lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1257/4

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1257/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1257

Haldusasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus peatada Rapla kriminaalhooldaja otsuse kehtivus osas, millega keelduti Xi 30.05.2022 taotluse rahuldamisest (so kaebaja pikaajalisele kokkusaamisele 14.06.2022 Tallinna Vanglas lubamisest) ja esialge õiguskaitse korras lubada taotluse esitaja pikaajalisele kokkusaamisele Tallinna Vanglasse 14.06.2022

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – X

Menetlustoiming

Taotluse läbi vaatamata jätmine

Resolutsioon

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Saata määrus taotluse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT

1.07.06.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X avaldus. Avaldusest nähtub, et X esitab esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal. Nimelt ei nõustu X Rapla kriminaalhooldusametniku otsusega, mis tehti X 30.05.2022 avalduse alusel osas, millega keelduti Xi pikaajalisele kokkusaamisele 14.06.2022 Tallinna Vanglas lubamisest. Taotluse esitaja palub esialgse õiguskaitse korras lubada ta pikaajalisele kokkusaamisele Tallinna Vanglasse 14.06.2022. X selgitab, et allub käitumiskontrollile ja talle kohaldatakse elektroonilist valvet Rapla kriminaalhoolduse poolt.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

X esitas taotluse kriminaalhooldajale abiellumiseks ja avalduste sisseandmine toimus 03.05.2022 Tallinna Vanglas, sest taotleja elukaaslane kannab seal karistust. Abielu notariaalselt kinnitamine toimub 14.06.2022 Tallinna Vanglas ning Tallinna Vangla võimaldab taotlejale ja tema abikaasale koheselt pärast abiellumist pikaajalise kokkusaamise. Tallinna Vangla soodustab sellega peresidemete säilitamist. 31.05.2022 esitas X kriminaalhooldajale vastava sisulise taotluse, millele sai vastuse, kus taotlus osaliselt rahuldati ja jäeti rahuldamata osas, mis puudutab pikaajalist kokkusaamist. Taotluse esitaja otsusega rahuldamata jäetud osas ei nõustu kohtule esitatud avalduses välja toodud põhjustel ja palub esialgse õiguskaitse korras lubada taotluse esitaja pikaajalisele kokkusaamisele.

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
3.Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et Xi sooviks on vaidlustada Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku otsust osas, millega ei lubatud teda pikaajalisele kokkusaamisele Tallinna Vanglasse 14.06.2022 (isik on sellele otsusele esitanud käesoleval ajal vaide, mida ei ole veel lahendatud). Ühtlasi on isik esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärgiks on see, et X lubataks Tallinna Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele 14.06.2022. Kohus leiab, et tegemist on avalduse sisust tulenevalt kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega. Riigikohtu erikogu on oma 20.04.2018 määruses nr 3-18-170 selgitanud, et: „Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord on reguleeritud KrMS §‐s 427. Kõnealuses normis nähakse ette maakohtu täitmiskohtuniku pädevus juhtudeks, mil tuleb otsustada süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramine või kohustuste kergendamine või tühistamine, katseaja pikendamine, karistuse täitmisele pööramine, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamine ja süüdimõistetu karistuse kandmisele saatmine. Kriminaalhoolduse käigus tehtud kriminaalhooldusametniku toimingute ja otsustuste vaidlustamise korda vaadeldav säte ei reguleeri. Otsustus selle üle, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud, ning kas see on kooskõlas kriminaalhooldusega taotletavate eesmärkidega, kujutab endast kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimust. Vastavasisulise kaebuse lahendamiseks peab kohus hindama kriminaalhoolduse senist käiku, süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid ning loa andmise mõju süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate kontrollnõuete ja ‐kohustuse täitmisele. Samuti peab kohus vajadusel sisustama karistusõiguse norme, sh KarS § 75 lg‐t 1. Kuna kaebuse lahendamise tulemus võib mõjutada kriminaalhoolduse edasist käiku, on tegemist karistusõiguse valdkonda kuuluva kohtuotsuse täitmise küsimusega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p‐d 17 ja 18). Erikogu leiab seetõttu, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik. KrMS § 431 sätestab täitmiskohtuniku ulatusliku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Osutatud sättest tuleneb, et KrMS §‐des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna erikogu hinnangul on praegusel juhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes, ei kuulu selle vaidluse lahendamine seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu halduskohtu pädevusse.

Esitatud avaldus tuleb lahendada KrMS § 432 lg‐s 1 ette nähtud korda järgivalt. Kuna KarS § 75 lg 1 p‐s 6 märgitud loa andmise üle otsustamine on kriminaalhooldusametniku pädevuses, saab KrMS § 431 lg 1 ja § 432 lg 1 alusel avaldust lahendav maakohtu täitmiskohtunik kontrollida kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning anda vajadusel juhiseid asja uueks otsustamiseks.“ Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kriminaalhooldusametniku otsuste peale esitatud kaebuste läbi vaatamine halduskohtu pädevusse (vastav kaebus tuleks kohtul kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 1 p1 alusel). Sellest tulenevalt ei ole ka vastava esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Xil on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda avaldusega maakohtu poole. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja