 3-16-1050, p 12; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-21-40, p 12).
13.Hoolimata eelnevast pole määruskaebuse rahuldamine põhjendatud.
14.Kaebaja selgituste kohaselt on tema huvi püstitada Pakri poolsaarele kolm tuulikut, kuid KM on seisukohal, et negatiivne mõju Ämari radarile peab olema välistatud. Asjaolu, et seniajani on lubatud Paldiski tuulepargis käitada 26 elektrituulikut, mis mõjutavad negatiivselt Ämari radari riigikaitselisi funktsioone, rikub kaebaja hinnangul tema ettevõtlusvabadust, annab AS-le Enefit Green konkurentsieelise ning kaebajat koheldakse ebavõrdselt. Kaebaja hinnangul kaasneb ohuga riigi julgeolekule ka oht talle kuuluvatele sadamatele ning Bekkeri City arendusele ning rikutakse kaebaja õigust riigi kaitsele (PS § 13).
15.Selleks, et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis) kaitseks. Kui need tingimused on täidetud, on isikul õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta (Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15).
16.Kui tuletada TTJA pädevus KorS üldsätetest, tuleb esmalt kindlaks teha, kas järelevalve on vajalik kõrgendatud või olulise (vahetu) ohu, samuti jätkuva korrarikkumise (KorS § 5 lg-d 1, 3 ja 4) kõrvaldamiseks (vt ka Riigikohtu 13.12.2018 otsus asjas nr 3-16-1050, p-d 10 ja 11). KM vastusest järeldub, et tuulepargid mõjutavad endiselt riigikaitseliste radarite tööd. Seega on olemas potentsiaalne oht riigikaitse huvidele ning see on kestev. Küll aga ei saa väita, et see 7(8)
3-21-2109 oht seondub vahetult kaebaja õigushüvede riivega. Kaebaja kirjeldatud seos riigi julgeoleku võimalikust kahjustamisest tuleneva ohuga tema igapäevasele majandustegevusele (Bekkeri ja Meeruse sadamate tööle ning Bekkeri City arendusele) on liialt abstraktne, et jaatada kaebeõiguse olemasolu. Kaebaja pole ära näidanud, et võimalik oht riigi julgeolekule kahjustab teda vahetult, erilisemalt kui ükskõik keda teist. Isiku õiguste seos ohu või korrarikkumisega, mille kõrvaldamiseks riiklikku järelevalvet tehakse, peab olema vahetu, st isik peab kuuluma sellest rikkumisest või ohust eriliselt mõjutatud isikute gruppi. Samadel põhjendustel ei saa kaebeõiguse aluseks olla Logman Invest OÜ üldsõnaline väide, et Ämari radari võimalik vähenenud töövõime ohustab kaebaja õigust riigi kaitsele (PS § 13). Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna alust üldine väide tuulikupargi negatiivsest mõjust Ämari radarile.
17.KM seisukohtadest nähtub, et Selja kinnistule kavandatava tuulepargi rajamise eelduseks on elektrituulikute kogukõrguse vähendamine allapoole Ämaris asuva õhuseireradari otsenähtavuse ala (lubatav kõrgus 15–20 m maapinnast, sõltuvalt elektrituuliku asukohast kinnistul (kaebuse lisa 9; vt ka kaebuse lisad 2, 6 ja 10). Samad tingimused märkis KM 28.12.2020 kirjas, millega ta keeldus Selja DP kooskõlastamisest. Kaebaja on haldusasjas nr 321-204 vaidlustanud KM-i 28.12.2020 keeldumise Selja DP kooskõlastamisest ning menetlus on pooleli ringkonnakohtus. Selles menetluses saab kohus kontrollida, kas KM-i keeldumine kooskõlastuse andmisest (riigikaitselistel põhjustel) oli õiguspärane. Muu hulgas on kaebaja viidatud haldusasjas tuginenud argumendile, et Pakri poolsaarel juba asuvad 26 tuulikut ning KM aktsepteerib õigusvastaselt nendest tulenevat mõju Ämari radarile ega ole välja selgitanud lubatud mõjude piiri.
18.TTJA toimetatav riiklik järelevalve ei ole ette nähtud selleks, et ära hoida võimalik kaebaja ettevõtlus- ning konkurentsialaste õiguste kahjustamine, vaid selleks, et kaitsta eelkõige isiku elu, tervist ja omandit vahetult konkreetsest ehitustegevusest tulenevate mõjutuste eest. Ehitusjärelevalve eesmärk on ehitise ohutuse tagamine. Ehitise ohtlikkust kaebaja ei väida ning neid asjaolusid ei nähtu ka toimiku materjalidest. Kaebaja ei väida ohtu enda omandile, s.o tuulepargi vahetus läheduses asuvale Selja kinnistule. Oht kaebaja ettevõtlus- ja konkurentsialastele õigustele ei tulene vahetult olemasolevast, 26 tuulikuga tuulepargist ning nende olemasolu ei tee iseenesest kaebajale takistusi tema poolt soovitud kolme elektrituuliku püstitamiseks (vrdl ka Riigikohtu 14.03.2022 otsus asjas nr 3-19509, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Ehitusjärelevalve eesmärgiga ei ole hõlmatud see, et Pakri poolsaarele on vaidlusalune tuulepark üldse püstitatud. Ehitusjärelevalve võib põhimõtteliselt olla võimalik ka põhjendusel, et kolmanda isiku tegevus kahjustab kaebaja ehitusõiguse realiseerimist, s.o tuulikute rajamist, kuid, nagu eelnevalt selgitatud, on ehitusõiguse realiseerimise eelduseks Selja kinnistu DP kehtestamine ning selle kooskõlastamine KM-i poolt. Haldusasja materjalid ei viita üheselt sellele, et ka juhul, kui Pakri poolsaarel ei asuks juba 26 elektrituulikut, oleks kaebajal kolme elektrituuliku rajamine lubatud sõltumata nende negatiivsest mõjust Ämari radarile.
19.Eelnevast tulenevalt jääb Logman Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.