Rahvastik › Välismaalased

ühekordselt. Loeti, et isik viibib seisuga 21.11.2020 Eesti Vabariigis, sh Schengenis, ebaseaduslikult. PPA koostas 21.11.2020 Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052236577. Ettekirjutuse kohaselt tuli kaebajal Eesti Vabariigist lahkuda 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21.12.2020. Lisaks kohaldati kaebajale sissesõidukeeld Schengeni alasse kolmeks aastaks. 21.12.2020 otsusega PPA pikendas vabatahtliku lahkumise tähtaega kuni 20.01.2021. X vaidlustas PPA 21.11.2020 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052236577 halduskohtus, taotledes selle tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et PPA ei ole ettekirjutuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust. Kaebaja nõustub vastustaja ja kohtuga, et kaebaja ei ole tõepoolest vaidlustanud viisa kehtetuks tunnistamise otsust ega viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsust, mistõttu tuli PPA-l teha kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kaebaja kinnitab, et viisa kehtetuks tunnistamine ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus ei puutu käesolevasse menetlusse. X saabus Eesti Vabariiki 12.10.2020 töötamise eesmärgil. Kaebajale oli väljastatud LTR töötamiseks RDS Grupp OÜ-s laotöölisena alates 21.04.2020 kuni 01.03.2021. Töötamise registri andmetel registreeriti kaebaja töötamine RDS Grupp OÜ-s alles 23.11.2020 ehk 2 päeva pärast seda, kui kaebaja viisa oli kehtetuks tunnistatud ja viibimisaeg ennetähtaegselt lõpetatud ning kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Asjaolu, et tööandja ei tasunud X eest makse, ei saa ette heita kaebajale. Kaebaja ei tea ega peagi teadma Eesti seadusi. Lisaks kaebaja suhtes tuvastatud faktiline asjaolu, et kaebajat kahtlustati KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, ei puutu asjasse, kuna 18.02.2021 prokuratuuri loal kriminaalmenetlus lõpetati, seega PPA rikkus süütuse presumptsiooni. Asjaolu, et isik varem väärkasutas C-liiki viisat ning et tal väidetavalt ei ole rahalisi vahendeid ning sidemeid Eestis, ei ole aluseks isiku väljasaatmiseks ja sissesõidukeeluks 3 aastaks. See tähtaeg on liiga pikk ja ebaproportsionaalselt koormav isiku jaoks. Kaebaja on välismaalane, kes ei valda eesti keelt ning kes usaldas tööandjat Eestis viibimisaluse taotlemise küsimuses ning sissesõidukeelu pikkus ei vasta rikkumise raskusele. Üheselt ei saa järeldada, et kaebaja oleks olnud Eesti seaduste osas hoolimatu. Küll aga saab kaebajale ette heita hooletust enda õiguste ja kohustuste selgeks tegemisel ja järgimisel. Hooletust võiks seejuures sissesõidukeelu pikkuse määramisel käsitleda ühena kergendavatest asjaoludest. Vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, millise kaalu ja tähenduse vastustaja sellele asjaolule sissesõidukeelu kestuse üle otsust tehes omistas. Kaebaja on Ukraina kodanik, mistõttu tuleb VSS-s sätestatut tõlgendada, pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. Direktiivi 2008/115/EÜ art-st 11 tuleneb, et VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (Riigikohtu 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, punktid 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld kohaldub kogu Schengeni viisaruumi üleselt ning tegemist on isiku õigusi väga tugevalt piirava otsusega, mistõttu peab see olema veenvalt motiveeritud, isikule arusaadav ning selle eesmärgi suhtes proportsionaalne. Tähelepanuta on jäetud ka kaebajale kaasnevad tagajärjed. PPA ettekirjutus piirab kaebaja õigusi, kuna kolme aasta jooksul, lisaks Eestis töötamise võimatusele, ei saa isik töötada ega reisida ka mujal Schengeni alal. Vastustaja leiab, et PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. Kaebaja viibis Eestis pikaajalise viisa (D-viisa) alusel. D-viisa oli kaebajale väljastatud kehtivusajaga

27.08.2020 kuni 03.03.2021. PPA tunnistas 21.11.2020 kaebaja viisa kehtetuks Välismaalaste seaduse (VMS) § 78 lg 2 p 6 alusel. Viisa kehtetuks tunnistamise otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Samal kuupäeval, s.o 21.11.2020 lõpetas PPA ka kaebaja viibimisaja Eesti Vabariigis ennetähtaegselt VMS § 52 lg 1 p 7 ja lg 4 p 2 alusel. Ka seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Pärast eelnimetatud otsuste kaebajale teatavaks tegemist (21.11.2021) puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja töötas RDS Grupp OÜ-s ebaseaduslikult. Kaebajale oli väljastatud LTR töötamiseks RDS Grupp OÜ-s alates 21.04.2020 kuni 01.03.2021. Kaebaja kinnitas ärakuulamisel, et ta saabus Eestisse 12.10.2020 ning tal on töökoht ettevõttes RDS Grupp OÜ. Töötamise registri andmetel registreeriti kaebaja töötamine RDS Grupp OÜ-s alles 23.11.2020 ehk 2 päeva pärast seda, kui kaebaja viisa oli kehtetuks tunnistatud ja viibimisaeg ennetähtaegselt lõpetatud ning kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Töötamise registri kandest nähtub, et kaebaja töötas RDS Grupp OÜ-s alates 23.11.2020 kuni 16.02.2021. Lahkumisettekirjutuses antud vabatahtliku lahkumise tähtaeg ei ole seaduslikuks Eestis viibimise aluseks. Järelikult töötas kaebaja Eestis ebaseaduslikult nii enne kui ka pärast lahkumisettekirjutuse tegemist, sisuliselt kogu oma Eestis viibimise perioodi. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud vastavalt VSS § 3 lg-le

ning mida oleks PPA pidanud täiendavalt arvesse võtma. Olukorras, kus välismaalane tunneb, et asjaolud on tõepoolest muutunud ning tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeld ei ole enam proportsionaalne, on tal iga hetk võimalus pöörduda Siseministeeriumi poole, kus tal on võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist (VSS § 32 lg 1). Seoses kriminaalmenetlusega märgib vastustaja järgmist: välismaalastega seotud menetlused ei eelda avaliku korra ohu tuvastamisel süüdimõistmise fakti ning PPA-l on õigus tegutseda ka ohukahtluse korral (nt VMS § 78 lg 2 p 6), eeltoodule viitab ka VMS § 14 lg 2. Väljasaatmise menetluse raames on isikust lähtuv oht tehtud kindlaks eraldiseisvalt kriminaalmenetlusest. Isikust lähtuva avaliku korra ohu sisustamisel ei ole lähtutud pelgalt kriminaalmenetluse algatamise faktist. Eeltoodu tõttu ei saa eitada, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane, kes on avaliku korra rikkumise kõrvalt ka ebaseaduslikult tööd teinud, mistõttu ei saa ka sissesõidukeelu kohaldamist pidada ebaõigeks. Lahkumisettekirjutuse kohaldamise ajal oli kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Haldusakti peab hindama selle tegemise aja seisuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjaliku selgitusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 21.11.2020 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052236577 on õiguspärane ning kas samas haldusaktis sissesõidukeelu kohaldamine kolmeks aastaks on põhjendatud, sh kaalutletud. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 21.11.2020 kehtetuks Xle väljastatud D-liiki viisa nr EST100212737 kehtivusega 27.08.2020 kuni 03.03.2021 Välismaalaste seaduse (VMS) § 78 lg 2 p 6 alusel ning samal kuupäeval lõpetas PPA ennetähtaegselt kaebaja viibimisaja Eesti Vabariigis, lähtudes VMS § 52 lg 1 p-st 7 ja lg 4 p-st 2. Kumbagi otsust kaebaja ei vaidlustanud, mida on ka kohtule kinnitanud. Nimetatud otsustest tulenevalt kaebajal puudus õiguslik alus Eestis viibimiseks. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise õiguslikud alused on loetletud VMS §-s 43 (lg 1 p 1 alusel kehtiv viisa). Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 1 sätestab, et väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus riigist lahkumiseks ehk lahkumisettekirjutus. VSS § 7 lg 2 kohaselt lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu (tulenevalt VSS §-st 6 sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist). Kohus nõustub vastustajaga, et kuna PPA oli tuvastanud, et kaebaja peale viisatähtaja ennetähtaegset lõpetamist viibis Eestis ilma seadusliku aluseta ehk illegaalselt, oli PPA

kohustatud tegema isikule lahkumisettekirjutuse. Ühtlasi vastustaja kohaldas kaebaja suhtes tõkendit – sissesõidukeeldu tähtajaga 3 aastat. VSS § 74 lg 1 alusel kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (kui välismaalasele antakse vabatahtliku lahkumise tähtaeg). Sama paragrahvi kohaselt kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (lg 3) või sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (lg 4). PPA haldusmenetluse käigus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis oleksid tinginud sissesõidukeelu lühema tähtaja määramise või võimaldanud jätta tõkendi üldse kohaldamata. PPA muuhulgas märgib lahkumisettekirjutuses, et isikul puuduvad Eestiga perekondlikud- ja sotsiaalsed sidemed. Sama sedastab ka Tallinna Ringkonnakohus oma 29.12.2020 kohtumääruses asjas nr 3-20-2387 „/.../ Kaebaja saabus Eestisse 12.10.2020 viisa alusel töötamise eesmärgil ja ta on viibinud riigis lühikest aega. Kaebajat ei seo Eestiga perekondlikud ega ka muud isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed/.../“. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud sissesõidukeelu kohaldamist kolmeks aastaks ning kohus nõustub nende põhjendustega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama (HKMS § 165 lg 2). Eeltoodule lisaks kohus osundab, et kaebajal on seadusest tulenev õigus pöörduda vahetult Siseministeeriumi poole, kus tal on võimalik taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist VSS § 32 lg 1 alusel, mille kohaselt Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kohus märgib, et kaebaja on 21.11.2020 küsitluse protokollis ise kinnitanud, et on nõus sissesõidukeelu kohaldamisega ning taotlusi ja vastuväiteid tal ei ole (kirjutas selle teksti oma käega ja allkirjastas). Küsitlus toimus kaebajale arusaadavas keeles ning protokolli sisu oli talle tõlgitud, mida ta oma käega protokolli kirjutas ja allkirjastas. Küsitluse protokollile kaebaja mingeid omapoolseid selgitusi/märkusi ei ole teinud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et PPA ei ole ettekirjutuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust. Lahkumisettekirjutuse tegemise, sh tõkendi kohaldamise, põhjendused/kaalutlused ja õiguslik alus on toodud vaidlustatud haldusaktis, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja on õigesti hinnanud kõiki asjaolusid Eestist lahkumise ettekirjutuse tegemise seisuga. Kaebaja kinnitas, et saabus Eesti Vabariiki 12.10.2020 töötamise eesmärgil. Kaebajale oli väljastatud LTR töötamiseks RDS Grupp OÜ-s laotöölisena alates 21.04.2020 kuni 01.03.2021. Vaidlust ei ole, et töötamise registri andmetel kaebaja töötamine RDS Grupp OÜ-s registreeriti alles 23.11.2020 ehk 2 päeva pärast seda, kui kaebaja viisa oli kehtetuks tunnistatud ja viibimisaeg ennetähtaegselt lõpetatud ning kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru, et töötab tööandja juures ebaseaduslikult, kuna ta on ise kinnitanud 21.11.2020 küsitluse protokollis (küsitluse viis läbi politseiametnik Roman Svetlakov), et temale maksti palka sularahas (sai nn ümbrikupalka) 800 eurot 200 tunni eest. Töötamise registri kande kohaselt kaebaja töötas RDS Grupp OÜ-s alates 23.11.2020 kuni 16.02.2021. Vastustaja selgitas, et lahkumisettekirjutuses antud vabatahtliku lahkumise tähtaeg

ei ole Eestis viibimise seaduslikuks aluseks, seega töötas kaebaja Eestis ebaseaduslikult nii enne kui ka pärast lahkumisettekirjutuse tegemist, sisuliselt kogu oma Eestis viibimise perioodi. Samuti kohus ei nõustu kaebaja väitega, et asjaolu, et kaebajat kahtlustati KarS § 121 lg 1kehaline väärkohtlemine (määruses on ka KarS § 120 lg 1-ähvardamine) - järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (toimepanemise aeg on 21.11.2020, s.o samal päeval, kui kaebaja viisa oli kehtetuks tunnistatud ja talle ettekirjutus tehtud Eestist lahkumiseks), ei puutu asjasse, kuna 18.02.2021 prokuratuuri loal kriminaalmenetlus lõpetati, seega PPA rikkus süütuse presumptsiooni. Kohus märgib, et kaebaja oli tunnistatud algatatud kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx kahtlustatavaks ning oli selles staatuses kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni 18.02.2021, lahkumisettekirjutus aga koostati tunduvalt varem, s.o 21.11.2020, mil PPA-le ei olnud teada ning see ei olnud ka prognoositav, millega algatatud kriminaalmenetlus lõpeb. Kohus seejuures osundab, et kriminaalmenetlus lõpetati põhistamata määrusega alles 18.02.2021. Vastustaja selgitas, et välismaalastega seotud menetlused ei eelda avaliku korra ohu tuvastamisel süüdimõistmise fakti ning PPA-l on õigus tegutseda ka ohukahtluse korral (nt VMS § 78 lg 2 p 6), millele viitab ka VMS § 14 lg 2. Lisaks väljasaatmise menetluse raames on isikust lähtuv oht tehtud kindlaks eraldiseisvalt kriminaalmenetlusest ning isikust lähtuva avaliku korra ohu sisustamisel ei ole lähtutud pelgalt kriminaalmenetluse algatamise faktist. PPA arvates ei saa eitada, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane, kes on avaliku korra rikkumise kõrvalt ka ebaseaduslikult tööd teinud, mistõttu ei saa ka sissesõidukeelu kohaldamist pidada ebaõigeks. Kohtu hinnangul ka asjaolu, et kaebaja varem (kevadel 2020) väärkasutas C-liiki viisat, millest tulenevalt kaebaja suhtes viidi läbi illegaalimenetlus, mida kaebaja ise tunnistab, ei iseloomusta teda seaduskuuleka isikuna. Kohus osundab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kohtu hinnangul vastustaja ei ole neid põhimõtteid rikkunud kaevatavat lahkumisettekirjutust tehes, sh tõkendit kohaldades. Kaebajale oli tagatud ka ärakuulamisõiguse teostamine. Kohus leiab, et kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud ning kaalutlusvigadeta, seega õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.