Ülo Püvi kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti
1.aprilli 2021. a otsuse nr E09923-1 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Ülo Püvi, esindaja vandeadvokaadi abi Sven Lass Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ülo Püvi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. juulil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Ülo Püvi (kaebaja) esitas 27. oktoobril 2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotles pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate
3-21-936 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ (osa XVII) erialakoodi 12520 alusel isoleerijana ja erialakoodi 13590 alusel puurseadme juhina.
2.SKA otsustas 1. aprilli 2021. a otsusega nr E09923-1 (tl-d 4-5) mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. SKA põhjendas, et seadusandja lubab lugeda soodusstaaži hulka töötamise üksnes juhul, kui täidetakse täistööajaga isoleerija ja puurseadme juhi ülesandeid. Kaebaja ei ole puurseadme juhi ja isoleerija tööülesandeid täistööaja ulatuses täitnud.
3.Kaebaja esitas 3. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada SKA 1. aprilli 2021. a otsus nr E09923-1; 2) tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 täistööajaga ametikohal, mis vastab määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XVII erialakoodi 13590 all nimetatud puurseadme juhi tööülesannetele; 3) tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 1. veebruar 2005 kuni 1. veebruar 2018 täistööajaga ametikohal, mis vastab määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XVII erialakoodi 12520 all nimetatud isoleerija tööülesannetele; 4) kohustada SKA-d uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, arvestades käesolevas kohtuasjas tuvastatut.
4.Tartu Halduskohus võttis 10. mai 2021. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Vastustaja esitas 9. augustil 2021 kohtule seisukoha, milles märkis muu hulgas, et kuivõrd haldusorganil puudub teadmine, millised tööülesanded olid aluseks isoleerija määruse nr 206 loetellu nr 2 nimetamisel, oleks vastava teadmise saamiseks otstarbekas teha päring Sotsiaalministeeriumile.
6.Tartu Halduskohus palus 17. septembri 2021. a kohtunõudega Sotsiaalministeeriumil selgitada, millised tööülesanded olid aluseks isoleerija määruse nr 206 loetellu nr 2 nimetamisel. Sotsiaalministeerium esitas kohtule 18. oktoobril 2021 selgituse.
7.Tartu Halduskohus määras 7. veebruari 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.
8.1.Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud SVPS § 1 p 2 ning SVPS § 1 viimast lauset. Kaebaja on töötanud SVPS § 1 p 2 tähenduses tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel (sõltumata ametinimetusest või ametijuhendis märgitust). Seega on vastustaja alusetult keeldunud kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisest. Vastustaja on formalistlikult lähtunud kaebaja ametinimetustest, mitte aga töö tegelikust sisust ja kokkupuutest tervist kahjustavate ohuteguritega. Tööülesannete hindamisel tuleb arvestada valdkondade eripära ning hinnata konkreetsete ametikohtade töö sisu. Vastustaja ei ole seda nõuetekohaselt teinud.
3-21-936
8.2.Määrav ei ole asjaolus, et kaebaja ametinimetused (puurija, isoleerija-plekksepp ja plekksepp) ei vasta määruse loetelule nr 2 märgitud ametinimetusele. Samuti ei saa määravat tähtsust omada asjaolu, et kaebaja töösuhete lõppemise täpne aeg ei ole kirjalike dokumentide alusel tuvastatav. Vastutaja ei ole otsuses sisuliselt käsitlenud kaebaja selgitusi töötamise kohta puurseadme operaatorina ja isolatsioonitöödel. Haldusorgan on jätnud enamuse asjas olulist tähtsust omavatest asjaoludest välja selgitamata.
8.3.Aktsiaselts Kraver 15. oktoobri 2020. a kirjaliku kinnituse kohaselt töötas kaebaja ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1993 puurimisagregaadil UPB-2A-2 puurseadme juhina. Tööandja on kinnitanud, et vaatamata tööraamatus nimetatud „ekskavaatorijuhi abi“ ametinimetusele oli kaebaja töö tegelikuks sisuks puurseadme juhtimine. Nimetatuga pole vastustaja otsuse tegemisel piisavalt arvestanud.
8.4.Kaebaja töötas isoleerijana ajavahemikul 1. veebruar 2005 kuni 1. veebruar 2018 erinevate tööandjate juures (Osaühing Borlaug, Provendor OÜ, BUILT Solutions OÜ, BISS Insulation OÜ) ning tema töö vastas määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XVII erialakoodi nr 12520 alla paigutatavale tööle (isoleerija). Vastustaja otsuses viidatud asjaolu, et väidetavalt ei ole tõendatud töölepingute lõpetamised ei oma asja otsustamisel tähtsust, kuna vastustaja on ise tuvastanud, et tegemist on olnud sisuliselt ühe ja sama ettevõttega, kellel aja jooksul muutus vaid nimi. Pooltel puudus seetõttu vajadus töölepinguid lõpetada. Kaebaja peamisteks tööülesanneteks olid katelde, mahutite ja torustike isoleerimine villaga ning villa katmine pleki või mõne muu materjaliga, tehaste remonditööde ajal demonteeriti materjalid ja paigaldati hiljem tagasi. Kaebaja tööülesannete hulka kuulus ka objekti kaitsmine isolatsioonimaterjaliga, objekti katmine materjaliga ning vajadusel lammutustööd. Asjaolu, et kaebaja ametinimetustes on kasutatud ka sõna „plekksepp“ ei ole oluline, sest sisuliselt tegi kaebaja kogu aeg isolatsioonitöid. Kaebaja paigaldas isolatsiooni enne pleki paigaldamist, plekk pandi vaid isolatsiooni peale ning hõlmas samuti isolatsiooniga kokkupuutumist, kogu töö oli seega täies ulatuses seotud isolatsioonimaterjalidega ja isolatsioonitöödega. Isoleerija tööülesannete täitmine moodustas kogu tööajast valdava osa, muud tööülesanded olid marginaalse tähtsusega. Qvalitas Arstikeskuse töötervishoiuarsti 2013. aasta kannetest nähtub samuti, et kaebaja töötas isoleerijana. Samuti kinnitavad kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate ütlused, et kaebaja täitis isoleerija tööülesandeid. Vähesel määral plekksepaameti tööülesannete täitmine ei muuda kaebaja tegevust töötamiseks osakoormusega plekksepana.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.SKA-l ja kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuutel ohuteguritega. Kõrvutades Sotsiaalministeeriumi selgitusi isoleerija loetellu lisamise põhjuste ja aluste kohta kaebaja täidetud tööülesannetega ei ole need omavahel täies ulatuses ühildatavad.
9.2.Ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 töötas kaebaja Aktsiaseltsis Kraver. Tööandja selgitas SKA-le esitatud 11. detsembri 2020. a kirjas, et kaebaja oli vormistatud
16.aprillist 1991 tööle maaparandustöölisena/ekskavaatorijuhi abina. Sõlmitud töölepingu järgi töötas kaebaja ajavahemikul 30. juuni 1993 kuni 20. mai 1994 ka puurijana. Puurimisagregaadil UPB-2A-2 töötas kaebaja ajavahemikul august 1991 kuni september 1993. Puurimisseadmel töötamise osakaal oli täistööajast 1991. aastal 45,5%, 1992. aastal 76,5% ja 1993. aastal 41,3% ning 1994 aastal 0%. Tööandja selgitustest nähtuvalt töötas kaebaja puurijana vähem kui pool tööajast, mistõttu ei saa seda aega senist kohtupraktikat arvestades soodusstaaži hulka arvata.
9.3.Ajavahemikul 1. veebruar 2005 kuni 1. veebruar 2018 töötas kaebaja Osaühingus Borlaug, Provendor OÜ-s ja BISS Insulation OÜ-s. Töölepingute kohaselt asus kaebaja OÜ-s Borlaug
3-21-936 alates 1. veebruarist 2005 tööle isoleerijana, 1. juulist 2011 asus kaebaja tööle OÜ-s Provendor isolatsiooni plekksepa ametikohale, tööülesanneteks oli isolatsioonitööde tegemine. BISS Insulation OÜ-s asus kaebaja tööle alates 16. novembrist 2015 plekksepana, tööülesanneteks objekti kaitsmine isolatsioonimaterjaliga, objekti katmine materjaliga ning vajadusel lammutustööd. BUILT Solutions OÜ-s töötamise kohta dokumendid puuduvad.
9.4.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et muutusid üksnes äriühingute nimed, kuid sisuliselt oli tegemist sama tööandjaga ning tööülesanded jäid samaks. Äriregistri andmetest ei nähtu, et nimetatud äriühingute puhul on tegemist sama äriühinguga, mille ärinimi oleks vahetunud. Äriregistri andmetel tehti Osaühing Borlaug esmakanne 26. novembril 2003 ja äriühing kustutati 17. aprillil 2014. Provendor OÜ esmakanne tehti 12. märtsil 2007, äriühingule tehti
29.märtsil 2021 trahvihoiatus ehk siis nimetatud kuupäeval oli äriühing endiselt registris ja sama nime all kui esmakande tegemisel. BUILT Solutions OÜ esmakanne tehti 23. detsembril 2014 ja firma kustutati äriregistrist 31. juulil 2019.
9.5.Osaühinguga Borlaug ja Provonder OÜ-ga sõlmitud töölepingute lõpetamist pole fikseeritud. Samuti ei ühti töötamise registrisse märgitud tööle asumise kuupäevad töölepingute sõlmimise kuupäevadega. Tööraamatusse ei ole nendes äriühingutes töötamist kantud, viimane tööraamatu kanne on tehtud 29. septembril 1997. Kuigi OÜ-s Borlaug puhul nähtub ka isoleerija ametikohal töötamine ei ole võimalik kindlaks teha töötamise täpset kestvust. Provendor OÜ-s töötas kaebaja isolatsiooni plekksepana. Sellist ametikohta loeteludes nimetatud ei ole ja samuti ei ole dokumentide alusel võimalik kindlaks teha kaebaja töötamise lõpetamise kuupäeva.
9.6.BISS Insulation OÜ-s töötas kaebaja alates 16. novembrist 2015. Töötamise registri andmetel lõppes tööleping 1. veebruaril 2018. Tööandja selgitas haldusmenetluses, et kaebaja töötas nimetatud äriühingus 100% ulatuses isoleerija-plekksepana. Tööülesanneteks oli objekti kaitsmine isolatsioonimaterjaliga, objekti katmine materjaliga ning vajadusel lammutustööd. Kõik tööd olid väidetavalt otseselt või kaudselt seotud isolatsiooni paigaldamisega. Plekksepa tööülesannete hulka kuulusid ka isolatsioonitööd. Enne pleki paigaldamist paigaldati isolatsioon. Ettevõtte tegevusala hulka kuulusid ehitiste ja elektrijaamade ehitiste isolatsioonitööd, isolatsiooni ümberseadmestamine, restaureerimine, remont ja nendega seotud tellingute püstitustööd. Tööd jagunesid umbes 60 % isolatsioonitööd ja 40 % tellingute ja tööplatvormide püstitus. Nimetatust nähtub, et kaebaja ei töötanud BISS Insulation OÜ-s täistööajaga võrdse aja ulatuses isoleerijana. Töötamine plekksepana, kelle tööülesannete hulka kuulusid ka isolatsioonitööd, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
9.7.Kui kohus tuvastab ka töötamise OÜ-s Borlaug, Provendor OÜ-s ja BUILT Solutions OÜ ametikohtadel, mis tuleb arvata soodusstaaži hulka, ei ole töötamise ajavahemikke arvestades täidetud soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud, sest töötamist Aktsiaseltsis Kraver ja BISS Insulation OÜ-s ei saa igal juhul soodusstaaži hulka arvata.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on SKA 1. aprilli 2021. a otsuse nr E09923-1, millega SKA otsustas kaebajale mitte määrata soodustingimustel vanaduspensioni, õiguspärasus. Nimetatud otsuses asus SKA seisukohale, et ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 Aktsiaseltsis Kraver töötatud aega ei saa lugeda soodusstaaži hulka, sest kaebaja täitis puurija tööülesandeid osaliselt ehk täidetud ei ole täistööajaga töötamise tingimus. Ka ajavahemikul 1. veebruar 2005 kuni 1. veebruar 2018 erinevates äriühingutes (Osaühing Borlaug, Provendor OÜ, BUILT Solutions OÜ, BISS Insulation OÜ) töötatud aega ei saa SKA hinnangul soodusstaaži hulka arvata, sest tõendatud ei ole täistööajaga isoleerijana töötamine. Kaebaja hinnangul on vastustaja teinud ekslikud järeldused ning tema tööülesanded ja töötamine kinnitab, et nimetatud ajavahemikud tuleb määruse nr 206 loetelu nr 2 erialakoodide nr 13590 (puurseadme juht) ja 12520 (isoleerija)
3-21-936 alusel arvestada soodusstaaži hulka. Kaebaja palub SKA 1. aprilli 2021. a otsuse nr E09923-1 tühistada, tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni õigust andev tööstaaž eelnimetatud ajavahemikel ning kohustada vastustajat vaatama taotlus uuesti läbi. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata.
11.SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206. Loetelu nr 2 osa XVII kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile töötamise korral isoleerija (erialakood 12520) ja puurseadmete juhina (erialakood 13590). Eelnimetatud loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
12.Määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Seega asjaolu, et kaebaja ametikoha nimetuseks oli puurija, isoleerija-plekksepp ja plekksepp ei oma ainumääravat tähtsust. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast ehk teisisõnu, kaebaja töötamist eelnimetatud äriühingutes konkreetsel ajavahemikul saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses puurseadme juhi ja isoleerija tööülesannetele.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja töötamist Aktsiaseltsis Kraver ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 puurseadme juhi ametikohal ei saa arvestada soodustingimustel pensionistaaži hulka. Määrus nr 206 loetelu nr 2 osa XVII näeb ette, et soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse töötamine puurseadme juhina. Kaebaja
3-21-936 töötas Aktsiaseltsis Kraver ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 nii maaparandustöölise/ekskavaatori juhina kui ka puurijana (1993. aastast) ning kasutas töö tegemisel ka puurimisagregaati UPB-2A-2. Kaebaja tööülesanneteks oli muu hulgas puurkaevude ehitamine ja aukude puurimine. Aktsiaselts Kraver haldusmenetluses antud selgitusest nähtub, et ekskavaatori juhi abi määratlus töölepingus ei olnud täpne ning kaebaja täitis ka puurija ametikohale iseloomulikke tööülesandeid (tl 7). Seega põhimõtteliselt võiks ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 Aktsiaseltsis Kraver töötamine kvalifitseeruda määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XVII erialakoodis nr 13590 märgitud puurseadme juhina töötamiseks. Nimetatud asjaolu ei ole aga selle ajavahemiku penisoniõigusliku staaži hulka arvestamiseks piisav, sest täitmata on teine kohustuslik tingimus – puurseadme juhi tööülesannete täistööajaga täitmine. Vastustaja on põhjendatult tuginenud haldusmenetluses esitatud Aktsiaseltsis Kraver selgitustele (tl-d 33 ja 53), et kaebaja puurseadmel töötamise osakaal ei olnud ühelgi aastal 100% (1991. aastal 45,5%, 1992. aastal 76,5%, 1993. aastal 41,3% ja 1994. aastal 0%). Eeltoodust nähtuvalt ei täitnud asjakohasel ajavahemikul puurija tööülesanded täistööaja ulatuses. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud ajavahemikul muid tööülesandeid täitnud väheolulisel määral. Kaebaja on kaebuses piirdunud Aktsiaseltsis Kraver töötamise osas üksnes tööülesannete kirjeldamisega ega ole esitanud tõendeid, mis eeltoodud teabe tööülesannete täitmise ulatuse kohta ümber lükkaks. Kohtu hinnangul ei kinnita kohtule esitatud tõendid, et kaebaja täitis ajavahemikul 16. aprill 1991 kuni 20. mai 1994 Aktsiaseltsis Kraver täistööajaga puurseadme juhi ülesandeid, mistõttu on vastustaja õigesti jätnud selle ajavahemiku soodusstaaži hulka arvamata.
14.Kaebaja on seisukohal, et ajavahemikul 1. veebruar 2005 kuni 1. veebruar 2018 töötas ta Osaühingus Borlaug, Provendor OÜ-s, BUILT Solutions OÜ ja BISS Insulation OÜ-s isoleerijana ning vastustaja on ekslikult jätnud nendes äriühingutes töötatud ajavahemikud soodusstaaži hulka arvestamata.
15.Esmalt leiab kaebaja, et vastustaja on Osaühingut Borlaug, Provendor OÜ-d, BUILT Solutions OÜ-d käsitlenud sisuliselt sama äriühinguna, kelle puhul on muutunud üksnes ärinimi. See kaebaja järeldus on ebaõige. SKA ei ole asunud vaidlustatud otsuses ega ka vastuses kaebusele seisukohale, et tegemist oleks sisuliselt olnud sama äriühinguga. Kohtule esitatud materjalidest ja äriregistri kannetest ei nähtu, et nimetatud äriühingud oleksid ühinenud, jagunenud või et äriühingud oleks ümberkujundatud või et oleks toimunud ettevõtete üleminek. Samuti ei nähtu äriregistrist, et tegemist oleks olnud ärinime muutmisega äriseadustiku § 7 mõttes. Tegemist on iseseisva õigusvõimega äriühingutega. Kuna äriregistri kannetest nähtuvalt on osad Osaühing Borlaug, Provendor OÜ, BUILT Solutions OÜ juhatuse liikmed ja omanikud olnud teatud ajahetkedel kattuvad, siis ei saa välistada, et äriühingute tegevus oli mingil määral ka seotud, kuid see asjaolu ei ole piisav, et käsitleda neid äriühinguid õiguslikult sama äriühinguna.
16.Kaebaja toob välja, et tema peamisteks tööülesanneteks isoleerijana töötades olid katelde, mahutite ja torustike isoleerimine villaga ning villa katmine pleki või mõne muu materjaliga. Tehaste remonditööde ajal demonteeriti eelnimetatud materjalid ning need paigaldati hiljem tagasi. Kaebaja hinnangul tuleb ka pleki paigaldamisega seonduvaid tööülesandeid käsitleda isoleerija ühe tööülesandena.
17.Kohus palus Sotsiaalministeeriumilt teavet määruse nr 206 loetelus nr 2 nimetatud isoleerija (kood nr 12520) tööülesannete kohta. Sotsiaalministeerium märkis, et määruses nr 206 märgitud ametite koodide sisustamisel saab lähtuda Nõukogude Liidu ajal kehtestatud tariifikvalifikatsiooniteatmikes toodud tööliskutsealade ametikohtade kirjeldusest ning sellega
3-21-936 seotud materjalidest. Kohus nõustub selle seisukohaga, sest määruses nr 206 ei ole ametikohtadele vastavaid tööülesandeid sisustatud. Kokkuvõtlikult nähtub Sotsiaalministeeriumi esitatud materjalidest (tl-d 78-84), et isoleerija tööülesanded on peaasjalikult seotud isoleeritava pinna eelneva puhastamise ja isoleerimisega, isolatsioonimaterjali kinnitamise ja viimistlemisega, sh kilega katmist, mille raames puutub isoleerija kokku materjalide ja ainetega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Sotsiaalministeeriumi edastatud materjalidest ei nähtu isoleerija otsese tööülesandena pindade plekiga katmist ja muude plekksepatööde tegemist. Kohtu hinnangul on isolatsiooni paigaldamine ja selle hilisem katmine plekiga küll ajaliselt järgnevad tegevused ja tihedalt omavahel seotud, kuid neid ei saa samastada. Sellele viitab kaudselt ka asjaolu, et määrusega nr 206 kehtestatud loeteludes ei ole plekksepa ametikohta nimetatud. Plekksepa tööülesanneteks on plekkdetailide valmistamine ja nende paigaldamine, sh isolatsiooniga kaetud pindadele. Plekksepp puutub isoleerijaga võrreldes eelduslikult tervisele kahjulikku mõju avaldavate materjalide ja ainetega (klaaskiud, klaasvill jms) kokku vähemal määral, mistõttu ei saa isoleerija ja plekksepa tööülesandeid samastada.
18.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitatud materjalidest nähtuvalt asus kaebaja OÜ-s Borlaug tööle 1. veebruarist 2005 (ametikoha nimetus isoleerija), 1. juulist 2011 asus kaebaja tööle Provendor OÜ- s (isolatsiooni plekksepp) ning BISS Insulation OÜ-s asus kaebaja tööle alates
16.novembrist 2015 (ametikoha nimetus plekksepp). Väidetavalt töötas kaebaja ka BUILT Solutions OÜ-s, kuid selle kohta ei ole kaebaja esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit.
19.Kaebaja töötas BISS Insulation OÜ-s plekksepa ametikohal ning tema tööülesanneteks oli objekti kaitsmine isolatsioonimaterjaliga, objekti katmine materjaliga ning vajadusel lammutustööd. Haldusmenetluses on tööandjalt saadud teave (tl 38), et kaebaja töötas nimetatud äriühingus 100% ulatuses isoleerija-plekksepana ning plekksepa tööülesannete hulka kuulusid ka isolatsioonitööd. Enne pleki paigaldamist paigaldati ka isolatsioon. Ettevõtte tegevusala hulka kuulusid ehitiste ja elektrijaamade ehitiste isolatsioonitööd, isolatsiooni ümberseadmestamine, restaureerimine, remont ja nendega seotud tellingute püstitustööd. Tööd jagunesid umbes 60 % isolatsioonitööd ja 40 % tellingute ja tööplatvormide püstitus. Selgitusest nähtub, et kaebaja täitis muu hulgas isoleerijale iseloomulikke tööülesandeid, kuid tööülesannete hulka kuulus ka isolatsioonimaterjaliga kaetud pindade plekiga katmine ehk kaebaja täitis osaliselt ka plekksepa tööülesandeid. Tunnistajate ütlused (tl-d 105 ja 116) on osaliselt vasturääkivad isoleerija ja plekksepa ametikohtade osas. M. Tarningu hinnangul tegid kõik töölised sama tööd ehk täitsid nii isoleerija kui ka plekksepa tööülesandeid. A. Normeti tunnistusest nähtuvalt oli siiski olemas ka eraldi plekksepa ametikoht, kes tegeles peaasjalikult plekkdetailide valmistamise ja paigaldamisega. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvalt täitsid siiski ka isoleerijad osaliselt plekksepa tööülesandeid. Kummagi tunnistaja ütlusest ei selgu plekksepa ja isoleerija tööülesannete täitmise täpne ulatus, kuid need kinnitavad, et plekksepa ametikohale võetud isikud täitsid suures osas isoleerija tööülesandeid ning vähemal määral plekksepa tööülesandeid (pindade katmine plekiga). Täpne plekksepa tööülesannete täitmise ulatus ei selgu ka kaebaja esitatud dokumentidest ning SKA haldusmenetluses kogutud materjalidest. Kohtu hinnangul on siiski tunnistajate ütlustest ning SKA haldusmenetluses kogutud materjalidest arusaadav, et kaebaja täitis nii isoleerija tööülesandeid kui ka plekksepa tööülesandeid. Ka haldusmenetluses esitatud tööandja selgitustest nähtub, et kaebaja oli isoleerija-plekksepp ehk täitis mõlemaid tööülesandeid. Asjaolu, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kaebaja põhiülesandeks isoleerija tööülesannete täitmine ning plekksepa tööülesandeid täideti väiksemal määral ei anna alust tõdemuseks, et kõiki tööülesandeid tuleb käsitada isoleerija tööülesannetena. Eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-1108 rõhutati, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2
3-21-936 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Selle kohtuasja materjalid ei kinnita, et BISS Insulation OÜ-s oli kaebaja töö ainsaks sisuks isoleerija tööülesannete täitmine, osa tööajast kulus ka plekksepa tööülesannete täitmisele. Viimasena nimetatud töö ei ole aga määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ega anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja täitis BISS Insulation OÜ-s töötades nii isoleerija kui ka plekksepa tööle iseloomulikke ülesandeid, mistõttu ei ole täistööaja nõue täidetud ning ajavahemikul 16. november 2015 kuni 1. veebruar 2018 BISS Insulation OÜ-s töötatud aega ei saa arvata soodusstaaži hulka.
20.Samal põhjusel ei ole võimalik soodusstaaži hulka arvata ka kaebaja töötamist Provendor OÜ-s, kus tema ametikoha nimetuseks oli isoleerija-plekksepp, mis samuti viitab, et kaebaja täitis lisaks isoleerija tööülesannetele ka plekksepa tööülesandeid, mistõttu ei ole ka nimetatud äriühingus täistööajaga isoleerija tööülesannete täitmine tõendatud. Asjaolu, et kaebaja tervisekontrolli otsuses oli tema ametikohaks märgitud isoleerija, ei ole eeltoodut arvestades määrav. Töötervishoiu arst ei määra töökohal täidetud ülesandeid ning tema otsuses kajastatud märge ei ole tegelikult täidetud tööülesannete ning nende olemuse määratlemisel määrav. Samuti ei saa soodusstaaži hulka arvata kaebaja töötamise aega OÜ-s Borlaug. Kaebaja oli töölepingu nr 10 (tl 8-9) alusel nimetatud äriühingusse tööle võetud küll isoleerija ametikohale, kuid tunnistajate ütlustest nähtuvalt täitis kaebaja ka nimetatud äriühingus isoleerija tööülesannete kõrval osaliselt plekksepa tööülesandeid. Seega ei ole täistööajaga üksnes isoleerijana töötamine ka selles äriühingus tõendatud.
21.Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka ei saa arvata ka BUILT Solutions OÜ- s väidetavalt töötatud ajavahemikku (august kuni detsember 2015), sest nimetatud äriühingus töötamise kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid (töölepingud, tööraamatu ja töötamise registri kanne) ning samuti ei ole selge, kas kaebaja täitis nimetatud äriühingus täistööajaga isoleerija tööülesandeid. Nimetatud äriühingus töötamise fakti ja selle kestvuse tõelevastavuse osas tekitab kahtlusi juba see, et kaebaja märgib seal töötamise ajaks august kuni detsember 2015, kuid samas nähtub kohtule esitatud teise äriühinguga sõlmitud töölepingust nr 218, et kaebaja asus BISS Insulation OÜ-s tööle juba 16. novembril 2015, mistõttu ei saanud väidetav töötamine BUILT Solutions OÜ-s kuidagi kesta detsembrini 2015. Kuna tõendatud ei ole kaebaja töötamine täistööajaga BUILT Solutions OÜ-s isoleerija ametikohal, siis ei ole ka eelnimetatud ajavahemiku soodusstaaži hulka arvamine võimalik.
22.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kuna Aktsiaseltsis Kraver, Osaühingus Borlaug, Provendor OÜ-s, BUILT Solutions OÜ-s ja BISS Insulation OÜ-s töötamisel ei täitnud kaebaja täistööajaga vastavalt puurseadme juhi ja isoleerija tööülesandeid, siis ei saa nendes äriühingutes töötatud ajavahemikke soodusstaaži hulka arvata. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks eraldi analüüsida, kas SKA on asunud õigele seisukohale, et ka osades äriühingutes töölepingute lõpetamise aegades esinevad ebaselgused ei võimalda töötamise aega soodusstaaži hulka arvata.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.