Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 16. juuni 2022, Tartu 3-22-748 Priit Pungaste kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale sigaretid ja võimaldama tal avavanglas selleks ette nähtud kohas tööpäevadel suitsetada Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2022. a määrus Priit Pungaste määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Priit Pungaste Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Priit Pungaste määruskaebus osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu
7.aprilli 2022. a määrus osas, millega halduskohus tagastas kohustamiskaebuse. Saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
2.Jätta Priit Pungaste määruskaebus rahuldamata osas, milles halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Jätta Priit Pungaste esitatud vastuväide ringkonnakohtu tegevusele rahuldamata.
4.Jätta Priit Pungaste taotlus halduskohtu kohtuniku taandamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
1.Priit Pungaste esitas 28. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat väljastama talle sigaretid ja võimaldama tal avavanglas selleks ette nähtud kohas enne ja pärast tööd suitsetada. Koos kaebusega esitas P. Pungaste ka esialgse õiguskaitse taotluse, et talle kui avavangla kinnipeetavale, kes töötab vanglateenistujate kohvikus/sööklas majandustöölisena, väljastataks vangla poolt sigarette ning võimaldataks suitsetada kuni asjas tehtava kohtuotsuseni.
2.Tartu Halduskohus tagastas 7. aprilli 2022. a määrusega P. Pungaste kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused olid järgnevad.
2.1.Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamiskaebuse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on küll vanglale vaide esitanud, kuid vangla ei ole vaidele veel vastust koostanud. Kuna kaebaja ei olnud kohustuslikku kohtueelse menetlust nõuetekohaselt läbinud, tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
2.2.Kaebaja on esialgse õiguskaitse korras taotlenud vangla kohustamist väljastada talle sigaretid ja võimaldada tal tööpäevadel suitsetada selleks ettenähtud kohas kuni asjas tehtava kohtuotsuseni. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi avavangla kodukorras ei ole tõepoolest sätestatud, et vangla majandustöölised ei tohi suitsetada, ei tulene suitsetamise keeld mitte nimetatud kodukorrast, vaid sellest, et vangla territooriumil on suitsetamine keelatud tulenevalt vangla kodukorra p-st 2.3. Tööle minnes ning sealt tulles ei lahku kaebaja vangla territooriumilt. Teised avavanglas viibivad kinnipeetavad saavad suitsetada üksnes juhul, kui neile on tagatud võimalus töötada väljaspool vangla territooriumi.
2.3.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on viibinud Viru Vanglas alates 13. maist 2020 ning avavanglaosakonda paigutati ta 22. veebruaril 2022. Kuna vangla territooriumil on suitsetamine keelatud juba 1. oktoobrist 2017, ei saanud kaebaja ka kinnises vanglas viibides suitsetada. Seega ei ole kaebaja saanud enne avavanglasse paigutamist pea kaks aastat suitsetada. Keeld suitsetada võib kaebajale tekitada ebamugavusi, kuid nende talumist vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal ei saa pidada selliseks, et oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 7. aprilli 2022. a määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
3.1.Halduskohus viivitas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega. Kaebaja esitas taotluse
28.märtsil 2022, kohus lahendas selle aga alles 7. aprillil 2022. Vangla diskrimineerib kaebajat, kuna avavangla kodukorra p-s 12 ei ole midagi öeldud majandustöölisena töötava avavangla kinnipeetava kohta. Kaebaja ei ole palunud luba suitsetamiseks vangla territooriumil, vaid selleks ette nähtud suitsetamisalal, kus käivad suitsetamas ka vangla ametnikud. Suitsetamise keeld tekitab kaebajale vaimseid pingeid ja ärevust, sest tema avavangla toa aknast on näha suitsetamisala ja seal suitsetavad inimesed.
3.2.Vangla väide, et kuna kaebaja ei ole suitsetanud pea kaks aastat, pole tal vaja ka nüüd alustada, on lubamatu.
3.3.Kaebaja palub ringkonnakohtul käivitada põhiseaduslikkuse kontroll kuni otsuste jõustumiseni käesolevas asjas. Avavangla kodukorra p-s 12 puudub regulatsioon, mis näeks ette, kuidas toimida olukorras, kus avavangla kinnipeetav töötab vangla majandustöölisena vanglaametnike sööklas.
3.4.Kaebaja taotleb halduskohtus asja läbivaadanud kohtuniku taandamist, kuna tema seisukohad on lubamatud ja kaebaja kui nõrgema menetlusosalise suhtes ebaõiglased. Kaebajal on alust kahelda kohtuniku objektiivsuses, kuna kohtunik on jätnud välja selgitamata faktilised asjaolud. Ka pole kohus suunanud vastustajat esitatud vaiet kiiremini lahendama.
3.5.Viru Vangla tagastas kaebaja vaide 21. aprillil 2022. Kaebaja palub tunnistada vaide tagastamise õigusvastaseks ning kohustada vanglat vaiet lahendama. Kaebetähtaeg vangla kodukorra vaidlustamiseks hakkab kulgema hetkest, mil isik otsustab uuesti suitsetama hakata.
3.6.Kaebaja esitas ringkonnakohtu tegevusele vastuväite, kuna ringkonnakohus ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlust piisavalt kiiresti lahendanud, mistõttu on ta ilma jäänud võimalusest oma õigusi efektiivselt kaitsta.
4.Viru Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata järgnevatel põhjendustel.
4.1.Kaebajal ei ole võimalik avavanglas viibides suitsetada, kuna vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Vangla kodukord, mille p 2.3. vastava tegevuse keelab, on vangla territooriumil viibivatele isikutele täitmiseks kohustuslik. Kaebaja on määratud tööle vangla majandustöödele. Tööpäeviti liigub ta vaid vangla territooriumil, mistõttu töökohale minnes ja sealt tagasi osakonda tulles ei saa ta suitsetada, kuna vangla territooriumil on see keelatud.
4.2.P. Pungaste kannab vanglakaristust 13. maist 2020. Sellest kuupäevast hakkas tema suhtes kehtima ka suitsetamise piirang. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. On ilmselge, et käesolevaks ajaks on vaide esitamise tähtaega ületatud.
4.3.Enne avavanglasse paigutamist viibis kaebaja ligemale kaks aastat Viru Vangla neljandas üksuses, kus samuti puudus suitsetamise võimalus. Seega ei saa suitsetamisvõimaluse puudumine tekitada kaebajale selliseid tagajärgi, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära hoida.
4.4.Vangla territooriumil ei ole suitsetamiseks ette nähtud ühtegi ala, samuti ei ole vangla kohandanud spetsiaalseid suitsetamisalasid ka väljapoole vangla territooriumi. Kuigi osad teenistujad käivad enne või pärast tööpäeva või siis puhkepausidel suitsetamas, toimub see kõik väljaspool vangla territooriumi. See, et kaebaja ei saa samaväärselt vangla teenistujatega käia väljaspool vangla territooriumi suitsetamas, ei ole kaebaja diskrimineerimine, sest tegemist ei ole võrreldavate gruppidega – kaebaja kannab kohtuotsusega mõistetud vanglakaristust ning tema liikumine on selles tulenevalt piiratud.
5.Kaebaja esitas 23. mail 2022 Tartu Ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks sedasi, et mindaks üle kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Kaebaja põhjendas taotluse esitamist sellega, et ta on vormistatud tööle väljapoole vangla territooriumi ning seal on võimalik suitsetada. Kaebaja esitab tuvastamiskaebuse seetõttu, et võib juhtuda, et ta töösuhe katkeb ja ta määratakse jälle vangla majandustöödele. Lisaks leiab kaebaja, et tal on tulevikus arvatavasti õigus hüvitamiskaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kaebaja pöördus 28. märtsil 2022 vaidega vangla poole ning palus tühistada talle seatud suitsetamiskeeld ja lubada tal suitsetada. Samal kuupäeval pöördus ta kaebusega ka halduskohtusse ning nõudis, et tal lubataks suitsetada ning et talle väljastataks selleks otstarbeks sigarette. Kuna kaebaja on avavangla kinnipeetav, kes ei tööta mitte väljaspool vanglat, vaid vangla majandustöödel, tahab ta saada võimalust suitsetada nii enne tööle siirdumist kui ka sealt naastes.
8.Halduskohus leidis, et kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse suitsetamise võimaldamiseks. Kuna ta ei olnud hetkeks, mil halduskohus kaebuse nõuetekohasuse üle otsustas, läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest vangla polnud veel kaebaja vaiet lahendanud, tagastas halduskohus kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.Määruskaebemenetluse jooksul on aga haldusorgan vaide osas seisukoha võtnud ning selle
21.aprilli 2022. a otsusega nr 6-12/152-3 HMS § 79 lg 1 p 3 alusel tagastanud, kuna kaebaja oli mööda lasknud vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud.
10.Ringkonnakohus peab menetluse kestel muutunud asjaolusid määruskaebuse lahendamisel arvesse võtma. Vaide ebaõige tagastamine võib tähendada, et isikul on kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud ning kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ei saa põhjendatuks lugeda.
11.Nagu märgitud, esitas kaebaja vaides kaks nõuet – tühistada tema suhtes suitsetamise keeld ning võimaldada tal suitsetada. Vaide tagastamise otsuses on märgitud, et Viru Vangla kodukorra p 2.3. kehtestab vangla territooriumil üldise suitsetamise keelu, mis kehtib ka avavangla kinnipeetavatele, kes viibivad vangla territooriumil. Kaebaja saabus Viru Vanglasse karistust kandma 13. mail 2020, mil nimetatud keeld juba kehtis. Vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvus ta 22. mail 2020. Avavanglaosakonda paigutati kaebaja 22. veebruaril 2022. Vangla leidis, et kodukorra p-s 2.3. kehtestatud suitsetamise keeld avaldas kaebajale mõju alates vanglasse saabumisest, mistõttu on ta vaide esitamisega hilinenud pea kaks aastat ning see menetlustähtaeg ei kuulu ennistamisele.
12.Ringkonnakohus ei nõustu eelpool toodud vangla käsitlusega ning leiab, et kaebaja on vaide esitanud tähtaegselt. Suitsetamise keeld tuleneb Viru Vangla kodukorrast, mis on käsitletav üldkorraldusena. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud vaidest välja loetav kaebaja soov üldkorraldus vastavas osas tühistada. Kohtupraktikas on leitud, et isik saab vaide üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates selle mõju ilmnemisest tema suhtes (RKHK 13. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13). Asja materjalidest selgub, et kaebaja soovis 28. märtsi 2022. a hommikul enne tööle siirdumist, et talle väljastataks suitsetamistarbed, kuid sellest keelduti, misjärel esitas kaebaja samal päeval vanglale vaide. Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et kuigi kaebaja on avavangla kinnipeetav, töötas ta tol hetkel vanglas majandustöödel, mistõttu kehtis talle keeld vangla territooriumil suitsetada. Avavangla kinnipeetavad saavad suitsetada näiteks juhul, mil nad viibivad väljaspool vangla territooriumi – tööl käies, mõnda ametiasutust või kauplust külastades. Väljaspool vanglat on neil lubatud ka suitsetamistarbeid kaasas kanda tulenevalt avavanglaosakonna kodukorra p 12 regulatsioonist. Asja materjalidele lisatud 24. märtsi 2022. a käskkirjast (dtl 13), millega kohaldati kaebaja suhtes soodustust – võimaldati kaupluse külastamist ja sisseostude sooritamist väljaspool vanglat, võib järeldada, et kinnipeetav võis poest soetada ka suitsetamistarbeid, mille hoidmine avavanglaosakonnas selleks ette nähtud lukustatud kapis on lubatud. Ilmselt võis kohaldatud soodustusest tekkida kaebajal ka arusaam, et ta võib uuesti alustada harjumusega, mis tal oli olemas ka enne vanglasse saabumist. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevalt märgitu on piisav, et kinnitada vangla kodukorra mõju ilmnemist kaebaja suhtes hetkel, mil kaebaja avaldas uuesti soovi suitsetama asuda ning seda ei saa rangelt siduda kaebaja esmakordse saabumisega karistust kandma. Järelikult oleks vangla pidanud vaide sisuliselt lahendama, õigemini saatma selle lahendamiseks Justiitsministeeriumile, sest VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla kodukord on kinnitatud vangla direktori käskkirjaga, seega kuulub kohaldamisele VangS § 11 lg 41.
13.Kaebaja pöördus käesolevalt halduskohtusse kohustamiskaebusega. Kohtupraktikast tuleneb, et suitsetamiskeelu vaidlustamiseks tuleb eelkõige esitada tühistamisnõue, mida võib täiendada ka kohustamisnõudega (RKHK 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal mõlema nõude esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud, seda ka kohustamisnõude esitamiseks, sest selle lubatavuseks piisab, et kaebaja esitas vaide.
14.Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas tühistada ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Seejuures tuleb aga halduskohtul arvesse võtta ka asjaolu, et kaebaja on käesolevaks hetkeks asunud tööle väljaspoole vanglat, mistõttu on kaebajal võimalik väljaspool vangla territooriumi nii enne kui pärast tööpäeva suitsetada.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida seoses kaebuse ja vaide samaaegse esitamisega, et olukorras, kus isik pidi olema teadlik kinnipeetavatele kehtestatud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest, võib selline käitumine olla käsitatav kaebeõiguse kuritarvitamisena, sest isik sunnib vaidlusalust küsimust menetlema korraga kahte organit – vaideorganit ja kohut ning ignoreerib vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajalise järgnevuse nõuet. Niisuguses olukorras võib kaebuse tagastamise alusena tulla kõne alla ka HKMS § 121 lg 22, mille kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kuna käesolevas asjas ei ole halduskohus kaebuse tagastamisel sellele alusel tuginenud ning kohustuslik kohtueelne menetlus on käesolevaks ajaks läbitud, ei pea ringkonnakohus kaebuse tagastamist sel alusel ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas vajalikuks, kuid ei välista selle võimalikkust põhimõtteliselt.
16.Kuna kaebaja on asunud tööle väljapoole vangla territooriumi, on ta ringkonnakohtule esitanud taotluse sooviga minna üle tuvastamiskaebusele. Ringkonnakohus märgib, et hetkel käib vaidlus kohustamiskaebuse tagastamise üle. Kuna kohustamiskaebust ei ole menetlusse võetud, ei saa otsustada selle muutmise lubatavuse üle. HKMS § 49, mis näeb ette kaebuse muutmise, peab silmas eeskätt menetluses oleva kaebuse muutmist, kuna olukorras, kus kaebust ei ole veel kohtu menetluses, ei ole kaebuse muutmine vajalik, sest isik saab ise esitada uue kaebuse muudetud kujul. Kuna eeltoodud põhjendustel kuulub halduskohtu määrus kohustamiskaebuse tagastamise osas tühistamisele ja asi saadetakse selles osas halduskohtule menetluse jätkamiseks, on kaebajal võimalik taotleda kaebuse muutmist halduskohtult pärast kohustamiskaebuse menetlusse võtmist või siis esitada kohe uus kaebus muudetud kujul. Kaebuse muutmine ringkonnakohtus oleks käesolevas olukorras lubamatu ka seetõttu, et siis asuks ringkonnakohus lahendama küsimusi, mille peab lahendama halduskohus, st kaebuse menetlusse võtmisega seotud küsimusi. Seoses kaebaja põhjendusega, et tuvastamiskaebuse menetlemine annab talle võimaluse esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, viitab ringkonnakohus sellele, et HKMS § 45 lg 2 ls 2 sätestab, et hilisem kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust esitada tuvastamiskaebust.
17.Kaebaja esitas halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, et tal lubataks kuni põhiasjas tehtava lahendini suitsetada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud. Arvestades seda, et suitsetamise keeld on ette nähtud vangla sisekorraeeskirjas ja et suitsetamiskeeldu on Riigikohus pidanud põhiseaduspäraseks (RKPJK 17. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-19-40), on kaebuse eduväljavaated pigem kasinad ning lisaks on suitsetamine üldteadaolevalt tervist kahjustav harjumus, mille mittevõimaldamine ei too kaebajale kaasa kahjulikke tagajärgi, pigem vastupidi.
18.Kaebaja on avaldanud rahulolematust ka selle osas, et ringkonnakohus ei ole tema määruskaebust piisavalt kiiresti lahendanud ega võtnud viivitamatult seisukohta esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata ning ringkonnakohtule esitatud vastuväide puudutab just esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist, mille osas ei ole ringkonnakohtu määrus enam edasi kaevatav, ei ole kaebaja poolt ette heidetud
viivitus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel toonud kaasa kaebaja õiguste kahjustamist ning vastuväide jääb seetõttu rahuldamata.
19.Kaebaja on määruskaebust täiendades esitanud taotluse halduskohtus asja läbi vaadanud kohtuniku taandamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandamise avaldus tuleb HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata. Kuigi kaebaja seisukohtadest nähtub rahulolematust kohtuniku aadressil, ei anna taandamiseks alust see, kui kohus on asja lahendamisel näiteks eksinud või kui menetlusosaline ei nõustu kohtu seisukohtadega. Seaduse kohaldamisel ja tõendite hindamisel tehtud vigade kõrvaldamist saab menetlusosaline taotleda sisulist lahendit vaidlustades.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.