Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-21-2993/30
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik: Erimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.06.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1501

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2993

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X

Resolutsioon

Pikendada luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2022 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.X vabanes 29.12.2021 Viru Vanglast temale Viru Maakohtu 07.06.2017 kohtuotsusega nr xxxxxx määratud karistuse kandmisest. Xil puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks.

2.Tartu Halduskohus andis 29.12.2021 määrusega loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

3.Tallinna Halduskohus pikendas 25.02.2022 määrusega luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.06.2022 (k.a). Kohtu põhjendused: 3.1 VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle

Sarnased lahendid

Rahvastik

mõistetud vangistus. Vaidlus puudub, et Xit on korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega. Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav. VSS ei võimalda isikut kinni pidada avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Karistuse ärakandmise korral oleks üldpreventiivne kinnipidamine vastuolus topeltkaristamise keelu põhimõttega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 13). Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). 3.2 VSS § 68 p 6 järgi esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on oma taotluses välja toonud, et X on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. X on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, korduvalt käidelnud narkootilisi aineid suures ja väikeses koguses, omandanud vara, toime pannud vargusi sissetungimisega ja süstemaatiliselt, millega on tekitatud isikutele materiaalset kahju, toime pannud liiklussüütegusid ning avaliku korra vastaseid väärtegusid. Sooritatud kuritegude muster kordub ning kuritegude sooritamise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. X on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid katseajal. Seega Xi käitumise ja hoiakute põhjal ei saa järeldada, et ta täidaks vabaduses viibides avalikõiguslikke kohustusi. Ka Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvad põgenemisohtu suurendavad asjaolud: X on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Sooritatud kuritegude muster kordub ja on sarnane varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks materiaalse kasu saamine. X harrastab parasiteerivat, riskivat ja hoolimatut elustiili. Xil on Eestis ema, kes elab õe ostetud korteris ning vajab väidetavalt Xi abi. Samas arvestades, Xi varasemat eelnevalt kirjeldatud käitumist, puudub kohtul kindlus, et X on PPA-le kättesaadav väljasaatmiseks. 3.3 Samuti tuleb arvestada, et X ei soovi Venemaale lahkuda. Eelnevat ilmestab asjaolu, et X on vaidlustanud PPA 28.04.2020 otsuse nr 15.3-3.4/310-5, millega PPA tunnistas Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub isiku vanglast vabanemisest sundtäitmisele ja kohaldas isikule nelja-aastase sissesõidukeelu. Tartu Halduskohus jättis 16.08.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-930 Xi kaebuse rahuldamata (otsus ei ole jõustunud). 3.4 VSS § 264 lg 1 p 3 sätestab, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama vajalike dokumentide muretsemisele. Vanglas ega kinnipidamiskeskuses viibides ei ole X taotlenud reisidokumenti, vaid keeldus vastavast võimalusest. 3.5 Kohtu hinnangul ei saa eelneva põhjal järeldada, et isik sooviks lahkumiskohustust täita ja oleks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Seega on täidetud VSS § 15 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused. Kuivõrd Xil puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta ei soovi täita ning X on korduvalt toime pannud kuritegusid ning puudub alus arvata, et X oleks muutnud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive,

4.Politsei – ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.06.2022 taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks nelja kuu võrra. Taotluse põhjendused: 4.1 Xi suhtes esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. X on välismaalane, kellel puudub peale vangistust seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Xi suhtes esineb VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused. X on viiel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest ning 34 korda karistatud väärtegude eest (neist 11 on kehtivad). Väärteokaristused on menetlusotsuse tegemisel väiksema kaaluga kui kuriteod, kuid PPA võtab neid siiski isiku käitumismustri ning isikust tuleneva ohu analüüsimisel arvesse, kuna need näitavad Xi suhtumist Eesti õiguskorda. Viru Vanglas läbiviidud riskihindamise põhjal on X hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Sooritatud kuritegude muster kordub ja on vangla hinnangul sarnane isiku varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks materiaalse kasu saamine. Vangla hinnangul viitab Xi kuritegude ja väärtegude laad sellele, et isik harrastab parasiteerivat elustiili. Süütegude korduvus näitab tema riskivat ja hoolimatut elustiili. Isiku korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning katseajal sooritatud kuritegu iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutumiseks. 4.2 X on sündinud Eestis, kuid tal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Ta omandas põhihariduse Narva 10. koolis. Xi lähedane on ema Y, kes teda vangistuse ajal toetab materiaalselt. Xi isa on surnud. X on vallaline ja lapsi tal ei ole. Xi sõnul ei ole tal Venemaal sugulasi, kuid on Venemaad külastanud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Xil diagnoositud narkosõltuvus. 4.3 Xi eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek, näitab isiku hoolimatut suhtumist Eesti riigi seadustesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. 4.4 Viru Vangla on PPA-le edastatud kirja, millest nähtub, et X ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda Venemaale. Samuti ei ole X asunud kinnipidamiskeskuses enda dokumenteerimisega tegelema ja keeldub koostööst. Xi keeldumist vajalike dokumentide hankimisel saab tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. Vabaduses viibides ei pruugi X iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Xi kinnipidamise pikendamine on vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. 4.5 Täidetud on eeldused ka VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel kinnipidamise pikendamiseks. PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamise pikendamine üle isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Sellega on nõustunud Tartu Halduskohus oma 29.12.2021 määruses ja Tallinna Halduskohus oma 25.02.2022 määruses.

6.Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks on VSS § 25 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.1 VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 23 lg 1 p-de 1-3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. PPA taotleb luba Xi jätkuvaks kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kõigil loetletud alustel. 6.2 Tallinna Halduskohus on 25.02.2022 määruses Xi kinnipidamist kinnipidamiskeskuses PPA taotluses toodud alustel pidanud põhjendatuks (vt käesoleva määruse p-d 3.1-3.5). Kohtul puudub käesoleval juhul alus asuda nimetatud määruses väljendatust erinevale seisukohale. Õiguslik ja faktiline alus Xi kinnipidamiseks eksisteerib jätkuvalt ja midagi olulist ei ole midagi vahepeal muutunud. Xiga seotud asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas. Kohus nõustub eelviidatud määruses väljendatud seisukohtadega ega hakka neid siinkohal kordama. Täiendavalt märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohus on 16.06.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-930 (Xi kaebus PPA 28.04.2020 otsusele nr 15.3-3.4/310-5, millega tunnistati tema pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks) leidnud, et Xist lähtuv oht on hoolimata tema heast käitumisest vanglas siiski piisavalt tõsine, see on tegelik ja jätkuv, mistõttu asjaolu, et X on Eestis sündinud ja enamuse oma elust Eestis elanud, ei kaalu üles temast lähtuvat ohtu Eesti riigile ja siin elavatele inimestele (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 7.7; 7.8 ja 7.10) (otsus ei ole jõustunud). Põgenemisohu tõttu on Xi kinnipidamine kinnipidamiskeskuses proportsionaalne meede taotletava eesmärgi (tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks) suhtes. VRKS § 29 lgs 1 sätestatud järelevalvemeetmed seda eesmärki ei täidaks. 6.3 Eeltoodud põhjustel pikendab kohus luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2022 (k.a).