Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
20. märts 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-3345
Tsiviilasi
S.T maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungi toimumise aeg
nende avaldaja/võlgnik S.T (ik XXX; elukoht XXX-i xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX)
,
kirjalik menetlus
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele
füüsilise
isiku
Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning ülalpeetavaid pole. Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxx-s betoonivalajana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 820 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 810 eurot: eluasemekulud keskmiselt 500 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 25 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 30 eurot ja muud kulud 30 eurot. Võlgnikule vara ei kuulu Kohustusi on avaldajal 13 703 euro ulatuses. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgituse kohaselt algasid probleemid 5-6 aastat tagasi, kui võlgnik kaotas töö. Et hakkama saada võttis võlgnik laene ja järelmakse. 2020. aastal sattus võlgnik kriminaalasja tõttu vanglasse (reaalselt 7 kuud) ja hiljem kordusid mitmesugused jamad (väärteod, lubadeta juhtimine, liiklustrahvid, piletita sõidud). Võlgnikul oli ka asenduskaristusi rahaliste raskuste tõttu (võlad vähenesid). Võlgnik on sõlminud kohtutäituritega ka maksekokkuleppeid ning tasunud neile mitmed tuhanded. Võlgnik ei ole olnud võimeline üle 5 aasta täie koormusega füüsiliselt töötama. Algul püüdis võlgnik end ise ravida (valuvaigistid, võimlemine), aga see ei aidanud põhjust kõrvaldada. Arstid kirjutasid ravimeid välja. Mõned aastad tagasi taotles võlgnik töövõimetust, aga taotlust ei rahuldatud. Tervis on üha hullemaks läinud. Võlgnik pingutab maksimaalselt, et teenida midagigi ja hoida töökohta. Kõik on ajapikku mõjunud ka vaimselt kurnavalt. Sel talvel hakkas võlgnik uuesti taotlema töövõimetust, broneeritud on ka aeg neuroloogi juurde. Lootus on, et kui tervis stabiliseerub, on võlgnik võimeline rohkem ka tööd tegema.
ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.