Eve Soopa ja Kairi Kibe kaebus Põhja-Sakala Vallavolikogu
28.aprilli 2022. a otsuse nr 58 „Põhja-Sakala valla kultuuriasutuste ümberkorraldamine“ tühistamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Eve Soopa ja Kairi Kibe kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhja-Sakala Vallavolikogu võttis 28. aprillil 2022 vastu otsuse nr 58 „Põhja-Sakala valla kultuuriasutuste ümberkorraldamine“, millega otsustati: 1) Korraldada alates 1. septembrist 2022. a Põhja-Sakala Vallavalitsuse hallatavad kultuuriasutused ümber liitmise teel järgmiselt: 1.1 Paala Rahvamaja, registrikood 75015338, on ühendatav asutus, lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ja jätkab tegevust Põhja-Sakala Kultuurikeskuse struktuuriüksusena; 1.2 Pilistvere Rahvamaja, registrikood 75022025, on ühendatav asutus, lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ja jätkab tegevust Põhja-Sakala Kultuurikeskuse struktuuriüksusena; 1.3 Suure-Jaani Kultuurimaja, registrikood 75025472, on ühendav asutus, jätkab tegevust iseseisva asutusena ja nimetatakse ümber Põhja-Sakala Kultuurikeskuseks; 1.4 Sürgavere Kultuurimaja, registrikood 75015321, on ühendatav asutus, lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ja jätkab tegevust Põhja-Sakala Kultuurikeskuse struktuuriüksusena; 1.5 Vastemõisa Rahvamaja, registrikood 75009906, on ühendatav asutus, lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ja jätkab tegevust Põhja-Sakala Kultuurikeskuse struktuuriüksusena; 1.6 Võhma Vaba Aja Keskus, registrikood 75022605, on ühendatav asutus, lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ja jätkab tegevust Põhja-Sakala Kultuurikeskuse struktuuriüksusena. 2) Arhiveerida Heliloojate Kappide majamuuseumi registrikood 75005937, Paala Rahvamaja registrikood 75015338, Pilistvere Rahvamaja registrikood 75022025, Sürgavere Kultuurimaja
3-22-1202 registrikood 75015321, Vastemõisa Rahvamaja registrikood 75009906 ja Võhma Vaba Aja Keskuse registrikood 75022605. 3) Põhja-Sakala Vallavalitsusel korraldada kultuuriasutuste liitmine järgmiselt: 3.1 korraldada asutuste töötajate teavitamine ümberkorraldamisest õigusaktides sätestatud korras; 3.2 töö olulisel määral ümberkorraldamise tõttu koondada Suure-Jaani Kultuurimaja direktori töökoht ning võimaluse korral pakkuda töötajale TLS § 89 lõike 3 alusel asutuses muud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise töökohaga sarnaste tööülesannetega töökohta; 3.3 Põhja-Sakala Kultuurikeskuse direktori töökoha täitmiseks kuulutada välja avalik konkurss.
2.Eve Soopa (edaspidi kaebaja I) ja Kairi Kibe (edaspidi kaebaja II) esitasid 30. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Põhja-Sakala Vallavolikogu 28. aprilli 2022. a otsuse nr 58 „Põhja-Sakala valla kultuuriasutuste ümberkorraldamine“ tühistamiseks. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatav otsus on tehtud oluliste kaalutlusvigadega. Samuti ei vasta otsus kaebajate arvates kehtivale Põhja-Sakala valla arengukavale ega ole seega läbinud nõuetekohaseid avalikke arutelusid, mille korraldamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 372 lg 5 järgi kohustuslik. Haldusorgan oleks kaebajate arvates pidanud haldusmenetluse seaduse § 46 lg 1 alusel läbi viima avatud menetluse ning vallaelanikud ära kuulama, kuid vallaelanike ja ümberkorraldusi puudutavate isikute arvamust ei küsitud ega arvestatud. Kaebuse kohaselt töötab kaebaja I Sürgavere kultuurimaja ja ringide (kangasteljed ja käsikudumine) juhendajana ning on ka Põhja-Sakala Vallavolikogu liige. Vaidlustatava otsuse tõttu ta tõenäoliselt koondatakse kultuurimaja juhi kohalt ning ta ei pruugi jätkata ka ringijuhendajana. Kaebaja I leiab, et temaga ei soovita koostööd jätkata poliitilistel põhjustel ning otsusega piiratakse tema põhiseaduse (PS) §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele. Kaebaja II on Põhja-Sakala valla elanik ja oma vallas toimuvate kultuuriürituste tarbija, kes leiab, et vaidlustatud otsusega on rikutud tema õigust osaleda avalike arutelude kaudu kultuurivaldkonna integreerimisel ja koordineerimisel. Kaebaja II leiab, et ta on jäetud käesoleval juhul huvitatud isikuna kultuurivaldkonna arengus kaasamata. Antud otsus, mis ei vasta arengukavale, rikub kaebaja II subjektiivset õigust osaleda aktiivse vallakodanikuna kultuurivaldkonna arengudokumendi loomisel. Kaebajad on seisukohal, et lisaks avalikele huvidele jäävad KOKS kaitsealasse ka omavalitsusüksuse elanike huvid. Seetõttu loob seadus valla elanikele subjektiivse õiguse nõuda kohalikult võimult seadusest kinnipidamist. Kaebajad viitavad ka PS §-le 14 ja leiavad, et antud juhul on rikutud nii kultuurimajadega vahetult seotud isikute (ringijuhendajad, vallaelanikud, kultuurimaja töötajad ja muud kultuurimajaga seotud isikud) kui ka teiste piirkonnas elavate inimeste, kes on oma elu korraldanud lähtuvalt teadmisest, et kultuurimajad jätkavad tegevust, põhiõigust heale haldusele. Kaebajad leiavad, et tuleb lähtuda KOKS § 2 lg-st 1, mille alusel on kohalikul omavalitsusel õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
3-22-1202
4.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).
5.Kohus selgitab, et kohaliku omavalitsuse valitsemine ehk poliitilised otsustused, mida tehakse enamasti otstarbekuse alusel, ei allu reeglina kohtulikule kontrollile. Selles osas saab iga üksikisik ennekõike kaasa rääkida aktiivse või passiivse valimisõigusega, st valides ja osutudes valituks (PS § 156 lg 2). Isikul on kaebeõigus siis, kui otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Subjektiivse õiguse all, mille kaitseks saab kohtusse pöörduda, peetakse PS § 15 lg 1 esimeses lauses silmas üksikisiku huve kaitsvaid juriidilisi positsioone, mille alusel tal on kohustatud subjektilt võimalus nõuda tegusid, enda tegevuse talumist või tegevusest hoidumist. Subjektiivse õiguse tekkimiseks peab normiga kaitstud huvi olema individuaalne ja personaalne, st kuuluma kaebuse esitajale. Kollektiivne õigushüve subjektiivset õigust kaitsenormi kaudu ei loo ning seda kaitsev kaebus (populaarkaebus) pole PS § 15 lg 1 esimese lause esemelises kaitsealas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-7, Riigikohtu halduskolleegiumi 28. mai 2020. a määrus asjas nr 3-19-1627, p 11).1 Ka volikogu liikmel on PS § 15 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus pöörduda kohtusse üksnes siis, kui volikogu otsus rikub tema isiklikke õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2019. a määrus asjas nr 317-2784, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes “oma õiguse kaitseks“, viitab sõna “oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on “õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus).2
6.Kaebajate viidatud KOKS § 2 lg-s 1 ja § 372 lg-s 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse elaniku õigused ei ole piiramatud ega tähenda seda, et iga elanik peab olema kaasatud kõikidesse otsustusprotsessidesse ja saama vastavaid otsuseid vaidlustada. Kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks. Sellist õigust ei saa kohtu hinnangul tuletada ka kaebuses viidatud KOKS sätetest ega PS §-st 14. Kaebajad ei saa kohtusse pöördudes kaitsta avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega nende enda konkreetseid õiguseid ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. Kaebajate põhjendustega nõustudes peaksid valla elanikud saama vaidlustada igat kohaliku omavalitsuse akti, kuid nagu kohus seda eelnevalt selgitas, ei ole kohtukaebeõigus absoluutne. Kohalik elanik saab vastavalt PS §-le 156 kasutada oma õigust kaasa rääkida ja meelsust avaldada ennekõike kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
7.Kuivõrd seadus ei anna praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks, on kaebeõiguse olemasolu tuvastamisel määrava tähtsusega, kas ja millist kaebajate õigust vaidlusalune otsus riivab.
8.Kaebaja I on vallavolikogu liige, kes on saanud vallaelanike vajadusi ja huvisid kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebaja I osales vallavolikogu 28. aprilli 2022. a istungil ja hääletas Põhja-Sakala valla kultuuriasutuste
Vt ka põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 15 kommentaare. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3486/paragrahv_15
HKMS kommenteeritud väljaanne, § 44, lk 180.
3-22-1202 ümberkorraldamise eelnõule vastu (dtl 48). Kaebaja kui volikogu liige on seega saanud realiseerida enda õigust võtta osa volikogu istungist, esitada seal ettepanekuid ja küsimusi ning hääletada. Kaebaja I viitab kaebuses ka enda PS §-s 19 sätestatud vaba eneseteostuse riivele, kuivõrd vaidlustatava otsuse tõttu koondatakse ta väidetavalt Sürgavere Kultuurimaja juhi kohalt ja samuti ei pruugi ta otsusest tulenevalt jätkata ringide juhendajana. Kohus nõustub kaebajaga, et eneseteostusvabadus hõlmab endas muuhulgas PS § 29 lg-s 1 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse. Samas on vaidlustatud haldusaktiga otsustatud koondada üksnes Suure-Jaani Kultuurimaja direktori töökoht. Kaebajat I kui Sürgavere Kultuurimaja juhti ja ringide juhendajat vaidlustatud otsusega ei koondata. Seega ei kujuta otsus kaebaja I õigustele otsest riivet. Kaebuses viidatud tagajärgede näol on tegemist üksnes hüpoteetilise võimalusega. Praegusel juhul ei ole Põhja-Sakala valla kultuuriasutuste ümberkorraldamisest kaebajale I tulenev võimalik kaudne puutumus piisav, et jaatada vaidlusaluse otsuse suhtes kaebeõiguse olemasolu.
9.Kaebaja II osas on kohtu hinnangul selgelt tegemist üksnes avalikes huvides esitatud kaebusega ehk populaarkaebusega, mille esitamiseks kaebeõigus puudub. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja II on Põhja-Sakala valla elanik ja sealsete kultuuriürituste tarbija ning vald ei ole väidetavalt valla elanikke piisavalt ära kuulanud ning nende arvamusega arvestanud, ei ole piisav, et aktsepteerida subjektiivsete õiguste kaitse vajadusest lähtuvalt kaebaja II kaebeõigust.
10.Lisaks tuleb arvestada, et kaebajate peamised etteheited vastustajale seonduvad vallaelanike ära kuulamata jätmise ja sellest tulenevalt väidetavate minetustega otsuse kaalutlustes. Kaebajate arvates oli praegusel juhul tegemist täiendava tegevusvaldkonna põhise arengukava koostamisega (KOKS § 37 lg 3 p 2). Kaebajad osutavad KOKS § 372 lg-le 5, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse. Kohtu hinnangul tagab kohalike omavalitsuse elanike kaasamine arengukava koostamisse ennekõike avalike huvide kaitse ning tegemist ei saa olla olukorraga, kus väidetavalt rikutud normi eesmärk oleks kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsmine, seda olenemata sellest, kas kohalik omavalitsus pidi praegusel juhul sealsed elanikud kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsustusprotsessi kaasama või mitte.
11.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajatele tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.