lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1074/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1074/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 3, 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 28 lg 1Menetlusosalise kohustusedHKMS § 38 lg 5Kaebuse sisuHKMS § 39 lg 1Kaebuse lisad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1074/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2022, Tartu

Kohtuasja number

3-22-1074

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata
3.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 119 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 11. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuses avaldab X rahulolematust erinevate Tartu Vangla tegevustega. Kaebaja viitab sellele, et vanglateenistujad ei kanna maski, teda on hoitud COVID-19 pandeemia tõttu isolatsioonis, talle ei ole tehtud COVID-19 haiguse vastast kolmandat vaktsiinisüsti ning pandeemiast tingitud piirangute ajal ei võimaldatud talle ööpäevaringselt tasuta elektrit. Samuti märgib kaebaja, et piirangute ja haigestumise tõttu ei ole ta saanud normaalselt riigikeelt õppida, teda ei ole lastud kooli ega arsti juurde ja ta haigestus COVID-19 haigusesse ning talle ei anta vitamiine ja siirupit/tablette. X palub kaebuses nõuda vanglalt välja mitmesugused kaebuses nimetatud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 41 lg 1Vaidluse ese
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

3-22-1074

dokumendid ja need endale saata, et ta saaks kaebust täiendada. Ta palub ka vabastada end riigilõivu tasumisest ning anda endale advokaat.

2.Tartu Halduskohus jättis 12. mai 2022. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus märkis määruses, et kaebusest jääb ebaselgeks kaebuse esitamise eesmärk ehk millist tulemust kaebaja kohtumenetlusega saavutada soovib ja millist konkreetset vangla tegevust ta vaidlustab. Samuti ei olnud kaebuses välja toodud ühtegi kohtule esitatavat nõuet. X pidi kohtumääruse kohaselt kohtule selgitama, mida ta soovib oma kaebusega saavutada ning millist konkreetset vangla toimingut või haldusakti ta vaidlustab ja millise nõude vastavalt HKMS § 37 lõikele 2 esitab. Kohus selgitas kaebajale, et ta ei saa ühes kaebuses esitada nõudeid asjaolude pinnalt, mis ei ole omavahel seotud. Lisaks selgitas kohus, et kuigi kaebaja on palunud vanglalt välja küsida erinevaid dokumente, et kaebust täiendada, tuleb eelkõige kaebajal endal lisada kaebuse juurde dokumendid, millel tema nõue tugineb (HKMS § 39 lg 1 p 3). Kaebaja pidi selgitama, miks ta ei saa ise dokumente kohtule esitada, arvestades, et vähemalt osaliselt peaksid need tal olemas olema. Kaebaja pidi ka märkima, millises vormis ta kaebuse läbivaatamist soovib. Kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise hõlbustamiseks edastas kohus kaebajale koos määrusega ka koopia tema kaebusest. Kaebajal tuli kohtule vastata seitsme päeva jooksul arvates 12. mai 2022. a määruse kättesaamisest.
3.X vastas kaebuse käiguta jätmise määrusele 18. mail 2022. Vastuse kohaselt ei mäleta kaebaja terviseprobleemide tõttu seda, mida ta on vanglale täpselt kirjutanud. Ta kaebab ilmselt selle peale, mis on kirjas dokumentides, mille numbritele ta on kaebuses viidanud. X märgib, et kui ta ei pöördu kohtu poole, siis hiljem tema kahjunõuet keegi ei menetle. Ta kaebab selle peale, et talle ei tehtud kolmandat vaktsiinidoosi ja ta on seetõttu mitu korda haigestunud. Samuti selle peale, et teda on hoitud täielikult isolatsioonis ja talle on kehtinud mitmesugused piirangud, mis seisnesid näiteks selles, et teda ei lastud kooli ega arsti (sh hambaproteesija) juurde, ta ei saanud normaalselt riigikeelt õppida ja talle ei võimaldatud värskes õhus jalutamist. Leevendusmeetmeid (nt tasuta elekter) ei ole talle rakendatud. Lisaks ei ole talle võimaldatud vitamiine ning tablette/siirupit. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda materjalid, et ta saaks informatsiooni, et „otsad kokku viia“ seonduvalt sellega, mille peale ta kaebab. Kaebaja märgib kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses: „[---] algus on aga selline, et mind ei vaktsineeritud, samas isoleeriti ja piinati korduvalt, kuna olen riski gruppis“. Kaebaja märgib, et vaktsineerimata jätmise tõttu ta haigestus kahel korral.
4.Kohus edastas 19. mail 2022 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teavet selle kohta, kas X on pöördunud Tartu Vangla poole kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlusega ehk kas kaebaja on nõudnud vanglalt hüvitist põhjusel, et kolmanda vaktsiinisüsti mittevõimaldamise tõttu ta haigestus kahel korral, talle ei võimaldatud vitamiine ja tablette/siirupit ning ta pidi viibima isolatsioonis ja kannatama mitmesuguste piirangute käes. Tartu Vangla vastas 24. mail 2022 kohtule, et kaebaja ei ole sellistel asjaoludel vanglale kahju hüvitamise nõuet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
5.1.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

3-22-1074

Kohus leidis 12. mai 2022. a määruses, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus andis kaebajale seitsme päeva pikkuse tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuigi kaebaja vastas kohtule tähtaegselt, leiab kohus, et kaebaja ei kõrvaldanud 18. mai 2022. a vastusega enda esialgses kaebuses esinevaid puudusi.

5.2.Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lg 1 ja 2). Kohus selgitas kaebajale 12. mai 2022. a määruses, et tema kaebusest ei selgu, mis on kaebuse eesmärk ja millist konkreetset vangla toimingut või haldusakti kaebaja vaidlustab ning millise nõude seonduvalt eeltooduga esitab. Kohus kohustas kaebajat välja tooma, millise nõude ja millisel alusel ta käesolevas asjas esitab. X vastas 12. mai 2022. a kohtumäärusele, kuid tema 18. mai 2022. a vastusest ei selgu jätkuvalt, mis on käesolevas asjas vaidluse esemeks. Kaebaja küll kirjeldab erinevaid vangla tegevusi, mis tema õigusi väidetavalt rikuvad, kuid vastusest ei selgu, millise nõudega kaebaja kohtu poole pöördub ja mida ta soovib kohtule esitatava kaebusega saavutada. Kohtule esitatavas kaebuses ei piisa vaid kaebaja jaoks õigusvastaste olukordade kirjeldamisest, vaid selgelt tuleb välja tuua ka kohtule esitatav nõue (HKMS § 38 lg 5, § 37 lg 2). Xil on olemas mitme aasta pikkune halduskohtusse pöördumise kogemus ning kohus on kaebajale korduvalt kaebusele esitatavaid nõudeid selgitanud (vt nt Tartu Halduskohtu 26. mai 2020. a määrus asjas nr 3-20-988, 7. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-529) ja kaebaja on varasemalt ka nõuetekohaseid kaebuseid esitanud või suutnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldada (vt nt haldusasi nr 3-19-2077). Kuigi kaebaja viitab sellele, et ta ei mäleta, mida ta täpselt kirjutas vanglale, ei takista see asjaolu kohtule esitatavas kaebuses nõude või vähemalt eesmärgi väljatoomist, mida kohus saaks HKMS § 37 lg 2 järgi tõlgendada. Kohtu hinnangul ei ole ka põhjendatud kaebaja soov, et kohus peaks kõik asjassepuutuva dokumentatsiooni vanglalt välja nõudma ning edastama kaebajale kaebuse täpsustamiseks. Nagu kohus 12. mai 2022. a määruses selgitas, tuleb eelkõige kaebajal endal lisada kaebuse juurde dokumendid, millel tema nõue tugineb (HKMS § 39 lg 1 p 3). Kohus ei pea ka usutavaks, et olukorras, kus kaebaja viitab oma kaebuses erinevatele dokumentidele kuupäevalise ja numbrilise täpsusega, tal kõik need dokumendid endal puuduvad.
5.3.Kohus märgib, et kaebaja on 18. mai 2022. a vastuses viidanud võimalikule kahjunõude esitamise soovile. Kohus ei saa aga tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja sooviks on praeguses asjas esitada hüvitamiskaebust, sest kaebajal on õigus hüvitamiskaebusega kohtu poole pöörduda vaid pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vangistusseaduse § 11 lg 8). Tartu Vangla teatas 24. mail 2022 kohtule, et X ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel hüvitamistaotlusega vangla poole pöördunud, mistõttu puudub kaebajal käesoleval ajal õigus hüvitamiskaebusega kohtu poole pöörduda.
5.4.Kohus märgib, et halduskohtul on küll kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata tema õigusliku kogenematuse tõttu (HKMS § 2 lg 5), kuid samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme kohtu selgituste alusel ei astu. Kohus on, arvestades kaebaja varasemat käitumist paljudes kohtuasjades, seisukohal, et kaebaja oli praegusel juhul võimeline iseseisvalt kaebust täpsustama, kuid jättis selle nõuetekohaselt tegemata.
6.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kaebuse veelkordset käiguta jätmist vaidluse eseme väljaselgitamiseks.

3-22-1074

Eeltoodule tuginedes tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

7.Kohus juhib kaebaja tähelepanu kohustusele kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (HKMS § 28 lg 1), mis muuhulgas tähendab seda, et kaebaja aitab kohtu selgitustele vastavalt kaasa enda eesmärgi ja nõudearusaadavaks tegemisele. Kohtule esitatud kaebuses ja muudes avaldustes kaebajaga seotud erinevate asjaolude esitamine ilma kohtuse pöördumise eesmärki välja toomata ja täpsustamata ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine. 8 . HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.X on kaebuses palunud anda endale advokaat. Kohus mõistab kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena ning taotlusest saab järeldada, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5.
9.1.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1).
9.2.Kohus märgib, et kuigi käesolev kaebus tagastatakse põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi, ei tähenda eeltoodu seda, et kaebaja ei oleks olnud suuteline seda tegema ja oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja oleks pidanud kohtule eelkõige selgitama vaid seda, mis on tema kaebuse eesmärk ja millise nõude ta soovib kohtule esitada. Eeltoodut oleks kaebaja pidanud selgitama ka oma võimalikule esindajale. Xil on olemas ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtule arusaadavaid ja põhjendatud avaldusi, sh kaebused, apellatsioonkaebused ja määruskaebused. Samuti on kaebaja korduvalt iseseisvalt läbinud kohustuslikke kohtueelseid menetlusi (vt nt haldusasi nr 3-19-2077). Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kaebaja ei peaks oma võimete piires sellele kaasa aitama. Kuna halduskohtus ei ole esindaja olemasolu esmatähtis ning arvestades kaebaja kohtumenetluses osalemise kogemust, on ta kohtu hinnangul võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma, siis jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

3-22-1074

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium