Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2387
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. novembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052236577 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2387 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja ei ole 21.11.2020 viisa kehtetuks tunnistamise ega tema Eesti Vabariigis viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuseid vaidlustanud. Pärast nimetatud otsuste kaebajale teatavaks tegemist (21.11.2020) puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). Kaebaja töötas C OÜ-s ebaseaduslikult. Töötamise registri (TÖR) andmetel registreeriti kaebaja töötamine C OÜ-s alles 23.11.2020 ehk 2 päeva pärast seda, kui kaebaja viisa oli kehtetuks 2(6)
3-20-2387 tunnistatud ja viibimisaeg ennetähtaegselt lõpetatud ning kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. TÖR kandest nähtub, et kaebaja töötas C OÜ-s 23.11.2020‒16.02.2021. Lahkumisettekirjutus on viibimisaluse puudumisel lahkumiskohustuse osas üksnes tuvastav haldusakt – kohustus lahkuda tuleneb otse seadusest (VSS § 3 lg 2). Seega ei olnud PPA-l kaebajale ettekirjutust koostades kaalutlusõigust, kas lahkumisettekirjutus koostada või mitte. Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult, oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse. Riigist lahkumise tähtajaks kohaldati maksimaalselt seaduses ettenähtud tähtaega – 30 päeva (VSS § 72 lg 4), mistõttu kujunes kaebaja vabatahtliku lahkumisettekirjutuse täitmise tähtajaks 21.12.2020. Eeltoodud küsimuses kuulati kaebaja ära ning kaebaja oli vabatahtliku lahkumistähtajaga nõus. Lahkumisettekirjutuses antud vabatahtliku lahkumise tähtaeg ei ole seaduslik alus Eestis viibimiseks. Järelikult töötas kaebaja Eestis ebaseaduslikult nii enne kui ka pärast lahkumisettekirjutuse tegemist, sisuliselt kogu oma Eestis viibimise perioodi. Vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutuses võib kohaldada sissesõidukeelu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). PPA on tuvastanud sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ning kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendanud (avaliku korra rikkumine ja ebaseaduslik töötamine, mistõttu on kaebaja ebausaldusväärne välismaalane; Eestis perekondlike ja sotsiaalsete sidemete puudumine). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning neid asjaolusid kaebaja välja ei toonud ja PPA hinnangul neid ka ei esinenud. Olukorras, kus välismaalane tunneb, et asjaolud on muutunud ning tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeld ei ole enam proportsionaalne, on tal igal ajal võimalus pöörduda Siseministeeriumi poole ja taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist (VSS § 32 lg 1). Välismaalastega seotud menetlused ei eelda avaliku korra ohu tuvastamisel isiku kuriteos süüdimõistmist ning PPA-l on õigus tegutseda ka ohukahtluse korral (nt VMS § 78 lg 2 p 6, § 14 lg 2). Väljasaatmise menetluse raames on isikust lähtuv oht tehtud kindlaks eraldiseisvalt kriminaalmenetlusest. Eeltoodu tõttu ei saa eitada, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane, kes on avaliku korra rikkumise kõrvalt ka ebaseaduslikult tööd teinud, mistõttu ei saa sissesõidukeelu kohaldamist pidada ebaõigeks.
3-20-2387 Kaebaja on 21.11.2020 küsitluse protokollis kinnitanud, et on nõus sissesõidukeelu kohaldamisega ning taotlusi ja vastuväiteid tal ei ole. Küsitlus toimus kaebajale arusaadavas keeles ning protokolli sisu oli talle tõlgitud, mida ta oma käega protokolli kirjutas ja allkirjastas. Küsitluse protokollile kaebaja mingeid omapoolseid selgitusi/märkusi ei teinud. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru, et töötab tööandja juures ebaseaduslikult, kuna ta on 21.11.2020 küsitluse protokollis kinnitanud, et temale maksti palka sularahas (sai ümbrikupalka) 800 eurot 200 tunni eest. TÖR kande kohaselt töötas kaebaja C OÜ-s 23.11.2020‒16.02.2021, seega ebaseaduslikult sisuliselt kogu oma Eestis viibimise perioodi. Kaebaja oli tunnistatud algatatud kriminaalasjas nr 20231502387 kahtlustatavaks ning oli selles staatuses kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni põhistamata määrusega 18.02.2021. Vastustaja selgitas, et välismaalastega seotud menetlused ei eelda avaliku korra ohu tuvastamisel isiku süüdimõistmist kuriteos ning PPA-l on õigus tegutseda ka ohukahtluse korral. Väljasaatmise menetluse raames on isikust lähtuv oht tehtud kindlaks eraldiseisvalt kriminaalmenetlusest ning isikust lähtuva avaliku korra ohu sisustamisel ei ole lähtutud pelgalt kriminaalmenetluse algatamise faktist. Ka asjaolu, et kaebaja väärkasutas kevadel 2020 C-liiki viisat, millest tulenevalt tema suhtes viidi läbi illegaalimenetlus, ei iseloomusta teda seaduskuuleka isikuna. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-2387 kokkulepe, et ta saab palka sularahas. Lisaks oli 2021. a-l miinimumpalk 584 eurot. Seega ei ole kokkulepe, et kaebaja saab 200 töötunni eest palka 800 eurot, usutav ega seadusega kooskõlas. Seejuures lühiajalise töötamise registreerimise taotluses märkis kaebaja tööandja, et kaebaja palk on 1407 eurot ja ta töötab täiskoormusel. Nii ei vastanud kaebajale makstav palk VMS-s sätestatud palgakriteeriumitele ega töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel arvestanud kaebajale kaasnevate tagajärgedega, märkides, et kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed. Välismaalasel ei ole põhiseadusest tulenevat õigust viibida riigis, mille kodanik ta ei ole.
3-20-2387 väärkasutas isik Eesti poolt välja antud C-viisat; isikul puudusid Eestiga perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed. Ehkki kaebajal on õigus selles, et tööjõumaksude maksmata jätmist saab pigem ette heita kaebaja tööandjale ning palga maksmine sularahas ei tähenda iseenesest ebaseaduslikku töötamist, osutavad PPA poolt välja toodud asjaolud (eelkõige tema viibimisaluseta Eestis viibimine, eelnev viisa väärkasutus ning kriminaalmenetluses kahtlustatavaks tunnistamine, perekondlike ja sotsiaalsete sidemete puudumine), et 3-aastane sissesõidukeeld on kaebaja puhul õigustatud ning puuduvad põhjused selle perioodi lühendamiseks. Põhjusteks, mis annaks aluse sissesõidukeelu perioodi lühendada või sellest sootuks loobuda ei ole ka kaebaja poolt kohtumenetluses väljendatu, et kaebaja oleks pidanud paremini aru saama oma õigustest ja neid paremini kaitsma, ta ei varjanud ennast ning sissesõidukeeld takistab tal kogu Schengeni viisaruumi alale juurdepääsu. Võõrriiki tööle minnes oma õiguste ja kohustuste eelnev selgeks tegemine on elementaarne, samuti kriminaalmenetluse kestel enda kättesaadavaks tegemine politseile. Sissesõidukeelu kohaldamisega kaasnev keeld siseneda kogu Schengeni viisaruumi alale on selle tõkendiga kaasnev paratamatus. PPA-l ei olnud alust piirata sissesõidukeelu kehtivust üksnes Eesti territooriumiga, sest kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks seaduslik alus elada või lühiajaliselt viibida mõnes Schengeni konventsiooni liikmesriigis (VSS § 74 lg 41).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.