Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anton Gontšarov Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Natalia Tselikova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 29.12.2021
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 29. detsembrist 2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.12.2021 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse aluseks on järgmised asjaolud.
1.1.29.12.2021 vabaneb Viru Vanglast X temale Viru Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega nr XXX määratud karistuse kandmisest. Xil puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist.
1.2.X sündis 30. novembril 1973. aastal Eesti Vabariigis. Ta on rahvuselt venelane ning Venemaa Föderatsiooni kodanik.
1.3.Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 27.04.2005. a otsusega anti Xile alaline elamisluba Eestis, mis seoses 01.06.2006. a jõustunud VMS muudatusega muutus automaatselt pikaajalise elaniku elamisloaks.
1.4.Viru Maakohtu 07.06.2017. a otsusega nr XXX tunnistati X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424, KarS § 202 lg 2 p 2, § 183 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 alusel. Karistuseks mõisteti Xile 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Xi karistusaeg algas 02.04.2017 ning lõppes 02.12.2021. Seejärel oli isikul kanda nelja arestimääruse alusel areste kokku 27 päeva, seega vabaneb X Viru Vanglast 29.12.2021.
1.5.Viru Vangla edastas 30.10.2017 PPA-le ettepaneku koos lisamaterjalidega pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks.
1.6.PPA 28.04.2020. a otsusega nr 15.3-3.4/310-5 tunnistati Xi pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 28.04.2020, sest isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Lisaks koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele Xi kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldati 4-aastane sissesõidukeeld.
1.7.X vaidlustas 28.04.2020. a otsuse kohtus. Tartu Halduskohus jättis 16.08.2021. a otsusega rahuldamata kaebuse PPA 28.04.2020. a otsuse nr 15.3-3.4/310-5 tühistamiseks. X esitas 15.09.2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mis on käesolevalt menetluses. Haldusasja nr on XXX.
1.8.Xit on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistuses viibib teist korda.
1.9.Xi kolm kehtivat kriminaalkaristust on järgnevad: 1) Viru Maakohtu 07.06.2017. a otsuse nr XXX kohaselt pani 06.05.2016 ja 10.11.2016 X oma tahtliku tegevusega toime kahel korral mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis (narkojoobes). 18.09.2016 ja 19.09.2016 pani X oma tahtliku tegevusega toime kahel korral narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku omandamise või valdamise edasiandmise eesmärgil, isikuna, kes on varem (28.08.2014) toime pannud KarS §-s 184 järgi sätestatud kuriteo. 19.09.2016 pani X toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse. 23.03.2017 pani X oma tahtliku tegevusega toime varguse isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 2) Viru Maakohtu 01.03.2017 otsusega nr XXX tunnistati X lühimenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel. X pani ajavahemikul 19.08.2016- 21.08.2016 tahtliku tegevusega toime varguse isikute grupis ja sissetungimisega. 3) Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega nr XXX tunnistati X kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. X pani oma tegevusega 2013. a kevadest kuni 04.12.2013 toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja narkootilise aine edasiandmise, olles isik, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.
1.10.Viru Maakohtu 30.07.2019. a määrusega jäeti X vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Viru Vangla ja abiprokurör ei toetanud isiku vabastamist. Kohtu hinnangul olid vabastamise formaalsed eeldused täidetud, kuid materiaalsed eeldused vabastamiseks mitte. Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2019 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Maakohtu määrusest nähtub, et isik töötab ja osaleb täitmiskavas ettenähtud tegevustes, samas ei olnud piisavalt pingutanud riigikeele õppimisel. Xil on tasumata võlgu summas 10913,48 eurot, puudub garanteeritud töökoht ning väljavaated kiirelt töökoha leidmiseks pole head, samuti
riigikeele mitteoskamine vähendab võimalusi tööturul. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ja tuttavaid, kes tarvitavad narkootikume. X üritab küll neid suhteid lõpetada, kuid arvestades, et asub elama samasse linna, kus kuriteod toime pani, ei olnud kohtu meelest eluliselt usutav, et ta suudab seda edukalt teha. X on narkosõltlane ning seega peavad tema elutingimused olema soodsamad kui need hetkel on, samuti nähtub, et isik on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab sellele, et isik on teiste poolt mõjutatav. Ka varasemalt mõistetud katseaeg ei ole end Xi puhul õigustanud, kuna pani selle jooksul toime uue kuriteo. Kohus sedastas, et isik võib toime panna uue kuriteo ning leidis, et ka isik ise ei ole enda edasises õiguskuulekuses päris kindel. Viru Maakohtu määruse kohaselt soovib vabanedes isik end Töötukassas arvele võtta ja seejärel tööle asuda. Isik peab raha koguma korteri jaoks, kuna müüs endise korteri maha hagide katteks. Xi ema jäi korterist ilma ning elab hetkel õe ostetud korteris. Isik peab enda sõnul tegema kõike selleks, et emal oleks enda elamispind. Ema on eakas ja vajab tema abi. Enda sõnul pole tal enam narkosõltuvust. Narkootikume proovis esimest korda 25aastaselt, tarvitas 6-7 aastat. Umbes viis aastat on möödunud sellest, mil viimati ametlikult töötas.
1.11.Lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele on Xil kaks arhiveeritud kriminaalkaristust: Viru Maakohtu 15.09.2008 otsusega nr XXX ja Narva Linnakohtu 05.04.1994. a otsusega nr 93211920 mõistetud karistused.
1.12.Xit on 34 korda karistatud väärteokorras. Xil on karistusregistri andmetel 11 kehtivat väärteokaristust.
1.13.Xi karistustest nähtub, et isik on varasemalt eiranud katseaja nõudeid, olles teadlik, et nõuete eiramine toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. Isikut ei motiveeri õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht.
1.14.Viru Vanglas läbiviidud riskihindamise põhjal on X hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Sooritatud kuritegude muster kordub ja on vangla hinnangul sarnane varasema käitumisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks materiaalse kasu saamine. Vangla hinnangul viitab Xi kuritegude ja väärtegude laad sellele, et isik harrastab parasiteerivat elustiili ning süütegude korduvus näitab tema riskivat ja hoolimatut elustiili. Vangla on seisukohal, et isiku korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning katseajal sooritatud kuritegu iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutumiseks.
1.15.X omandas põhihariduse Narva 10. koolis. Lähedasteks on isiku ema Y, kes teda vangistuse ajal toetab materiaalselt. Xi isa on surnud. X on vallaline, lapsi ei ole. Xi sõnul ei ole tal Venemaal sugulasi, kuid on Venemaad külastanud.
1.16.Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Xil diagnoositud narkosõltuvus.
2.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 64 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Vaidlust ei ole selles, et X on viiel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest. Väärteokaristused on menetlusotsuse tegemisel väiksema kaaluga kui kuriteod, kuid PPA võtab neid siiski isiku käitumismustri ning isikust tuleneva ohu analüüsimisel arvesse, kuna need näitavad Xi suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. PPA leiab, et X on eelmainitud süütegudega loonud mitmel korral reaalse ohu avalikule korrale, mis on realiseerunud korduvalt mootorsõiduki
juhtimises joobeseisundis, korduvalt narkootilise aine suures ja väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises, vara omandamises, hoidmises ja turustamises, vargustes isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, millega on tekitatud isikutele materiaalset kahju, liiklussüütegudes ning avaliku korra vastases väärteos. Xit üritati õiguskuulekale teele suunata reaalse vanglakaristuse määramise näol, kuid viimane ei avaldanud isikule mingisugust mõju. X kandis vanglakaristuse ära, kuid pani peale vanglakaristust katseajal toime uue kuriteo. Xi varasem elukäik viitab asjaolule, et tema puhul ei tasu uute kuritegude toimepanemise riski alahinnata. X on mitmel korral karistusseadustikuga kaitsmist väärivaks peetud õigushüvesid kahjustanud ning seega saab jaatata isikust tulenevat ohtu avalikule korrale.
2.1.VSS § 64 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Vaidlust ei ole selles, et X on viiel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest. PPA rõhutab, et isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel ei tugine PPA ainuüksi isiku karistatuse faktile, vaid kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
2.2.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. Viru Vangla on PPA-le edastanud kirja, millest nähtub, et isik ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda Vene Föderatsiooni. PPA hinnangul saab isiku keeldumist kaasa aidata endale väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kuna käesoleval hetkel puudub Xil kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. PPA hinnangul on täidetud eeldused ka VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
2.3.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaalub üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Xi lähivõrgustikku kuulub ema Y. Xi isa on surnud. X on vallaline, lapsi ei ole. Seega Xi väljasaatmine on kooskõlas EIK ja Euroopa Kohtu praktikaga ning väljasaatmist välistavaid asjaolusid Xi suhtes ei esine.
2.4.PPA on seisukohal, et Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.
2.5.PPA jäi 29.12.2021 toimunud kohtuistungil taotluses esitatud seisukohtade juurde. PPA selgitas isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadust kinnitavaid asjaolusid.
3.Puudutatud isik selgitas 29.12.2021 kohtuistungil, et ta on kogu vangistuse aja töötanud ja ei pöördu varasema elu juurde. Vanglas on ta käitunud seadusekuulekalt ja läbinud kõik programmid, mida talle võimaldati. Ta soovib elama asuda südamehaige ema juurde. Venemaal tal kedagi ei ole. Eesti kodakondsuse taotlemist on takistanud eesti keele mitteoskamine.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt
taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
6.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna PPA tunnistas 28.04.2020. a otsusega nr 15.3-3.4/310-5 Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub isiku vanglast vabanemisest sundtäitmisele, ja kohaldas isikule nelja-aastast sissesõidukeeldu, siis puudub isikul Eestis viibimiseks õiguslik alus. Eesti Vabariigis viibimise õiguslikku alust ei tingi PPA 28.04.2020. a otsusega nr 15.3-3.4/310-5 seonduv kohtuvaidlus, s.o haldusasi nr XXX. X on esitanud nimetatud haldusasjas 15.09.2021 apellatsioonkaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga apellatsioonkaebust veel lahendanud ega vaidlustatud otsuse kehtivust või täitmist peatanud. Kohus ei kontrolli käesoleva haldusasja raames isiku väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisel PPA 28.04.2020. a otsuse nr 15.3-3.4/310-5 õiguspärasust, sest see pole käesoleva haldusasja, vaid haldusasja nr XXX vaidluse esemeks.
7.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. X peeti VSS § 15 lg 2 p-de 1-3 alusel kinni 29.12.2021 ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
8.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest.
9.PPA leiab, et praeguses asjas on täidetud kõik VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused, st esineb isiku põgenemisoht, isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja isikul puuduvad kodakondsusriiki tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
10.PPA tugineb taotluses VSS § 68 p-dele 4 ja 6. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017. a määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab VSS § 68 p-de 4 ja 6 kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit
iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15, p 61). Põgenemise oht võib seisneda ka selles, et isik hakkab end riigisiseselt varjama eesmärgiga vältida enda väljasaatmist (Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2020. a määrus asjas nr 3-20-1913, p 11).
10.1.Vaidlus puudub selles, et Xit on kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud karistuseks vangistus (vt käesoleva määruse p 1.9). Seega esineb asjaolu, mis VSS § 68 p-s 4 kirjeldatud põgenemisohu kindlakstegemiseks peab vältimatult esinema. Korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud ja tõsiselt seadust rikkunud välismaalast on põhjust pidada ebausaldusväärseks ning sellise isiku puhul on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma. PPA on piisavalt veenvalt põhistanud, miks saab käesoleval juhul eeldada, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus ja kuritegude sooritamise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning põhjuseks materiaalse kasu saamine. Xit üritati õiguskuulekale teele suunata reaalse vanglakaristuse määramise näol, kuid viimane ei avaldanud isikule mõju. Viru Maakohtu 28.08.2014. a otsusega määrati, et Xil tuleb 4 aasta pikkusest vanglakaristusest kanda ära 1 aasta vangistust ning ülejäänud karistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata. X kandis vanglakaristuse ära, kuid pani peale vanglakaristust katseajal toime uue kuriteo. Viru Maakohus mõistis 01.03.2017. a otsusega Xille katseajal toime pandud kuriteo eest karistuseks 3 aasta 8 kuu pikkuse vanglakaristuse. Kohtul puudub alus kahelda puudutatud isiku selgitustes, et vanglas on ta olnud seadusekuulekas. Kuritegude korduvus ning isiku eelnev käitumine viitavad aga kohtu hinnangul kogumis sellele, et isik ei pruugi ka väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda ning olla PPA-le väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja haldusorganiga koostööd teha. Seega esineb põgenemisoht VSS §-s 68 p 4 mõttes.
10.2.Täidetud on ka VSS § 68 p 6 eeldused. Nimetatud säte näeb ette, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus möönab, et kuna puudutatud isik on kogu elu elanud Eestis ning tema ema elab Eestis ning ta on kohtus vaidlustanud PPA otsuse elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta, siis on arusaadav, miks isik on Eestist lahkumise suhtes tõrges. VSS § 68 p 6 sätestatud asjaolu hindamisel ei oma aga sisulist tähtsust, millistel põhjustel on isik oma käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. Puudutatud isiku senine tegevus vajalike reisidokumentide taotlemisel (Viru Vanglas 23.12.2021. a toimunud vestlus, taotluse lisa 3) viitab kohtu hinnangul kogumis sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning võib vabaduses viibides raskendada asjakohase menetluse läbiviimist, sh vajalike dokumentide hankimist. Seega võib puudutatud isiku hoiakutest ja senisest käitumisest järeldada, et ta ei ole lahkumisettekirjutuse vabatahtlikust täitmisest huvitatud.
10.3.Eeltoodust tulenevalt on VSS § 68 p-de 4 ja 6 eeldused täidetud. Kohtu hinnangul saab Xi põgenemisohtu pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik VSS § 15 lg 2 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutada.
11.Samuti on täidetud VSS § 15 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused. Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
11.1.Vaidlus puudub selles, et Xi puudub kehtiv reisidokument. Isik on Viru Vangla 23.12.2021. a kirja kohaselt keeldunud ka tagasipöördumise tunnistuse täitmisest ehk endale väljasaatmiseks
vajaliku dokumendi taotlemisest. Arvestades, et isik on alates 28.04.2020. a otsusest nr 15.33.4/310-5 teadlik lahkumisettekirjutuse kehtivusest, pidi ta mõistma reisidokumendi taotlemise ja kaasaaitamiskohustuse täitmise vajadust (Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2020. a määrus asjas nr XXX, p 18). PPA otsuse vaidlustamine ei anna isikule õigust loobuda kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul kinnitab tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest keeldumine, et isik ei ole nimetatud dokumendi saamiseks teinud praeguseks hetkeks piisavalt Eesti ametivõimudega koostööd. Seega ei ole isik täitnud VSS § 264 lg 1 p-st 3 tulenevat kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt.
11.2.Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu saab PPA tugineda ka Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele kui isiku kinnipidamise alusele ehk VSS § 15 lg 2 p-le 3 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11).
11.3.Kohus selgitab, et VSS § 264 lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele.
12.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Viru Maakohtu 30.07.2019. määrusest, millega jäeti X vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata, nähtub, et Xil puudub kindel elukoht, tema ema jäi korterist ilma ning elab hetkel õe ostetud korteris. Maakohtule avaldas X, et vabanedes soovib end Töötukassas arvele võtta ja seejärel tööle asuda. X peab raha koguma korteri jaoks, kuna müüs endise korteri maha hagide katteks; enda sõnul tegema kõike selleks, et emal oleks enda elamispind. Seega kuigi Xil ei ole enam tema enda arvates narkosõltuvust, siis puudub tal kahjuks vabanemisjärgselt kindel elukoht ja puudub töökoht, mis välistab tal elamiseks legaalselt vahendite teenimise võimaluse.
13.Eeltoodule tuginedes, leiab kohus, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud ja proportsionaalne.
14.Kohus märgib, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel. Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning X täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust ja põgenemisoht langeb ära, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
15.Kohtu hinnangul on põhjendatud Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse alates 29. detsembrist 2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.