Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2993
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Resolutsioon
Pikendada luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2022 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
mõistetud vangistus. Vaidlus puudub, et Xit on korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav. VSS ei võimalda isikut kinni pidada avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Karistuse ärakandmise korral oleks üldpreventiivne kinnipidamine vastuolus topeltkaristamise keelu põhimõttega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 13). Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). 3.2 VSS § 68 p 6 järgi esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on oma taotluses välja toonud, et X on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. X on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, korduvalt käidelnud narkootilisi aineid suures ja väikeses koguses, omandanud vara, toime pannud vargusi sissetungimisega ja süstemaatiliselt, millega on tekitatud isikutele materiaalset kahju, toime pannud liiklussüütegusid ning avaliku korra vastaseid väärtegusid. Sooritatud kuritegude muster kordub ning kuritegude sooritamise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. X on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid katseajal. Seega Xi käitumise ja hoiakute põhjal ei saa järeldada, et ta täidaks vabaduses viibides avalikõiguslikke kohustusi. Ka Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvad põgenemisohtu suurendavad asjaolud: X on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Sooritatud kuritegude muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks materiaalse kasu saamine. X harrastab parasiteerivat, riskivat ja hoolimatut elustiili. Xil on Eestis ema, kes elab õe ostetud korteris ning vajab väidetavalt Xi abi. Samas arvestades, Xi varasemat eelnevalt kirjeldatud käitumist, puudub kohtul kindlus, et X on PPA-le kättesaadav väljasaatmiseks. 3.3 Samuti tuleb arvestada, et X ei soovi Venemaale lahkuda. Eelnevat ilmestab asjaolu, et X on vaidlustanud PPA 28.04.2020 otsuse nr 15.3-3.4/310-5, millega PPA tunnistas Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub isiku vanglast vabanemisest sundtäitmisele ja kohaldas isikule nelja-aastase sissesõidukeelu. Tartu Halduskohus jättis 16.08.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-930 Xi kaebuse rahuldamata (otsus ei ole jõustunud). 3.4 VSS § 264 lg 1 p 3 sätestab, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama vajalike dokumentide muretsemisele. Vanglas ega kinnipidamiskeskuses viibides ei ole X taotlenud reisidokumenti, vaid keeldus vastavast võimalusest. 3.5 Kohtu hinnangul ei saa eelneva põhjal järeldada, et isik sooviks lahkumiskohustust täita ja oleks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Seega on täidetud VSS § 15 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused. Kuivõrd Xil puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta ei soovi täita ning X on korduvalt toime pannud kuritegusid ning puudub alus arvata, et X oleks muutnud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive,
kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.