Sergei Luisti kaebus Viru Vanglalt kahju summas 350 euro hüvitamise nõudes seoses vangla kauplusest ostetud kaupade jagamisega ja vangla kohustamiseks
Menetlusosalises
Kaebaja – Sergei Luist Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-1926.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määruse tõlge toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Sergei Luist (kaebaja) esitas 28.06.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis mittevaralise kahju summas 350 euro hüvitamist selle eest, et vangla jättis ta meelega kauplusest tellitud kaubast ilma, sundides teda vastu võtma kaupa isikult, kes oli talle vastumeelne. Kaebaja nõudis moraalse kahju ja tervisekahju hüvitamist.
2.Viru Vangla jättis 05.08.2021. a otsusega nr 6-16/123-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 17.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 350 euro hüvitamise nõudes. Kaebaja põhjendab, et ta peab alates 08.06.2021 vangla kauplusest ostetud kaupa vastu võtma kinnipeetavalt, kelle eluviis on amoraalne (ta on määrinud end fekaalidega, seda söönud, roninud tualettpottidesse). Sellise korralduse andis väidetavalt üksuse juht K. Luur. Kaebaja sõnul jagavad kõikidele teistele kinnipeetavatele kaupa poemüüjad, kuid temale toob kaupa see konkreetne kinnipeetav. Kaebaja on seepärast kauba vastuvõtmisest keeldunud ning kuna ta ei ole vangla kauplusest ostetavat toitu saanud tarbida, siis on ta kaal alanenud. Kaebaja leiab, et K. Luur suhtub temasse eelarvamuslikult ja vihkamisega, tahtes teda alandada ning palub kohtul rakendada antud ametniku suhtes mingisugused meetmed intsidendi osas. Kaebuse kohaselt seisneb mittevaraline kahju kaebaja
3-21-1926 väärikuse alandamises ja tervise kahjustamises. Kaebaja palub ka vabastust riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitist selle eest, et ta on sunnitud vangla kauplusest ostetud kaupa vastu võtma isikult, kes on talle vastumeelne. Samuti on kaebaja palunud kohtul rakendada vangla sellekohase tegevuse tõttu vastava korralduse andnud üksuse juhi K. Luuri suhtes mingisugused meetmed. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas vangla kohustamist ametniku suhtes järelevalvemeetmete rakendamiseks.
6.Esmalt märgib kohus, et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb. HKMS § 121 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametniku suhtes järelevalvemeetmete rakendamist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust taolist nõuet kohtule esitada. Niisiis tuleb kaebus eeltoodud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada.
7.Kohus leiab, et hüvitamise nõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist väiksem, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
9.Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et vaidlusalune vangla tegevus põhjustas kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kaebaja on kinnipeetav, kelle ülalpidamise, sh hädavajalikud hügieenitarbed ja toidu võimaldab riik. Vangla kaupluses kulutuste tegemine ei ole kinnipeetavale eluks hädavajalik.
10.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
3-21-1926
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
12.Kohus leiab, et Viru Vangla tegevuses ei esinenud praegusel juhul õigusvastasust. Viru Vangla 05.08.2021. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/123-2 kohaselt oli kõnealune toitu jagav kinnipeetav määratud Viru Vangla 15.06.2021. a käskkirjaga nr 6-2/446-1 tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaupluse abitöölise ametikohale ning tulenevalt vangistusseaduse § 39 lg-st 3 rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastava töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Vastava otsuse tegemine on vangla üksuse juhi pädevuses vastavalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg-le 1. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale sobivat kauba väljastajat ning kauba vastuvõtmisest keeldumine selle väljastaja isikust tulenevalt ei ole õigustatud, kuivõrd toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist. Kaebaja ei väida seda, et kõnealune kinnipeetav oleks kauba jagamise ajal olnud hügieeninõuetele mittevastavalt määrdunud, vaid kaebusest nähtuvalt on isik oma varasema käitumise tõttu kaebajale vastumeelne. Kohtu hinnangul ei anna see alust antud isikult kauba vastuvõtmisest keelduda. See, et kaebaja otsustas kauplusest tellitud kaupa mitte vastu võtta, oli tema enda otsus ning kohus ei näe antud juhul vangla tegevuses õigusvastasust.
13.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus kahju hüvitamise nõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
14.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.