Vahur Siku kaebus Tartu Vangla 25. veebruari 2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Vahur Siku kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla direktori 25. veebruari 2022. a käskkirja nr 1-1/22 punktiga 1.10 muudeti Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.39. kolmandat täpploendit ja see sõnastati järgmiselt: „viis paberkotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks“. Muudatuse tulemusena ei saa kinnipeetavad vanglas enam kasutada kilekotte, kuid neil on selle asemel lubatud kasutada paberkotte. Käskkirjas on piirangu kehtestamist põhjendatud sellega, et vangla praktikas on sagenenud kilekottidest keelatud esemete valmistamine (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms) ja isevalmistatud nööre kasutatakse enesevigastuste tekitamiseks, mistõttu on vajalik sätestada sellekohane piirang ning lubada selle asemel kinnipeetavatel kasutada paberkotte.
Kaebaja esitas 22. märtsil 2022 Tartu Vangla direktori 25. veebruari 2022. a käskkirja nr 11/22 punkti 1.10 peale vaide.
3.Justiitsministeerium jättis 4. mai 2022. a vaideotsusega nr 11-7/2531-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vanglal on seadusest tulenev kohustus tagada vangla üldine julgeolek ning vangla julgeoleku tagamise näol on tegemist kaaluka väärtusega. Kilekottide keelustamise eesmärgiks on vangla üldise julgeoleku tagamine. Kilekottidel on eriomased tunnused, mis võimaldavad vangla julgeolekut kahjustada erinevatel viisidel. Vanglas on sagenenud kilekottidest keelatud esemete valmistamine (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms). Neid esemeid on kasutatud ka enesevigastuste tekitamiseks. Julgeolekukaalutlustel oli kilekottide keelustamine põhjendatud. Kilekottide keelustamine ei tähenda, et kinnipeetavad oleksid ilma jäetud asjade hoiustamise võimalusest. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele jätkuvalt tagatud piisavalt alternatiivseid võimalusi asjade ja toiduainete hoiustamiseks ja säilitamiseks (sh on võimalik kasutada toidukarpe ja paberkotte). Lisaks on vanglal õigus väljastada vajaduse korral, nt ümberpaigutamise korral asjade transportimiseks, tugevamaid kotte. Kilekottide keelustamine
3-22-1120 vanglas ei ole seega õigusvastane ega kahjusta kinnipeetavate õigusi. Asjakohane ei ole vaide esitaja viide sellele, et osad kinnipeetavad ei pruugi olla võimelised paberkotte soetama. Vaide rahuldamiseks ei anna alust ka vaide esitaja ekslik arusaam, et vangla kodukorra peab kinnitama Justiitsministeerium. Vangla on õigesti juhtinud vaide esitaja tähelepanu sellele, et vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 3 kohaselt on vangla kodukorra kinnitamine (üldkorraldus) vangla direktori pädevuses.
4.Kaebaja esitas 18. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla
25.veebruari 2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 tühistada. Kaebaja hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse piiranguga, mis omab mõju ka vangla kaupluse sortimendile ning vanglas toiduainete jagamisele. Aastaid ei kujutanud kilekotid vanglale mingit julgeolekuohtu, kuid järsku muutusid ohtlikuks. Reaalsuses ei ostaks keegi lahtiselt leiba ja saia, mistõttu mõjutab kilekottide keelustamine ka kauplusest nende toiduainete soetamisvõimalusi. Vangla ei saa anda kinnipeetavale ka neid toiduaineid ilma säilitusnõuta, sest selline serveerimine ei oleks kooskõlas elementaarsete toiduhügieeni tagamise nõuetega. Samuti mõjutab see keeld hügieeninõuetest kinnipidamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla direktori 25. veebruari 2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10. Seega on kaebaja esitanud tühistamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 1 mõttes.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohtu hinnangul ei saa vanglas kilekottide keelustamine kaebaja õigusi intensiivselt riivata, sest muude alternatiivsete esemete hoiustamise viiside kasutamise kaudu on kaebajale jätkuvalt isiklike esemete hoiustamine tagatud. Kuigi kilekottide kasutamine vanglas keelati, on jätkuvalt asjade hoiustamiseks ja säilitamiseks lubatud kasutada paberkotte ja muid sarnase sihtotstarbega vahendeid, sh säilituskarpe. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
8.Vangla ei ole tavapärane majutusasutus, kus klient paljuski dikteerib talle sobivate esemete lubatavust ning kasutamisvõimalusi. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks kinnipeetavatele lubatud ja keelatud esemete üle vanglas. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vangla võib siiski kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 41 lg 2).
3-22-1120
9.Kohtu hinnangul ei ole vangla kilekottide keelustamise ja selle asemel paberkottide lubamisega ületanud oma volitusi ega ole sekkunud kinnipeetavate õigustesse ülemääraselt. Kaebaja vaides ja kaebuses esitatud vastuväited kilekottide keelustamisele ei veena kohut, et tema õigusi kehtestatud piirang rikuks. Vangla võib julgeolekukaalutlustel piirata teatud esemete kasutamist, kui nende kasutamisega on praktikas kaasnenud julgeolekuoht ning eseme keelustamise tulemusena ei ole kinnipeetavate õigustesse ülemääraselt sekkutud. Asjaolu, et varasemalt olid kilekotid vanglas lubatud ning osad kinnipeetavad eelistavad paberkottide asemel kasutada kilekotte, ei mõjuta vangla pädevust. Käskkirja põhjendustest nähtub, et kilekottide keelustamise tingis peaasjalikult asjaolu, et vanglas on kasutatud kilekotte vangla julgeolekut kahjustaval viisil, sest nimetatud esemest on valmistatud tihti keelatud esemeid (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms). Seega on praktikas osutunud kilekottide kasutamise lubamine problemaatiliseks. Kohus nõustub vanglaga, et julgeolekukaalutlustel oli kilekottide keelustamine seetõttu põhjendatud. Kohtu hinnangul ei sekkuta vanglas kilekottide keelustamisega lubamatult kinnipeetavate õigustesse. Esiteks ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust kindlast materjalist vahendile. Teiseks on vangla sisuliselt üksnes asendanud ühe asjade hoiustamise vahendi teisega (kilekoti asemel on lubatud paberkott). Kaebajale on jätkuvalt tagatud võimalus kasutada oma isiklike esemete ja toiduainete säilitamiseks ja hoiustamiseks selleks ettenähtud vahendeid, mis analoogselt kilekotiga kaitsevad neid võimaliku mustuse ja tolmu eest. Vajadusel on kinnipeetaval võimalik endale sobiv säilitusvahend kauplusest soetada. Samuti ei ole põhjust asuda seisukohale, et esemete säilitamiseks või hoiustamiseks on kilekott paberkotiga võrreldes sedavõrd asjakohasem ja efektiivsem vahend, et see tingiks ebaproportsionaalse sekkumise kinnipeetavate õigustesse. Kaebaja viited antisanitaarsete tingimuste tekkimisele ning hügieenireeglite järgimise raskustele on paljasõnalised ning väheveenvad. Miski ei viita, et alternatiivsete asjade ja toiduainete hoiustamisvahendite (paberkotid, säilituskarbid, muud lubatud säilitusvahendid) kasutamisel ei oleks kaebaja väidetud nõudeid võimalik piisaval määral järgida. Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole otseselt vangla kaupluse kasutamise tingimused ja sealne sortiment, siis ei oma kaebaja väited kauplusest teraviljatoodete soetamisvõimaluste piiratuse kohta asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta piirangu õiguspärasusele antavat hinnangut. Samuti ei mõjuta kilekottide keelustamise õiguspärasust see, kas ja mil viisil vangla jagab toitu. Kilekottide keelustamine saab selles osas omada ainult kaudset mõju. Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on kinnipeetavatele tagatud piisavad võimalused ka toiduainete hoidmiseks, mistõttu ei ole kaebaja viide VangS §-le 47 ning vangistusseaduse kommenteeritud väljaande tekstile selles osas asjakohane. Seega ei ole kohtu hinnangul vanglas kilekottide keelustamine õigusvastane ning piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, mistõttu on kaebuse edulootused vähesed.
10.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus Vahur Siku kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.