Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Andra Pärsimägi, Maili Lokk 30.06.2022, Tartu 3-22-1110 Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik ‒ X, esindaja Markus Hallang Taotleja ‒ Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a määrus muutmata.
2.Asendada kohtumääruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17.05.2022 kell 06:23 kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku X, kes tuvastati Venemaa kodaniku passi nr 4020753358 alusel ja kes saabus Eesti Vabariiki koos elukaaslase ja tema emaga. Kui isik esitas 17.05.2022 kell 09:05 rahvusvahelise kaitse taotluse, peeti ta kinni rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ja alustati menetlustoimingutega.
2.PPA esitas 18.05.2022 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1 ja VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isik kinnitab, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning isik ei proovinud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks seaduslikult Eestisse tulla. Isiku enda sõnul otsustas ta Ukrainas toimuva sõja alguses koos oma elukaaslase ja tema emaga lahkuda Venemaalt Norra
Kuningriiki. Isikud taotlesid Vene Föderatsiooni dokumentide keskusest endale uued reisidokumendid, kuid uute reisidokumentide vormistamise tähtajad hakkasid venima. Samuti tahtsid isikud vormistada endale Norra viisad, kuid Norra Kuningriik lõpetas viisade väljastamise Vene kodanikele. Isiku sõnul hakkas olukord riigis halvenema ja isikud otsustasid taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, kuna Vene Föderatsioonis on agressiivne ja sõjategevusi toetav poliitika, seal ei toetata LGBT liikumist ja samasooliste abiellumist, ning ei ole piisavalt ravimeid. Samuti väidab isik, et Venemaale tagasipöördumisel ootab teda tagakiusamine. Isiku esmastele selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Seetõttu on vältimatult vajalik isiku kinnipidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav.
2.2.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mida saaks hoiule võtta. Isiku suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik ületas ebaseaduslikult piiri, mis annab aluse arvata, et vabaduses ei pruugi isik järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib lahkuda soovitud riiki. Isiku esialgne plaan oli lahkuda Norra Kuningriiki, kuid see ei õnnestunud. Isiku sõnul on tal reisidokumendi taotlus Vene Föderatsioonis esitatud, kuid ta ei oodanud ära selle valmimist. Isikult Vene Föderatsiooni siseriikliku passi hoiule võtmine ei takista tema edasiliikumist soovitud riiki, kui kehtiva reisidokumendi puudumine ei takistanud lahkumast Vene Föderatsioonist.
2.3.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 18.05.2022. a määrusega PPA taotluse ja andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.07.2022 (kaasa arvatud).
3.1.Halduskohus möönis, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavad asjaolud, eelkõige tagakiusu tõenäosus ja ravimite kättesaadavus rahvusvahelise kaitse põhjendusena, kuna isik on rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja toonud soolise enesemääramisvabaduse puudumise Venemaal ja ravimite halva kättesaadavuse.
3.2.Kuigi hädaabinumbrile helistades võttis isik koos oma kaaslastega ise avaliku võimuga ühendust ja esitas vähese aja pärast ka rahvusvahelise kaitse taotluse, ei ole tegemist asjaoludega, mis ilmselgelt võimaldaks eitada põgenemisohtu. Isikud kartsid piirialal pikemalt viibida, et mitte kohtuda Vene Föderatsiooni piirivalvuritega ja eelistasid helistada 112. Norrasse reisimise takistuseks sai isikutel välispassi (reisidokumendi) väljastamise viibimine ja Norra viisade väljastamise lõpetamine Venemaal. Passid taotleti aprilli alguses ja nende väljastamiseks on 1-3 kuu pikkune tähtaeg. Isiku sõnul ei ole neil transsooliste isikutena lootust neid dokumente saada. Selline väide on paljasõnaline ega veena ilma reisidokumendita riigist lahkumise põhjendatuses.
3.3.Kuigi isiku ja tema kaaslaste sõnul ei olnud Eesti nende jaoks varuvariant, vaid lähim vaba riik, kus inimeste õigusi ei piirata, on veenev see, et sihtkohana oli nende eesmärgiks Norra. PPA viitas, et riikidevahelise piirikontrolli puudumisel on Eestist Põhjamaadesse reisimine ilma dokumendita võimalik. Isikute kinnitus, et tegelik eesmärk on vaba maa, kus pole sõda ning selline riik on ka Eesti, ei veena, et isik jääks Eestisse ning oleks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav. Isik loobus ootamast taotletud reisidokumenti
ja eelistas riigist lahkuda reisidokumenti omamata. Samas ei ole ilmnenud asjaolusid tema koduriigis, mis oleks tinginud viivitamatu lahkumise.
3.4.Kohtul puudub veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad mistahes seosed Eestiga, s.h perekondlikud või muud sidemed ja elupaik, kus elamiseks isikut kohustada saaks.
3.5.Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Esitatud andmete kohaselt saab isik soovahetusoperatsiooni järgset hormoonravi ja tarvitab regulaarselt hormoonpreparaate. PPA kinnipidamiskeskuses on nõuetekohane arstiabi kättesaadav. Kui seni kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist ja isik tuleb vabastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Puudutatud isik esitas 06.06.2022 esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a määruse tühistamist ja isiku vabastamist kinnipidamiskeskusest. Asjaolu, et isiku elukaaslane võttis ise avaliku võimuga ühendust näitab väga tugevalt, et isiku sihtkohariik oli Eesti ning tal oli eesmärk siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Kui isiku eesmärk oleks olnud liikuda edasi teise Schengeni liikmesriiki, ei oleks ta nii kergekäeliselt Eesti ametivõimudele helistanud. Halduskohus ei arvestanud isikute selgitust, et neil ei olnud võimalust viisasid taotleda ning neile ei anta viisasid. Vene Föderatsioonis ei ole alates 10.03.2022 võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes. Eesti piiripunkti jõudmiseks peavad Venemaa poolt tulevad inimesed esmalt läbima Venemaa piiripunkti. Ilma Eesti poolt väljastatud viisata ei oleks isikutel õnnestunud Vene piiripunkti läbida, et siis Eesti piiripunktis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Sellisel juhul ei saa isikule ebaregulaarset piiriületust ette heita. Samuti ei saa sellest järeldada põgenemisohtu, kuna see on isiku jaoks rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ainus võimalus. Isik ei nõustu halduskohtu järeldusega, et sihtkohariigiks oli Norra. Võib olla tõsi, et isikud tahtsid Norrasse minna, kuid nende eesmärk võis muutuda. Isiku ütlustes ei esine midagi sellist, mis annaks alust arvata, et tema puhul võib esineda põgenemisoht. Isiku teod ja ütlused näitavad, et tema eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärgil ning siin viibida ja siia jääda. Kohtu arvamus, et isiku koduriigis ei ilmnenud asjaolusid, mis tingiks viivitamatu lahkumise, on meelevaldne. Isik lahkus Venemaalt reisipassi ootamata, kuna on sõltuv hormoonravimitest, mida Venemaal enam saada ei ole ja Venemaale jäämine tähendanuks tema jaoks surma. Puudutatud isiku esindaja esitas 21.06.2022 täiendavate tõenditena Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuhi ja juristi Aili Kala koostatud eksperthinnangu isiku olukorra kohta, milles soovitatakse tema viivitamatut suunamist günekoloogi, uroloogi ja endokrinoloogi vastuvõtule ning kirjavahetuse kinnipidamiskeskuse juhiga, millest nähtub, et isikule on saatekiri endokrinoloogi juurde küll väljastatud, kuid samal päeval tegi isik avalduse, milles väitis, et temale on arstiabi andmisest keeldutud põhjendusega, et kinnipidamiskeskuse arstid „hormoonidega ei tegele“. Puudutatud isik leiab, et võttes arvesse tema füüsilist ja vaimset seisundit, tema kohta koostatud eksperthinnangut, ning asjaolu, et ta ei saa kinnipidamiskeskuses vajalikku arstiabi, tuleb ta viivitamatult vabastada kinnipidamiskeskusest ning suunata varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus tal vajalikule arstiabile ligipääs oleks.
5.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määrus muutmata.
Vastustaja ei nõustu isiku seisukohaga, et tema suhtes puudub põgenemisoht. Isik ületas teadlikult ja tahtlikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone omamata seaduslikku alust Eestisse saabumiseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles menetlustoimingute ajal, olles ametnikega koos olnud juba 2,5 tundi. Isikute sõnul palusid nad ametnikke nähes esimese asjana varjupaika, kuid vastustajal puudub alus arvata, et ametnikud oleksid eiranud koheselt tehtud varjupaigataotlust. Isik väitis, et oma esialgse sihtkohana on ta märkinud Norra Kuningriigi, kuna tema elukaaslane oskab norra keelt ja armastab sealset kultuuri. Samuti on selgunud, et Norra on riik, kus ei seata takistusi transseksuaalsete inimeste abieludele. Norrasse reisimise takistuseks said välispassi (reisidokumendi) väljastamise viibimine ja Norra viisade väljastamise lõpetamine Venemaal. Väide eesmärgi muutumisest on paljasõnaline, arvestades, et isikul puudub mistahes seos Eestiga. Menetlustoimingutel väitsid isikud, et ebaseaduslik piiriületus Norrasse oleks olnud ohtlik ja raske sealse maastiku, soise ala ja jõe tõttu. Juba see väide näitab selgelt, et isiku sihtriik oli Norra. Isik on rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja toonud soolise enesemääramise vabaduse puudumise Venemaal ja ravimite halva kättesaadavuse. Istungil kinnitas isik, et nad ei ole elukaaslasega aktiivselt enda soolise enesemääramise õiguse eest võidelnud ega kuulu mingitesse organisatsioonidesse. Samuti ei ole isik täpsustanud ravimite puudust, kuid tema ja elukaaslase ema läbiotsimise protokollist nähtub, et isikutel oli kaasas piisavalt varuga erinevaid tablette ja 12 tükki astma inhalaatoreid. Sellest ei nähtu ravimite puudust. PPA-le jääb arusaamatuks puudutatud isiku väide, et ta ei saa kinnipidamiskeskuses vajalikku arstiabi. Kirjavahetusest kinnipidamiskeskuse juhiga nähtub, et nii isikule kui tema elukaaslasele on kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud saatekiri endokrinoloogile. Eriarstiabi järjekorrad on pikad, seda enam praegusel suvepuhkuste ajal, kuid see ei tähenda, et kinnipidamiskeskus keelduks või ei tegeleks isiku terviseprobleemidega. Lisaks on arusaamatu väide, et varjupaigataotlejate majutuskeskuses oleks isikul vajalikule arstiabile ligipääs. Varjapaigataotlejale tagatakse vajalik arstiabi olenemata tema viibimiskohast. PPA hinnangul on mõlemas täiendavalt esitatud tõendis sisaldunud väide arstiabi keelamise kohta paljasõnaline. Kinnipidamiskeskus on nii isikule kui ka tema elukaaslasele broneerinud vastuvõtuajad endokrinoloogi juurde, mille tõestuseks lisas PPA vastusele vastuvõtuaja kinnituse. PPA on veendunud, et kui kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja arvates on lisaks vajalik uroloogi ja/või günekoloogi vastuvõtt, siis broneeritakse isikutele ka need arstiajad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohus põhjendas piisavalt, miks ta jagab PPA seisukohta määruskaebuse esitaja põgenemisohu osas ning miks ta nõustub, et puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sh andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega
seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.1
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et PPA ja halduskohus on ekslikult tuvastanud põgenemisohu. Põgenemisohu puudumine ilmneb sellest, et kaebaja ja temaga koos olnud isikud võtsid Eestisse jõudes ise ühendust Eesti võimudega; õiguspärane Eestisse saabumine ei olnud võimalik, sest Eesti viisa taotlemine Venemaal ei ole enam võimalik; kuigi esialgne sihtriik oli Norra Kuningriik, siis asjaolude muutumisel sai selleks Eesti Vabariik.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on usutavam, et määruskaebuse esitaja ja temaga koos reisinud isikute eesmärk oli siiski jõuda Norrasse. Määruskaebuse väited seda seisukohta ei muuda. Kuigi isikud helistasid Eestisse saabudes hädaabinumbrile ning võtsid ametivõimudega ise ühendust, ei järeldu sellest üheselt, et nad ei tahtnud Eestist edasi reisida. Hädaabinumbrile helistamise põhjus võis olla ka see, et isikud sattusid võõras riigis segadusse ega osanud enam iseseisvalt edasi liikuda. Nagu isikud ise halduskohtu istungil möönsid, siis hädaabinumbril helistamise peamiseks ajendiks oli hirm kohata Vene Föderatsiooni piirivalvureid. Seega ei tinginud Eesti võimudega ühenduse võtmist mitte niivõrd valiku langetamine Eesti kui sihtriigi kasuks võrrelduna Norraga, vaid valik Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni võimude kätte sattumise vahel. See aga ei välista kuidagi, et määruskaebuse esitaja tegelik eesmärk oli siiski jõuda Norra Kuningriiki. Määruskaebuse esitaja ja temaga koos Eestisse saabunud isikute selgituste kohaselt ei valinud nad Norra ja Venemaa vahelise piirilõigu ületamist ka sealse keerulise maastiku tõttu. Samas seostasid nad algset soovi Norrasse jõuda sellega, et määruskaebuse esitaja elukaaslane valdab norra keelt ja tunneb sealset kultuuri ning Norras ei tehta takistusi transsooliste abieludele. Eestiga seoses ei ole isikud osanud sarnase kaaluga põhjusi esile tuua. See kinnitab pigem seda, et isikute hinnangul oli lihtsam ületada Eesti ja Venemaa vaheline piirilõik ning üritada jõuda algse eesmärgini Eestit läbides. Ühtlasi nähtub, et isikud tegid ettevalmistusi Norrasse reisimiseks, aga kui neile sai selgeks, et see ei pruugi õnnestuda, sest reisidokumentide väljastamine hakkas viibima ning tekkis kahtlus, et reisidokumente ei pruugigi saada, lahkusid nad kehtivaid reisidokumente omamata Vene Föderatsioonist.
11.Määruskaebuse kohaselt ei saanud isikud Eestisse viisat taotleda, sest see polnud enam võimalik. Välisministeeriumi kodulehelt2 on tõepoolest leitav info selle kohta, et alates 10.03.2022 ei ole enam võimalik esitada viisataotlusi Eesti välisesindustes Moskvas, Peterburis, Pihkvas ja Minskis ning välise teenuseosutaja viisakeskustes Venemaa Föderatsioonis ja Valgevenes. Samas on Välisministeeriumi kodulehel mainitud, et viisat võib taotleda ka erandjuhtudel, nt humanitaarkaalutlustel, vältimatul meditsiinilisel põhjendusel. Asjas esitatud materjalidest ja seisukohtadest ei nähtu, et isik oleks taolist võimalust kasutanud, kuigi väidetavalt on üheks Venemaalt lahkumise põhjuseks erinevad kroonilised haigused ja halb ravimite kättesaadavus kodumaal. Eestisse saabudes oli isikul kaasas varu erinevaid ravimeid. See asjaolu ei kinnita määruskaebuse esitaja väidet nagu ravimid ei oleks Vene Föderatsioonis kättesaadavad. Lisaks ilmneb Norra Kuningriigi pädeva asutuse võrguleheküljelt3, et Norra Kuningriik ei ole peatanud viisade andmist Vene Föderatsiooni kodanikele. Vaidlust ei ole selles, et isikud pole taotlenud viisasid ka muudesse Schengeni riikidesse. Arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et Vene Föderatsioon oleks keeldunud talle rahvusvahelise reisidokumendi väljastamisest (väidetavalt ei ole taotlust dokumendi saamiseks mõistliku aja jooksul Vt Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792 (p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika) Kättesaadav võrguleheküljel https://vm.ee/et/pikaajalise-d-viisa-taotlemine
lahendatud), ei saa olla kindlust selles, et määruskaebuse esitaja on ammendanud õiguspärased võimalused Schengeni alale jõudmiseks. Seega oli Eesti Vabariigi territooriumile saabumine õigusvastaselt piiri ületades isikute teadlik otsus, mis viitab võimalusele, et oma eesmärgi saavutamiseks on isikud valmis edaspidigi võtma samme, mida nad vajalikuks peavad, sõltumata sellest, kas see on õiguskorraga kooskõlas.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ja tema elukaaslase transsoolisus selline asjaolu, mis eeltoodud põhjendused ümber lükkaks. Määruskaebuse esitaja väitel oleks Vene Föderatsiooni jäämine ohustanud tema elu. Samas selgitas määruskaebuse esitaja halduskohtu istungil, et transsoolistele vajalikke hormoonravimeid Venemaal enam saada ei ole ning, et transsoolised teevad sellepärast enesetappe. Seega ei seosta isikud ise ravimite puudusega vahetut ohtu enda elule, vaid eelkõige tervisele ja oma valikutele sooidentiteedi osas. Ka need on kaalukad õigushüved, kuid praegusel ajal ei ole selge, kas nende riive on olnud sedavõrd intensiivne, et ainuüksi sellega on selgitatavad määruskaebuse esitaja ja tema elukaaslase valikud, mis viisid nende kinnipidamiseni Eesti Vabariigis.
13.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse efektiivsuse tagamiseks on vaja puudutatud isik kinni pidada. Halduskohus osutas siinkohal põhjendatult, et isikute tagakiusamise tõenäosus ning ravimite kättesaadavus rahvusvahelise kaitse põhjendusena vajavad täpsemalt väljaselgitamist. Määruskaebuse esitajal puuduvad sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin ei ole tal sugulasi ega tuttavaid, töö- ega elukohta, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte võimatu.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita määruskaebemenetluses täiendavalt esitatud tõendid isiku väidet, et kinnipidamiskeskuses ei saa ta vajalikku arstiabi. Kirjavahetusest kinnipidamiskeskuse juhiga nähtub, et nii isikule kui tema elukaaslasele on kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud saatekiri endokrinoloogile. PPA 28.06.2022. a vastusele lisatud vastuvõtuaja broneeringu kinnitusest nähtub, et isikule on broneeritud arsti vastuvõtuaeg 04.08.2022. PPA kinnitusel on arstiabi nii kinnipidamiskeskuses kui varjupaigataotlejate majutuskeskuses ühtviisi tagatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda PPA veendumuses, et kui kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja arvates on lisaks vajalik uroloogi ja/või günekoloogi vastuvõtt, siis broneeritakse isikutele ka need arstiajad.
15.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.