X kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et X töötas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või
2.ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastavatel ametikohtadel järgmiselt:
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.06.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-1816
1.X esitas 16.06.2021 Sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni määramiseks.
(SKA)
avalduse
soodustingimustel
2.03.08.2021 otsusega nr E10726-1 tuvastas SKA, et kaebaja poolt esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kaebajal oleks täidetud pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Kuivõrd X soovib soodusstaaži nõude täitmist tõendada tunnistajate ütlustega, otsustas SKA 16.06.2021 otsusega peatada kaebaja poolt esitatud pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 08.08.2021 X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas perioodil 24.11.1986–01.09.1989 Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“; perioodil 07.02.1994–11.07.1997 AL Electronic AS-is ja perioodil 28.07.1997–11.02.2008 AS-is Ensto Elekter (Ensto Ensek AS, Audel Baltic AS) tervist kahjustaval ametikohtadel, kus puutus igapäevaselt kaheksa tunni vältel kokku pliiga. Kaebaja taotles ka tunnistajate ülekuulamist.
4.Tallinna Halduskohus võttis 17.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA, kes esitas vastuse kaebusele 05.10.2021.
5.Kohus määras 30.03.2022 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning esitas kirjalikud küsimused kaebaja poolt taotletud tunnistajatele. Tunnistajad esitasid vastused küsimustele 02.04.2022; 05.04.2022; 08.04.2022 ja 11.04.2022.
6.Kaebaja esitas täiendava kirjaliku seisukoha 19.04.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas perioodil 24.11.1986–01.09.1989 Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“; perioodil 07.02.1994–11.07.1997 AL Electronic AS-is ja perioodil 28.07.1997–11.02.2008 AS-is Ensto Elekter (Ensto Ensek AS, Audel Baltic AS) tervist kahjustavatel ametikohtadel, kus puutus igapäevaselt kaheksa tunni vältel kokku pliiga. Kaebaja eesmärgiks on tuvastada, et tema töö eelpoolviidatud ajavahemikel vastas Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid,
1.või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale.
8.Kaebaja on tõenditena esitanud kohtule:
8.1.koopia tööraamatust (dtl 9-13 ja 16);
8.2.Ensto Ensek AS poolt väljastatud kinnituse SKA-le kaebaja töötamise kohta Ensto Elekter AS-is ja Ensto Ensek AS-is (dtl 17);
8.3.AL Electronic AS endise juhatuse liikme kinnituse SKA-le kaebaja töötamise kohta AL Electronic AS-is (dtl 18);
8.4.AS Harju KEK kinnituse SKA-le kaebaja töötamise kohta Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“ (dtl 19);
8.5.Töötervishoiuarsti väljavõte kaebaja tervisekaardist koos Ensto Ensek AS perioodilisele tervisekontrollile kuuluvate töötajate nimekirjaga (dtl 20-21);
9.Lisaks soovib kaebaja õigust pensioni soodusstaaži nõudele tõendada tunnistajate A, B , C ja D ütlustega. Vastustaja seisukoht 2(6)
3-21-1816
10.Dokumentidest nähtuvalt töötas X alates 24.11.1986 raadioaparatuuri monteerija õpilasena, alates 23.12.1987 kuni 01.09.1989 raadioaparatuuri monteerijana ja alates 07.02.1994 kuni 11.07.1997 AL Electronic AS elektroonikaseadmete koostajana. Loeteludes nr 1 ja 2 puuduvad raadioaparatuuri monteerija ja elektroonikaseadmete koostaja ametinimetused. Samuti ei nähtu haldusmenetluses kogutud dokumentidest, et X oleks täistööaja ulatuses täitnud ainult loetelu nr 1 osa XIII koodi 16456 all nimetatud jootja, kes jootis tooteid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene sisaldavate joodistega, tööülesandeid.
11.X selgitustest nähtuvalt töötas ta kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, olenemata ametinimetusest, tegelikult jootjana, kes joodab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid. Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid isiku arvates need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja töötingimusi, mis on olulised otsustamaks tema õiguse üle saada sooduspensioni. Seega on kaebajal õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodusstaaži tuvastamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
13.Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötanud nendel töödel.
14.Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“
15.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675).
16.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 20 aastane pensionistaaži nõue (vt SKA 03.08.2021 otsuse lk 4, dtl 26). Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud asjaolu, et SKA käsutuses olevad dokumendid ei ole piisavad, et kaebaja puhul saaks lugeda täidetuks 10aastase soodusstaaži nõude. Kaebaja töötamist raadioaparatuuri monteerijana, elektroonikaseadmete koostajana ja koostaja-monteerijana saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses jootja tööülesannetele vastavalt nimekirja nr 1 peatükis XIII märgitud koodidele nr 16456 ja 13417.
17.Asjas kaebaja poolt esitatud tõenditest nähtub järgnev:
17.1.Tööraamatu väljavõttest (dtl 9-13 ja 16) nähtuvad järgmised kanded:
17.1.1.kaebaja on asunud tööle Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“ 21.05.1984, alates 24.11.1986 on kaebaja üle viidud raadioaparatuuri monteerija õpilase ametikohale; 01.07.1987 on kaebajale seoses töötajate ümberkvalifitseerimisega omistatud raadioaparatuuri monteerija õpilase kvalifikatsioon. 23.12.1987 on kaebajale omistatud raadioaparatuuri monteerida II järgu kvalifikatsioon. 01.09.1989 on kaebaja üle viidud II järgu abitööliseks (vt dtl 13);
17.1.2.kaebaja on 07.02.1994 asunud tööle AL Electronic AS-is elektroonikaseadmete koostajana. Tööleping on lõpetatud 11.07.1997 (vt dtl 10); 3(6)
3-21-1816
17.1.3.kaebaja on 28.07.1997 asunud tööle AS-is Ensto Elekter; 01.04.2002 on tööandjaks loetud Ensto Ensek AS; 01.05.2003 on tööandjaks loetud Audel Baltic AS. Tööleping on lõpetatud 11.02.2008 (vt dtl 10 ja 16).
17.2.AS Harju KEK kirjaliku kinnituse (dtl 19) kohaselt töötas kaebaja ajavahemikul 24.11.1986–31.08.1989 raadioaparatuuri monteerijana Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“, tegeledes jootmise ja kuumtinatamisega täistööajaga 8 tundi päevas.
17.3.AL Electronic AS endise juhatuse liikme kinnituse (dtl 18) kohaselt töötas kaebaja AL Electronic AS-is elektroonikaseadmete koostaja ametikohal täistööajaga alates 07.02.1994 kuni 11.07.1997. Kaebaja puutus igapäevaselt kokku pliisisaldusega joodistega (tina ja tinapasta), tema tööks oli trükkplaatidele detailide ja juhtmete jootmine.
17.4.Ensto Ensek AS poolt väljastatud kinnituse (dtl 17) kohaselt töötas kaebaja Ensto Elekter AS-is koostaja-monteerija ametikohal täistööajaga alates 28.07.1997. Vastavalt 20.02.2002 käskkirjale muudeti 01.04.2002 tööandjaks Ensto Ensek AS. Töötaja ametinimetus ja töö jäid samaks kuni tööandja muudatuseni 31.04.2003.a (Audel Baltic AS). Kogu eelmainitud perioodi puutus kaebaja oma igapäevatöös kokku pliiga.
17.5.Kaebaja tervisekaardi väljavõtte ja Ensto Ensek AS perioodilisele tervisekontrollile kuuluvate töötajate nimekirja (dtl 20-21) kohaselt on kaebaja tervisekaart avatud 28.08.2000, seoses töötervishoiuarstile suunamisega Ensto Elekter AS poolt. Töötaja tööks on elektroonikakomponentide monteerimine pliijoodiseid teostades. Tööanamneesis on eelnevalt jooteitöid pliiga erinevates ettevõtetes kokku üle 10 aasta. Sama töö jätkub Audel Baltic AS-is kuni 2007.a. lõpuni. Alates 2008.a. toimus töökorralduse muutus ja kaebaja pliiga ei tööta.
18.Asjas küsitletud tunnistajad on andnud järgmisi ütlusi:
18.1.A töötas koos kaebajaga Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“ 21.11.1986–01.08.1989 ning AL Electronic AS-is perioodil 07.02.1994–11.07.1997. Ettevõttes toodeti trükkplaate, kuhu on joodetud erinevad elektroonika komponendid ja juhtmed. A töötas kaebajaga ühes toas, töö toimus brigadiri juhendamisel. Trükkplaatidele joodeti komponente, jootmine toimus kolviga, kampolit ja pliid sisaldava tinaga. Fluxi kasutati, et tina paremini jootuks. Plaatide puhastamiseks kasutati ka erinevaid kemikaale. A ja ka kaebaja ametinimetus oli raadioaparatuuri monteerija, eraldi jootja- kuumtinataja ametikohta ei olnud. Töö toimus täistööajaga. Raadioaparatuuri monteerija õpilase töö ei erinenud monteerija töödest, väljaõpe toimus brigadiri juhendamisel kohapeal. Mürgise töö tõttu saadi tööandjalt piima ja hiljem mahla (dtl 68-69).
18.2.B töötas kaebajaga koos AS-is Ensto Elekter perioodil 28.07.1997–01.05.2003. Alates 01.04.2002 muutus tööandja nimetus AS Ensto Ensek. Töötajate ametinimetused ja töö jäid samaks. Ettevõttes toodeti erinevaid elektritarvikuid nagu õhuliinide tarvikud, lüliteid, elektriradiaatorite termostaate, PIR andureid, valvesüsteeme, relee-kellasid, põrandakütte termostaate. B töötas koos kaebajaga elektroonika osakonnas samas ruumis kõik koos töötatud aastad. Töö sisuks oli erinevate elektroonika komponentide: releed, mikroskeemid, kondensaatorid, takistid, led- ja tavalised dioodid - trükkplaatidele pliid ja kampolit sisaldava tinaga tinatamine (külgejootmine). Kaebaja tegi sama tööd kogu tööpäeva jooksul. Ettevõttes ei olnud eraldi jootja või kuumtinataja töökohti, kõik olid monteerijad, kuid töösisud ja osakonnad olid erinevad. Kaebaja kasutas oma töös jootekolbi ja jootetina, mis sisaldas pliid ja kampolit. Töölaual oli ka koht-ventilatsioon. Kaebaja kasutas ka fluxi pliiatsit, mis aitas kuumal tinal ühtlasemalt jaotuda (dtl 56-57);
18.3.C töötas kaebajaga koos 28.07.1997–11.02.2008 (Ensto Elekter AS, Audel Baltic AS). Kaebajaga koos koostati olmeelektroonikat, tinutades tinaga elektroonilisi komponente plaadile. Tina sisaldas pliid. Kokkupuude kaebajaga oli igapäevane. C ja kaebaja töötasid jootjana. Töövahenditeks olid jootekolb, tina ja jootevedelik (dtl 60); 4(6)
3-21-1816
18.4.D töötas koos kaebajaga perioodil 25.06.1997–02.01.2008, sellest AS-i Ensto Elekter 25.06.1997 kuni 01.04.2002; Ensto Ensek AS-is 01.04.2002 kuni 01.05.2003 ning Audel Baltic AS-i 01.05.2003 kuni 02.01.2008 töölepingu lõpetamiseni. Tööandja nime vahetati, töö jäi samaks, ametinimi jäi samaks. Ettevõttes toodeti erinevaid elektriseadmeid. D ja kaebaja töötasid elektroonika osakonnas, kus toodeti liikumisandureid, põrandakütte termostaate, releekellasi, valvesüsteeme, pulsikellasi, meditsiinitehnikat jpm. D töötas Ensto Keilasse tuleku algusest peale kuni lõpuni kaebajaga koos 10 aastat ühes ja samas ruumis elektroonika osakonnas. Töö sisuks oli elektroonikakomponentide jootmine trükkplaadile, kasutades selleks fluksi, pliitina ja Weller jootejaama, tinasukka, lõiketange. Tina oli vastavalt vajadusele erineva läbimõõduga 0,5-1,0-1,5. Vastavalt detailide läbimõõdule kasutati õige jämedusega tina. Komponentideks olid erinevad mikroskeemid, releed, dioodid, takistid, summerid, kondensaatorid ja palju muid komponente. Kaebaja töötas koostaja-monteerijana täistööajaga elektroonika osakonnas, D töötas samas koostaja-monteerijana elektroonika osakonnas, puutus kaebajaga igapäevaselt kokku, töölauad olid kõrvuti. Ettevõttes ei olnud jootja ja kuumtinataja nimelisi ametikohti, kõik töötajad olid koostaja-monteerija ametinimetusega. Ametinimetus oleks võinud olla ka jootja-kuumtinataja. Tööülesanded on samad, joota tinaga elektroonikakomponente trükkplaadile või omavahel kokku (dtl 64-65);
19.Leian, et eelpoolviidatud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastavatel ametikohtadel järgmiselt:
19.1.perioodil 24.11.1986–31.08.1989 Eritööde Ettevõttes „Harju Elekter“. Kaebaja nimetab kaebuses perioodi kuni 01.09.1989, ent sellest kuupäevast alates oli kaebaja üle viidud juba II järgu abitööliseks. Järelikult saab tuvastatud perioodiks lugeda 24.11.1986–31.08.1989;
19.2.perioodil 07.02.1994–11.07.1997 AL Electronic AS-is;
19.3.perioodil 28.07.1997–31.12.2007 AS-is Ensto Elekter; Ensto Ensek AS-is; Audel Baltic AS-is. Kaebaja märgib kaebuses perioodi kuni 11.02.2008, kuid asja juurde kogutud tõendid ei võimalda teha ühest järeldust selle kohta, millised olid kaebaja tööülesanded alates 2008.a algusest. Nimelt on kaebaja tervisekaardi väljavõttes (dtl 20-21) märgitud, et kaebaja tööülesanded muutusid alates 2008.a. ning kaebaja sellest hetkest alates enam pliiga ei tööta. Seega saab lugeda tuvastatuks perioodiks 28.07.1997–31.12.2007. Märgin siinjuures, et kaebuse eesmärke arvestades ei ole periood 01.01.2008-11.02.2008 määrav, sest kaebaja 10 aastase soodusstaaži nõude saab lugeda täidetuks ka ilma selle perioodita.
20.Seega saab kaebuse rahuldada ülalviidatud osas ja tuvastada kaebaja töötamise eelpoolnimetatud perioodidel ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja ametkohale. Menetluskulud
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on kaebajale 17.08.2021 määrusega tagastatud. Isikute nimede asendamine lahendis
22.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema 5(6)
3-21-1816 isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.