X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2021 otsuse nr 37128-1 ning 10.09.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/20227-2 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uut otsust teenistusstaaži osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.08.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (isikukood xxxxxxxxxxx) esitas 03.05.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 12.05.2021.
2.SKA otsustas 01.07.2021 otsusega nr 37128-1 mitte arvestada X ametniku teenistusstaaži hulka ajavahemikku 21.06.1989 kuni 26.03.1990.
3.X esitas 01.07.2020 otsuse peale SKA-le 21.07.2021 vaide, mille SKA jättis 10.09.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/20227-2 rahuldamata.
3-21-2297
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 08.10.2021 X kaebus SKA 01.07.2021 otsuse nr 37128-1 ja 10.09.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/20227-2 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži osas.
5.Tallinna Halduskohus võttis 11.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti. SKA esitas seisukohad kohtule 04.11.2021.
6.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad kohtule 25.11.2021.
7.Tallinna Halduskohus otsustas 01.06.2022 määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 06.07.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsused õigusvastased, kuivõrd vastustaja ei ole arvestanud pensioni määramisel kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ajavahemikku 21.06.1989 kuni 26.03.1990, mil kaebaja töötas Saaremaa Looduskaitse Valitsuses. Otsuse tulemusel vähenes kaebaja väljateenitud avaliku teenistuse staaž ja pensionilisaks määrati 40%. Kaebaja on olnud avalikus teenistuses üle 30 aasta ning perioodi 21.06.1989–26.03.1990 väljaarvamine teenistusstaažist rikub kaebaja õigustatud ootust pensionilisale 50% ulatuses.
9.Varasemate perioodide teenistusstaaži arvestamist reguleerib ATS v.r § 182, mille lõike 1 kohaselt arvatakse isikule, kes oli 01.01.1996 teenistuses, ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg.
10.Saaremaa Looduskaitse Valitsus oli ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee alluvuses olev riiklik järelevalve asutus, kuhu viidi metsamajanditest üle looduskaitseinspektorid, Vee Kasutamise ja Kaitse Valitsusest veemajanduse inspektorid ja väikelaevade inspektorid. Inspektorite tööülesanneteks olid riikliku järelevalve teostamine oma valdkonnas ja süütegude menetlemine.
11.ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee põhimäärusest (ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja 1988 Nr 51 – 734) nähtub järgnev: ENSV Looduskaitsekomitee täidab oma ülesandeid vahetult või komitee koosseisu kuuluvate inspektsioonide, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide, samuti linnade ja rajoonide looduskaitsevalitsuste (-osakondade) kaudu; Komitee põhiülesandeks on mh riiklikku kontrolli teostamine loodusobjektide seisukorra, looduskeskkonna ja loodusressursside kaitse ja kasutamise üle, sealhulgas looduskaitsealase seadusandluse nõuete täitmise kontroll riigikaitseja eriobjektidel; ENSV Looduskaitsekomiteel on oma pädevuse piires õigus nõuda ametiisikutelt ja kodanikelt looduskaitsealase seadusandluse täitmise kohta dokumente ja andmeid, kirjalikke seletusi jms ning määrata kehtestatud korras administratiivkaristusi looduskaitsealase seadusandluse nõudeid rikkunud ametiisikutele ja kodanikele jne.
12.Kaebaja viidi metsamajandist üle Saaremaa Looduskaitse Valitsusse looduskaitseinspektoriks. Kaebaja tööülesanneteks olid looduskaitsealane riiklik järelevalve Saare maakonnas ja süütegude menetlemine.
13.Kaebaja avaliku teenistuse staaž kajastub tema teenistuslehel. Teenistuslehte on alustatud kandega 01.01.1996. Avaliku teenistuse staaž 01.01.1996 seisuga on 6 aastat 6 kuud ja 11 päeva. Teenistuslehele on 25.03.2002 Keskkonnaministeeriumi poolt tehtud parandus Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 alusel ning kaebaja varasemale avaliku teenistuse staažile 2(7)
3-21-2297 on lisatud töötamine looduskaitse jaoskonna inspektorina Saaremaa Metsamajandis ajavahemikul 01.03.1981–21.06.1989. Varasema staažiga 6 aastat 6 kuud ja 11 päeva summeeritult on kaebaja teenistusstaaž 01.01.1996 seisuga 14 aastat 10 kuud ja 1 päev. Teenistuslehel on seega arvestatud kaebaja varasem töötamise aeg Saaremaa Metsamajandis looduskaitse jaoskonnainspektorina, Saaremaa Looduskaitse Valitsuses looduskaitse inspektorina, Saare Maavalitsuse Keskkonnaametis spetsialistina ning Saare Maavalitsuse Keskkonnaosakonnas peaspetsialistina kuni 01.01.1996. Ametniku staaž jätkub teenistuslehel 01.01.1996 Saare Maavalitsuse keskkonnaosakonna peaspetsialistina; 13.01.2000 Saaremaa Keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialistina. 25.03.2002.a. seisuga on kaebaja teenistusstaaž 21 aastat 0 kuud ja 25 päeva. Kaebaja teenistusstaaž jätkus Saaremaa Keskkonnateenistuses kuni koondamiseni 31.01.2009, seejärel oli kaebaja 06.02.2009– 05.08.2009 ametnike reservis ning seejärel 27.07.2009–26.05.2011 teenistuses Keskkonnaametis.
14.Keskkonnaametist lahkumise järel anti kaebajale tööandja tõend kindlustatule, kus kaebaja avaliku teenistuse staaži pikkuseks on märgitud 30 aastat 2 kuud ja 22 päeva. Keskkonnaministeerium kinnitab 17.10.2021 kirjas nr 3-18/5146, et kaebaja avaliku teenistuse staaž 01.01.1996 seisuga on 14 aastat, 10 kuud ja 1 päev ning avaliku teenistuse staaži hulka enne 01.01.1996 läheb töötamise periood Saaremaa Metsamajandis 01.03.1981–21.06.1989; Saaremaa Looduskaitse Valitsuses 21.06.1989–26.03.1990 ning töötamine Saare Maavalitsuses alates 27.03.1990.
15.Asutusi ja ametinimetusi, kus kaebaja varasemalt töötas, on ajas muudetud, kuid asutused, mida reorganiseeriti, olid õigusjärglased ja kaebaja avaliku teenistuse staaž ei ole katkenud. Kaebaja tööülesanneteks kõikides nendes asutustes oli riikliku ja haldusjärelevalve teostamine (ATS v.r. § 7 lõige 3 punkt 2). On põhjendamatu mitte arvata avaliku teenistuse staaži hulka töötamise perioodi Saaremaa Looduskaitse Valitsuses.
16.Kaebaja varasemalt pensionile läinud kolleegidele on avaliku teenistuse staaži hulka arvestatud rajoonide looduskaitsevalitsustes töötatud aeg. Ei ole õiglane, et kaebajale samadel alustel töötamise eest ei arvestata avaliku teenistuse staaži. Sellega on rikutud ka võrdse kohtlemise printsiipi. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebusele vastu.
18.Avaliku teenistuse staaži arvestamine on reguleeritud ATS v.r §-s 153, mille alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS v.r jõustumisest 01.01.1996. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille lõike 1 kohaselt arvatakse isikule, kes oli 01.01.1996 teenistuses, ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg.
19.Kaebaja oli 01.01.1996 nimetatud teenistusse Saare Maavalitsuse keskkonnaameti spetsialisti ametikohale. ATS v.r § 182 lõike 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt ATS v.r § 153 punktile 1 ja § 182 lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kehtestati „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 1). Määruse nr 1 punktis 12 on nimetatud ametiasutustena, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud 3(7)
3-21-2297 valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutuses töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.
20.Ka õiguskantsler on 19.02.1997 kirjas selgitanud, et määruse nr 1 loetelus on näidatud need Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused (p 12), ent määruses ei nimetata asutuste allasutusi. Õiguskantsleri seisukohaga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus analoogilise vaidluse osas tehtud lahendi 3-17-340 p-s 17 ja p-s 18.
21.Eesti NSV Riikliku Metsamajanduse ja Looduskaitse Komitee 12.04.1989 käskkirjast nr 26, millega kehtestati allasutustele väikelaevadele pardamärgid, on allasutusena nimetatud ka Saaremaa Looduskaitse Valitsus (punkt 1.7). Seega oli Saaremaa Looduskaitse Valitsuse puhul tegemist Eesti NSV Riikliku Metsamajanduse ja Looduskaitse Komitee allasutusega ja seega ei näe määrus nr 1 ette Saaremaa Looduskaitse Valitsuses töötatud aja arvamist avaliku teenistuse staaži hulka. Ka kaebaja kinnitab kaebuses, et Saaremaa Looduskaitse Valitsus oli ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee allasutus, lisades selle kinnituseks väljavõtte 26.01.1989 käskkirjast, millega Eesti NSV Riikliku Metsamajanduse ja Looduskaitse Komitee kõrgemalseisva organina kinnitas ametisse Saaremaa Looduskaitse Valitsuse juhataja.
22.Riigi ja kohaliku omavalitsuse allasutustes enne 01.01.1996 töötatud aja arvamist avaliku teenistuse staaži hulka reguleerib ATS v.r § 182 lõige 3, mille kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt ATS v.r § 153 punktile 1 ja § 182 lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Eeltoodud sätte alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 97). Määruse nr 97 §-s 1 on loetletud asutused, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad ja nendeks on ENSV Metsamajanduse Ministeerium, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsus, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandid ja metskonnad, Metsaameti riigimetsamaade talitused ja metskonnad, Metsainstituut, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonid. Määruse nr 97 §-s 2 on loetletud §-s 1 nimetatud asutuste koosseisu kuulunud ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist ja kus töötamine arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Rajoonide looduskaitse valitsusi, s.h Saaremaa Looduskaitse Valitsust, ei ole määruses nr 97 nimetatud.
23.Seega ei kuulu kaebaja töötamine perioodil 21.06.1989 kuni 26.03.1990 Saaremaa Looduskaitse Valitsuses, mis oli ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee allasutus, avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele.
24.Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 kohaselt määrab riikliku pensioni SKA. ATS § 107 lõike 2 ja § 124 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ § 6 lõike 2 kohaselt annab enne 01.01.1996 omandatud avaliku teenistuse staaži arvutamise kohta vanaduspensioni suurenduse määramisel selgitusi SKA. Eeltoodud sätete koosmõjust tulenevalt on SKA-l pädevus hinnata vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži arvestamise õigsust ning vanaduspensioni määramisel arvutada pensioni suurendamise aluseks olev teenistusstaaž kooskõlas õigusaktidega.
25.Ülaltoodud põhjendustel ei arvestanud SKA kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Saaremaa Looduskaitse Valitsuses perioodil 21.06.1989 kuni 26.03.1990 ja seega on kaebajal 4(7)
3-21-2297 avaliku teenistuse staaži kokku 29 aastat 5 kuud 16 päeva. ATS § 113 lõige 7 punkti 4 kohaselt suurendatakse vanaduspensioni 26-30-aastase teenistusstaaži korral 40%.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt.
27.Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lõikest 2 säilib isikul, kellel on seisuga 01.04.2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (kehtetu alates 01.04.2013, edaspidi ATS v.r) alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Vastavalt ATS § 113 lõikele 7 ja ATS v.r §-le 57 suurendatakse avaliku teenistuse staaži alusel ametniku vanaduspensioni sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest järgnevalt:
27.1.10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 protsenti;
27.2.16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20 protsenti;
27.3.21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 protsenti;
27.4.26–30-aastase teenistusstaaži korral – 40 protsenti;
27.5.üle 30-aastase teenistusstaaži korral – 50 protsenti.
28.Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille lõike 1 kohaselt arvatakse isikule, kes oli 01.01.1996 teenistuses, ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg.
29.ATS v.r § 182 lõike 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt ATS v.r § 153 punktile 1 ja § 182 lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kehtestati „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 1).
30.Asjas on vaidluse sisuks küsimus, kas kaebaja töötamist Saaremaa Looduskaitse Valitsuses perioodil 21.06.1989–26.03.1990 saab arvata riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vajaliku teenistusstaaži hulka 01.01.1996 kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) §-de 182 ja 153 ning Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruse nr 1 kohaselt. Seejuures ei ole vaidlust selles, et Saaremaa Looduskaitse Valitsus oli ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee allasutus. Vaidlus on sisuliselt selles, kas määrus nr 1 laieneb ka allasutustele või mitte.
31.Määruse nr 1 punktis 12 on nimetatud ametiasutustena, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutuses töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Asutuste allasutusi määruses nr 1 nimetatud ei ole.
32.Riigi ja kohaliku omavalitsuse allasutustes enne 01.01.1996 töötatud aja arvamist avaliku teenistuse staaži hulka reguleerib ATS v.r § 182 lõige 3, mille kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt ATS v.r § 153 punktile 1 ja § 182 lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Eeltoodud sätte alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg 5(7)
3-21-2297 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 97). Määruse nr 97 §-s 1 on loetletud asutused, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad ja nendeks on ENSV Metsamajanduse Ministeerium, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsus, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandid ja metskonnad, Metsaameti riigimetsamaade talitused ja metskonnad, Metsainstituut, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonid. Rajoonide looduskaitse valitsusi, s.h Saaremaa Looduskaitse Valitsust, ei ole määruses nr 97 nimetatud.
33.Eelnevast tulenevalt ei kuulu kaebaja töötamine perioodil 21.06.1989 kuni 26.03.1990 Saaremaa Looduskaitse Valitsuses, mis oli ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee allasutus, avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele, sest määruses nr 1 ega määruses nr 97 ei ole Saaremaa Looduskaitse Valitsust nimetatud.
34.Sarnases vaidluses on Riigikohus 09.12.2021 teinud lahendi asjas nr 3-20-440. Selles lahendis oli vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vajaliku teenistusstaaži hulka on alust arvata tema töötamist Eesti NSV Riikliku Kindlustuse Haapsalu Rajooni Inspektuuris. Riigikohus leidis, et asjaolu, et nimetatud inspektuur oli koos teiste linnaja rajooni inspektuuridega ja RK peavalitsusega juriidilise isiku Eesti Riikliku Kindlustuse osa, ei anna alust lugeda kaebajat RK peavalitsuse töötajaks, sest Eesti Riiklikku Kindlustust pole määruses nr 1 nimetatud ametiasutusena, milles töötamise aeg tuleb arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Samuti ei ole kaebaja ametikohta nimetatud määruses nr 97 (vt lahendi p 13). Sellest Riigikohtu seisukohast tuleb juhinduda ka käesolevas asjas, sest tegemist on analoogse olukorraga: Saaremaa Looduskaitse Valitsust, kus kaebaja töötas perioodil 21.06.1989– 26.03.1990, ei ole määruses nr 1 ja määruses nt 97 nimetatud ning seega ei saa kaebaja töötamist sel perioodil lugeda pensionilisa arvestamiseks vajaliku avaliku teenistuse staaži hulka.
35.Selgitan siinkohal ka täiendavalt, et asjaolu, et kaebaja teenistuslehel oli avaliku teenistuse staažina märgitud töötamise aeg Saaremaa Looduskaitse Valitsuses looduskaitse inspektorina, ei oma asjas määravat tähendust, kuivõrd riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 kohaselt on riikliku pensioni määramine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, kellel on ka pädevus hinnata vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži arvestamise õigsust ning vanaduspensioni määramisel arvutada pensioni suurendamise aluseks olev teenistusstaaž kooskõlas õigusaktidega. Asjaolu, et kaebaja avaliku teenistuse staaž on teenistuslehel ebaõigesti märgitud, ei anna kaebajale õiguspärast ootust riikliku pensioni suurendamiseks (vt ka Riigikohtu 09.12.2021 lahend nr 3-20-440 p 14). Sarnaselt ei ole SKA-le siduv kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud Keskkonnaministeeriumi 17.10.2021 kirjas nr 3-18/21/5146 (dtl 39-40) toodud seisukoht kaebaja teenistusstaaži kohta.
36.Samuti ei anna kaebajale õiguspärast ootust riikliku pensioni suurendamiseks ka see, kui SKA on kaebuse väidete kohaselt kaebaja kolleegide puhul avaliku teenistuse staaži hulka arvestatud rajoonide looduskaitsevalitsustes töötatud aega. Käesoleva asja raames ei anna kohus hinnangut, kas nende isikute teenistusstaaži arvestamisel on SKA toiminud õiguspäraselt.
37.Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et SKA 01.07.2021 otsus nr 37128-1 ning 10.09.2021 vaideotsus nr 5.2-3/20227-2 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kehtiv õigus ei võimalda arvestada avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja töötamise aega Saaremaa Looduskaitse Valitsuses. Seega jääb ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue rahuldamata. Menetluskulud
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 6(7)
3-21-2297 kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.