X kaebus Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korralduse nr 272 tühistamiseks ja sotsiaaltoetuse maksmise uuesti otsustamise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Alina Reino Vastustaja — Kiili vald, volitatud esindaja Karmen Heinmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korraldus nr 272 ja kohustada Kiili valda uuesti läbi vaatama kaebaja 13.06.2021 taotluse.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning aadressile viitavad andmed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.07.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas Kiili Vallavalitsusele 13.06.2021 avalduse, milles palub kompenseerida 399,99 eurot maksva elektrilise tõukeratta ost transpordiprobleemi lahendamiseks.
2.Kiili Vallavalitsus otsustas 22.06.2021 korraldusega nr 272 „Sotsiaaltoetuse mittemaksmine“ mitte maksta X sotsiaaltoetust.
3-21-1523
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 07.07.2021 X kaebus Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korralduse nr 272 tühistamiseks ning Kiili valla kohustamiseks maksta sotsiaaltoetust transpordiprobleemi lahendamiseks 399.99 eurot.
4.Tallinna Halduskohus võttis 12.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korralduse nr 272 tühistamiseks ja sotsiaaltoetuse maksmise uuesti otsustamise kohustamiseks ning tunnistas vastustajaks Kiili valla.
5.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 14.07.2021.
6.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 21.07.2021; 22.07.2021; 25.07.2021; 08.08.2021 ja 21.08.2021 ja 12.12.2021.
7.Tulenevalt sellest, et Harju Maakohus määras 30.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7616 kaebajale eestkostjaks Kiili Vallavalitsuse, määras kohus kaebajale 10.03.2022 määrusega riigi õigusabi korras esindaja kuivõrd kaebaja ja eestkostja huvid võivad käesolevas asjas olla vastuolulised.
8.Määratud esindaja esitas kohtule seisukoha 23.03.2022, milles toetas esitatud kaebust ning esitas ka täiendavad põhistused.
9.04.05.2022 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ühtlasi tagastas kohus osa kaebaja poolt eelnevalt esitatud tõendeid.
10.Kaebaja esindaja esitas täiendavad seisukohad ja tõendid 30.05.2022.
11.Vastustaja esitas täiendavad seisukohad 01.06.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korraldus nr 272 ei ole piisavalt põhjendatud, mistõttu see ei ole selge ja ühiselt mõistetav ning ei ole seetõttu õiguspärane.
12.1.Korralduses puudub põhjendav osa ning kaalutlused, mille alusel vastustaja otsustas kaebajale sotsiaaltoetust mitte maksta. Korralduses välja toodud punktidest a) ja b) võib välja lugeda, et vastustaja keeldus sotsiaaltoetuse maksmisest ehk elektrilise tõukeratta ostu kompenseerimisest transpordiprobleemi lahendamiseks põhjusel, et transpordiprobleem võib olla lahendatud sotsiaaltranspordi kasutamise kaudu. Kaebaja juhib tähelepanu, et elektrilise tõukeratta kasutamisel on kaebajal võimalik igapäevaselt X X (X külast) välja sõita, kuid sotsiaaltransport käib ainult üks kord nädalas. Seega jääb arusaamatuks kuidas igapäevase sõitmise võimaluse võib sotsiaaltranspordiga, mis käib ainult üks kord nädalas, asendada. Käesoleval juhul ei ole Kiili valla eelarvest sotsiaaltoetuse maksmise korra § 6 lg 1 p-i 5 eeldused täidetud ehk ei ole selge kuidas on võimalik või otstarbekas katta teenuste andmise või muu abiga.
12.2.Vastustaja andis 14.07.2021 vastuses kohtule punktis 3 ülevaate muudest abinõudest mille kaudu võib vastustaja äranägemisel kaebaja transpordiprobleem olla lahendatud. Korraldus neid põhjendusi ei sisalda, mis järjekordselt viitab, et korraldus 272 ei sisalda piisavalt põhjendusi ega kaalutlusi. Seega ei vasta Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korraldus nr 272 vorminõuetele, haldusaktis puudub sisuline kaalutlus ning rikkumised selgelt mõjutavad otsustamist, mistõttu tuleb Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korraldus nr 272 tühistada.
13.Kaebaja poolt taotletud toetuse saamine on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja esitas 13.06.2021 Kiili Vallavalitsusele avalduse, paludes hüvitada kaebajale elektrilise tõukeratta ostu summas 399,99 eurot. Elektrilise tõukeratta ostmise eesmärk on transpordiprobleemi lahendamine, mis tekib kaebajal suvel, kui koolibuss ei käi. 2(8)
3-21-1523
13.1.Kaebajal on terviseprobleemid, mis eeldavad arsti juures sagedast käimist. Kaebajal on tuvastatud osaline töövõimetus. Alates 2015. aastast tuvastati kaebajal mõlemas põlves artroosimuutused. Artroosi puhul võib ainult liigesevalu ja -jäikust leevendada, et säilitada elukvaliteeti ning võimet igapäevategevustega hakkama saada. Seega kaebajal on ka praegu artroos ning vastavalt 25.11.2020 eksperthinnangule on Qvalitas Arstikeskus AS-i poolt kaebajale soovitatud pikkade vahemaade käimist vältida. Lisaks ülaltoodule on kaebajal tuvastatud temporomandibulaarse e oimuluu-alalõua liigese haigusseisundid, mistõttu oli kaebaja taastusravile ning oklusioonisplintile ning kordus artroskoopiale suunatud. Lisaks erinevatele korduvuuringutele vajab kaebaja artroosi leevendamiseks ning tervise stabiilses seisundis hoidmiseks erinevates teraapiates ja massaažides perioodiliselt käimist. Teraapia ja massaaž viiakse läbi kursustena ehk tuleb ühe perioodi jooksul tihti käia (nt 10 korda kahe nädala jooksul). Kaebajal ei ole võimalust valida arsti juurde mineku aega. Lisaks eelnimetatud terviseprobleemidele tekivad kaebajal aeg-ajalt tugevad kõhuvalud, mis samuti vajavad arsti poole pöördumist ning vajadusel analüüside ja uuringute tegemist ning ravimist.
13.2.X külas puudub apteek ning ravimite ostmiseks tuleb jällegi Tallinna sõita. Mõnikord ravimite ostmist ei ole võimalik eelnevalt ette näha ja/või planeerida ootamatu haiguse või põletiku tõttu. Seetõttu peab kaebajale olema tagatud ravimite igapäevase ostmise võimalus.
13.3.Alates 11.07.2022 algab kaebajal Ida-Tallinna Keskhaiglas ambulatoorne taastusravi, nimelt alalõualiigese ultraheliravi hüdrokortisooniga, mis eeldab sagedast Tallinnas käimist. Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet võtnud üle kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse kuni 17.05.2024. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärgiks on tervisealane nõustamine ning haigusteadlikkuse täiendamine. Teenuse saamiseks peab kaebaja kõigepealt sotsiaaltöötajaga rehabilitatsiooni kava koostama ning eelnimetatud rehabilitatsiooni kava koostamiseks peab kaebaja vastavalt Sotsiaalkindlustusameti juhistele Söömishäirete Liitu sotsiaaltöötaja poole pöörduma. Söömisehäirete Liit asub Tallinnas. Pärast rehabilitatsioonikava koostamist peab kaebaja erinevate teenuseosutajate poole vastavalt koostatud kavale pöörduma.
13.4.Samuti on kaebajal Tallinnas ka sõber, kelle juurde kaebaja soovib aeg-ajalt minna, et mitte üksinda nö isolatsiooni jääda ehk oluline on ka sotsiaalse suhtlemise toetamine.
14.Tallinnasse ja Tartusse sõitmiseks peab kaebaja jõudma bussipeatuseni, et istuda Tallinna või Tartu suunda käivale bussile. Õppeaasta jooksul ehk septembrist juuni alguseni kasutab kaebaja koolibussi, kuid suvel koolibuss ei käi. Seetõttu suveperioodil peab kaebaja Tallinnasse või Tartusse sõitmiseks kuni bussipeatuseni 2,5 km jalgsi kõndima (edasi-tagasi seega 5 km). Kaebajale on bussipeatuseni kõndimine varem vaevusi põhjustanud.
14.1.Vastustaja poolt on kaebajale tehtud ettepanek, et kaebaja võib sotsiaaltransporti kasutada, kuid sotsiaaltransport käib ainult üks kord nädalas, mistõttu ei ole sotsiaaltranspordi kasutamine võrdväärne alternatiiv elektrilise tõukeratta kasutamisele. Samuti vastustaja on oma 14.07.2021 vastuses p-s 3 viidanud, et kaebaja on vajalike sõitude tegemiseks ka oma isa abi kasutanud kes elab Kiili alevis ja omab sõiduautot. Faktiline olukord on selline, et kaebaja isa sõidab linna ainult üks kord nädalas toidupoodi ning vajadusel võtab ka kaebaja kaasa. Samuti ei viinud ega hakka isa sihipäraselt kaebajat kuhugi viima ning ootama, kui kaebaja oma asju linnas teeb ehk isa kaudu on võimalik parimal juhul ainult ühepoolne sõit üks kord nädalas, mis tähendab, et tagasi tulles peab kaebaja jällegi 2,5 km jalgsi kõndima, mis toob kaebajale kõva valu ja artroosi vormi halvenemist kaasa. Transpordi korraldamine on pealegi vastustaja, kui kaebaja eestkostja, mitte kaebaja isa ülesanne.
14.2.Vastuses kohtule viitab vastustaja, et põhjendatud vajadusel on Kiili Vallavalitsusel võimalik tagada kaebajale transport ka sõiduks väljaspoole Kiili valda juhul, kui ühistransporti mingil põhjusel kasutada ei ole võimalik. Võib eeldada, et tegemist on erakorralise olukorraga, mitte regulaarse transporditeenusega, mida jällegi ei saa transpordiprobleemi lahendamiseks pidada, sest 3(8)
3-21-1523 see ei ole võrdväärne igapäevase linna mineku võimalusega. Lisaks ülaltoodule nii sotsiaaltranspordi kui ka muu transpordi teenuse saamiseks vastustaja poolt peab kaebaja eraldi taotlusi esitama, mis on kaebajale liiga koormav arvestades, et kaebajal on määratud keskmine puue: psüühikahäire (vt Harju Maakohtu 30.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-7616). Kaebaja ei pruugi osata oma transpordivajadusi põhjendada, isegi kui nad on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on kaebaja 04.08.2021 eelnimetatud transpordi vastustajalt taotlenud, et Tartu Ülikooli Kliinikumi näo ja lõaluukirurgile minna. 04.08.2021 taotlusele vastas vastustaja, et ei ole vastustajal võimalik sellist transporti korraldada ning soovitas Tartusse saamiseks ja tagasi tulemiseks kasutada ühistransporti nagu eelmisel korral. Arvesse tuleb ka võtta asjaolu, et vastavalt vastustaja ametlikul veebilehel avaldatud informatsioonile otsuse teenuse määramise ja rahastamise osas teeb vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul taotluse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest arvates. Seega sotsiaaltransporti ei saa kiirkorras saada, kuid potentsiaalne vajadus kiiresti külast välja sõita on tõenäoline (näiteks haiguste teravnemisel).
14.3.Sotsiaaltoetus kaebajale peab olema määratud nii vastustaja eestkostest tulenevatest kohustustest, kui ka sotsiaaltoetuste maksmise üldistest põhimõtetest lähtudes. Vastavalt Harju Maakohtu 30.09.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-7616 resolutsiooni p-le 5 on vastustaja kaebaja eestkostjaks määratud ning vastavalt resolutsiooni p-dele 6 ja 7 eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides ning eestkostja ülesanneteks on kaebaja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, mis ületavad kaebaja igakuist sissetulekut, ning sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Seega on vastustajal kohustus kaebajale ravi tagada ning isiklike õiguste ja huvide kaitsta.
15.Vastavalt Kiili vallas sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 9 lg-le 1 hinnatakse teenuse taotluse menetlemise käigus isiku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja selgitatakse välja isiku abivajadus. Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda (§ 9 lg 6). Käesoleval juhul on kaebaja Kiili valla elanik, kelle ainukeseks sissetulekuks on erinevat liiki toetused (sotsiaaltoetus, töövõimetustoetus) ehk ei ole kaebaja võimeline ise elektrilise tõukeratta ostu eest tasuma.
16.Kaebaja leiab, et arvestades elektritõukeratta ostuhinda ja võimalust igapäevaselt igal ajal füüsilist valu tundmata bussipeatuseni jõuda, et linna sõita, on tegemist proportsionaalse lahendusega. Elektritõukeratta olemasolul ei kasuta kaebaja sotsiaaltransporti, mida kaebaja on kahel korral kasutanud ehk säästetakse selle arvelt valla kulu. Kaebaja on selge teadvusega, orienteerub enda isikus, ajas ja kohas, mistõttu on ta võimeline elektrilise tõukerattaga sõitma. Tuleb ka arvesse võtta, et vastustajal on nö suurem vastutus kaebaja osas, kui teiste taotlejate suhtes, sest vastustaja on kaebaja eestkostja ning vastustaja kohustuseks on peale muud ka kaebaja isiklike õiguste kaitsmine ning ravi tagamine. Vastustaja seisukohad
17.Kiili Vallavalitsus kaebusega ei nõustu ja palub kaebuse jätta rahuldamata.
17.1.Vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust elektrilise tõukeratta ostmiseks sotsiaaltoetuse saamiseks, kuna taotlejale vajalik abi on võimalik tagada muude meetmetega. Kooliperioodil on X võimalik kasutada koolitransporti kodust lähimasse linnaliini bussipeatusesse või Kiili alevisse liikumiseks, seega on kaebajal transpordiprobleem eelkõige suveperioodil. Kiili Vallavalitsuse hinnangul ei ole elektriline tõukeratas turvaline liiklusvahend kruusateel sõitmiseks ning selle soetamise kulu ei ole proportsionaalne saadava kasuga. 4(8)
3-21-1523
17.2.Kiili Vallavalitsus pakkus taotlejale võimalust kasutada vajadusel Kiili Vallavalitsuse poolt osutatavat sotsiaaltranspordi teenust Kiili alevisse sõitmiseks ja vajalike toimingute tegemiseks. X on seda võimalust kasutanud kahel korral. Põhjendatud vajadusel on Kiili Vallavalitsusel võimalik tagada X transport ka sõiduks väljaspoole Kiili valda juhul, kui ühistransporti mingil põhjusel kasutada ei ole võimalik. Kiili Vallavalitsusele teadaolevalt on X kasutanud vajalike sõitude tegemiseks ka oma isa abi, kes elab Kiili alevis ja omab sõiduautot.
17.3.Kiili Vallavalitsuse hinnangul ei ole X põhjendused sotsiaalosakonna käsutuses oleva auto kasutamiskõlbmatuse osas adekvaatsed. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku 10.06.2021 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi aktist selgub, et X esineb vaimuhaigus paranoilise skisofreenia kujul, mistõttu ei suuda ta oma tegudest kestvalt aru saada või neid juhtida. X haigusele on iseloomulikud hüpohondrilised fiksatsioonid - sage kurtmine erinevate füüsiliste haigussümptomite üle, haigusfoobiad. X on pidev soov erinevate arstide poole pöördumiseks, uuringute ja raviprotseduuride tegemiseks ning ravimite tarbimiseks, milleks tegelikult meditsiiniline näidustus ja vajadus puudub.
18.Kiili Vallavalitsus määrati X eestkostjaks Harju Maakohtu 30.09.2021 määrusega. Pärast eestkoste seadmist on ilmnenud, et X on hulgaliselt võlgnevusi erinevate võlausaldajate ees. X igakuine sissetulek on 523 eurot kuus, mis kulub sisuliselt täies ulatuses igakuisteks laenu tagasimakseteks. X on rahaliselt toetanud isa. Harju Maakohus laiendas Kiili Vallavalitsuse taotlusel 11.03.2022 määrusega eestkostja volitusi ning jättis X õiguse teha pisitehinguid 30 euro ulatuses ühes kalendrikuus, kuna X kasutas enda käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ebaotstarbekalt. Kiili Vallavalitsus on eestkostetava nimel sõlminud kokkuleppeid võlausaldajatega ning otsib võimalusi võlgade tasumiseks eestkostetava vara arvelt, kuna X ei jää pärast igakuiste laenu tagasimaksete teostamist rahalisi vahendeid esmavajaduste katmiseks.
18.1.Kiili Vallavalitsus maksis X 2021.a sotsiaaltoetusi 796,02 euro ulatuses, sh tasus X elektrivõla summas 192,13 eurot. Täiendavalt on X määratud alates 2021.a novembrist toiduabi 150 euro ulatuses ühes kalendrikuus, mille sotsiaaltöötaja iganädalaselt toimetab X elukohta. Mais 2022 maksis Kiili Vallavalitsus sotsiaaltoetuste vahenditest X elektrivõlgnevuse katteks 140 eurot.
18.2.X on võimalik transpordiprobleemi lahendamiseks suveperioodil viibida oma Kiili alevis eramajas elavate vanemate juures. Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et X vajab tervislikust seisundist tulenevalt igapäevaselt juhendamist ja tuge, mis oleks vanemate juures tagatud. Kiili Vallavalitsus on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse X ööpäevaringsele erihoolekande teenusele suunamiseks.
18.3.Vaatamata asjaolule, et Kiili Vallavalitsus X taotlust ei rahuldanud ning elektrilise tõukeratta ostmiseks sotsiaaltoetust ei eraldanud, ei ole X pärast kaebuse esitamist kordagi kasutanud pakutud sotsiaaltransporti. X on transpordi küsimuses Kiili Vallavalitsuse poole pöördunud ühel korral 04.08.2021, kui ta soovis sõita Tartusse arsti juurde ning kasutada selleks Kiili Rahvamaja kasutuses olevat minibussi. Kiili Vallavalitsus taotlust ei rahuldanud, kuna Tartusse sõitmiseks on võimalik kasutada liinibussi ja puudub vajadus eraldi sotsiaaltranspordi korraldamiseks. X ei ole kordagi avaldanud soovi kasutada sotsiaaltransporti Kiili alevisse sõiduks.
18.4.Kiili Vallavalitsus on valmis katma sotsiaaltoetuste vahenditest eestkostetava esmavajaduste rahuldamiseks hädavajalikud kulud, kuid ei pea põhjendatuks luksusesemete soetamise kulu kompenseerimist kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuivõrd on olemas alternatiiv X transpordi tagamiseks põhjendatud juhtudel ja ulatuses suveperioodil.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, nõustun kaebajaga, et vaidlustatud korraldus on olulise põhjendamispuuduse tõttu õigusvastane. Rahuldan seega 5(8)
3-21-1523 kaebuse ja tühistan 22.06.2021 korralduse nr 272 ning kohustan vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 13.06.2021 taotluse.
20.Kaebaja esitas 13.06.2021 Kiili Vallavalitsusele avalduse, paludes hüvitada kaebajale elektrilise tõukeratta ostu summas 399,99 eurot. Elektrilise tõukeratta ostmise eesmärk on transpordiprobleemi lahendamine, mis tekib kaebajal suvel, kui koolibuss ei käi. Kiili vald jättis 22.06.2021 korraldusega nr 272 kaebaja taotluse rahuldamata.
21.Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1 ja 2). Kohus ei tohi haldusakti õiguspärasust kontrollides asuda haldusorgani asemel haldusakti põhjendama (vt nt Riigikohtu 15.12.2009 otsus nr 3-3-1-82-09, p 22). Põhjendamispuudusega haldusakti tühistamata jätmine on võimalik vaid erandjuhtudel, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 19). Kohtumenetluse käigus esitatud haldusorgani põhjendust võib arvestada juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (samas, p 20).
22.Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 14 sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Kiili vallas oli kaebaja poolt taotluse esitamise hetkel selleks Kiili Vallavolikogu 17.03.2016 määrus nr 8 “Kiili valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise korda " (edaspidi sotsiaaltoetuste kord), millele Kiili vald on vaidlustatavas korralduses viidanud.
22.1.SHS § 15 lg-d 1 ja 2 seavad kohalikule omavalitsusele kohustuse selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastav abi. Lähtuda tuleb terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. See tähendab, et sobiva teenuse kohaldamisel on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kasutada kaalutlusõigust, kuid teenuse valikul peab kohalik omavalitsus oma kaalutlusotsust põhjendama, arvestades inimese abivajadust, kohaliku omavalitsuse majanduslikke võimalusi ning õigusaktides sätestatud norme ja põhimõtteid. Sarnastele põhimõtetele viitab ka kaebaja taotluse esitamise hetkel kehtinud sotsiaaltoetuse korra § 1 lg 3.
23.Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja taotluse lahendamisel või sellele eelnevalt kaebaja abivajadust täpsemalt analüüsinud. Korralduses ei ole ka välja toodud täpsemaid kaalutlusi, millest vastustaja korralduse andmisel lähtus. Viidatud on küll sellele, et kaebajale on tehtud ettepanek kasutada vajadusel üks kord nädalas sotsiaaltranspordi teenust Kiili alevisse sõitmiseks, kuid otsuses puuduvad põhistused, miks vastustaja arvates on selline võimalus kaebaja abivajaduste katteks piisav. Alles kohtumenetluses, s.t vastuses kaebusele on vastustaja esitanud täiendavad selgitused, miks vastustaja ei pea kaebaja soovitud viisil transpordiprobleemi lahendamist otstarbekaks, andnud ülevaade kaebajale seni makstud toetusest ja muust sotsiaalabist ning toonud välja ka muud põhistused. Vaidlustatud korraldusest aga vastavad põhistused ja kaalutlused ei nähtu. Seega on minu hinnangul vaidlustatav korraldus õigusvastane seetõttu, et see on motiveerimata ning selle tegemisel on vastustaja teinud seega kaalutlusvea, sest korralduses toodud kaalutlused ei ole piisavad ning seega ei ole võimalik veenduda, et vastustaja tegevus kaebaja abivajaduse hindamisel on lõpuni jälgitav ja ratsionaalne.
24.Eeltoodud põhjustel tühistan vastustaja 22.06.2021 korralduse nr 272 ning kohustan vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 13.06.2021 taotluse. Viitan siinjuures arvesse, et kuivõrd kaebaja abivajaduse määratlemine on vastustaja kaalutlusotsus, ei ole kohtul võimalik siin ise astuda haldusorgani asemele ning sisuliselt hakata kaaluma, milliseid toetuseid või teenuseid ja millises mahus on mõistlik kaebajale pakkuda. Küll aga püüan alljärgnevalt määratleda põhilised aspektid, millele minu hinnangul tuleks nii kaebajal kui vastustajal taotluse lahendamisel tähelepanu pöörata. 6(8)
3-21-1523
25.Kiili vallavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 7 kehtestati „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kiili vallas“, mis asendas varasemalt kehtinud sotsiaaltoetuste korda. Sotsiaalhoolekandelise abi korra § 6 kohaselt jaguneb valla poolt antav sotsiaalhoolekandeline abi sisuliselt kaheks: mittevaraliseks abiks ehk valla poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ja isikule makstavaks rahaliseks hüvitiseks ehk sotsiaaltoetusteks. Korra § 59 reguleerib ühekordse sotsiaaltoetuse maksmisega seonduvat, seejuures viitab sama paragrahvi lõige 2 toetuse maksmise eesmärgile, milleks on soodustada ja parandada isiku toimetulekuvõimet ja kompenseerida osaliselt vähekindlustatud isiku hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitada muude Kiili valla või riiklike sotsiaaltoetustega. Selliseks muuks toetuse kohaseks liigiks võiks kaebaja vajadusi arvestades olla sotsiaaltranspordi teenus, mis korra § 29 kohaselt jaguneb liiniveoteenusena või juhuveona korraldatav sotsiaaltransporditeenus või taksoveoteenus.
25.1.Sotsiaaltranspordi teenuse osutamist kohaliku omavalitsuse poolt reguleerib ka SHS § 38 lg 1, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus korraldama sotsiaaltransporditeenust, mille eesmärgiks on võimaldada puudega inimesel, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Sotsiaaltransporditeenust võib inimene vajada nende avalike teenuste kasutamiseks, mis aitavad tagada teenusekasutaja toimetuleku. SHS eelnõu seletuskirja (lk 38) kohaselt loetakse avalikeks teenusteks SHS § 38 tähenduses mh haridusteenuseid, tervishoiuteenuseid (sh nt perearsti, eriarsti külastamine, samuti haiglasse minek, apteegi külastamine), samuti sotsiaalteenuste kasutamist (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt).
25.2.Sotsiaaltranspordi osutamise täpsemate tingimuste määramisel tuleks kohalikul omavalitsusel leida võimalus abistada kaebajat transpordiprobleemi lahendamisel selliselt, et kaebajal oleks võimalik maksimaalsel määral ise toime tulla ja kaetud oleks kaebaja põhjendatud vajadused. Seejuures rõhutan, et SHS § 15 lg-d 1 ja 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõtte kohaselt tuleks kohalikul omavalitsusel anda isikule abi, mis on vajalik, mitte aga tingimata abi, mida taotleja soovib – seega vajalik ja soovitu ei pruugi kattuda. See tähendab, et kaebaja vajaduste hindamisel ja sobiva teenuse kohaldamisel on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kasutada kaalutlusõigust, kuid teenuse valikul peab kohalik omavalitsus oma kaalutlusotsust põhjendama, arvestades inimese abivajadust, kohaliku omavalitsuse majanduslikke võimalusi ning õigusaktides sätestatud norme ja põhimõtteid. Vajadusel tuleb kohalikul omavalitsusel teenuste osutamisele kaasata teenuseosutajaid, korraldada ümber sõiduplaanid vms.
25.3.Vastustajal on seega õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata taotluses esitatust erinev teenus ning ka hinnata, kas kõik kaebaja poolt soovitud käigud on vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, millist sotsiaalteenust peab kohalik omavalitsus kaebajale osutama.
25.4.Vastavalt Harju Maakohtu 30.09.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-7616 on vastustaja kaebaja eestkostjaks määratud ning eestkostja ülesanneteks on mh kaebaja sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Seega on vastustajal kohustus kaebajale tagada abi andmine viisil, et kaebajal oleks põhjendatud vajalikele teenustele (sh arstiabile) katkematu juurdepääs sh suveperioodil, kui koolibussi teenust kasutada ei ole võimalik. Siinjuures märgin, et arvestades, et vastustaja on määratud kaebaja eestkostjaks, on abi korraldamine vastustaja kohustus nii SHS-e ja korra sätete kohaselt kui eestkostjana. Seega juhul, kui vastustaja leiab, et kaebaja transpordiküsimuse saaks mingil perioodil lahendada kaebaja isa abil või sellega, kui kaebaja elaks ajutiselt vanemate juures, saab selline lahendus toimida ainult koostöös kaebaja vanematega ning nende nõusolekul.
25.5.Neist põhimõtetest tuleks kohalikul omavalitsusel kaebaja abivajaduse väljaselgitamisel ja transpordiküsimuse lahendamisel juhinduda. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 7(8)
3-21-1523
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja sai menetlusabi esindajakulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada. HKMS § 118 lg 2 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja kanda.
27.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja eraelu kaitse eesmärgil tema nime ja aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.