3-22-1135/8 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

selgus, et tegemist on Eesti kodanikuga, kelleks on Y (ik xxxxxxxxxxxx), kes oli alkoholijoobes. Naisterahvas ei olnud suuteline suhtlema ja seega palus võtta ühendust oma abikaasa X ́ga. Patrulli ettekandest nähtub, et X esialgu ei teinud politseiga koostööd ning telefoni teel ütles mitu korda vale aadressi, hiljem ütles õige aadressi xxxxxxxx, kus viibis laps. Kiirabibrigaad ja politseipatrull jõudsid kohale ning korteri koridoris oli üksinda lapsevankris kolmeaastane laps Q (ik xxxxxxxxxxxxx). Hiljem jõudis kohale ka X, kes esitas enda Gruusia passi nr XXXXXXX. Patrull edastas ettekande juhtunu kohta Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinikule. 19.05.2022 piirkonnapolitseinik kontrollis põhjalikult X ́i andmed politseiandmebaasis ning selgus, et tegemist on Gruusia kodanik X`ga, kellel on kehtiv sissesõidukeeld Schengeni alale Eesti Vabariigi poolt alates 15.02.2022 kuni 14.02.2025. Antud informatsioon oli edastatud Põhja piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve välitöögrupile (Põhja PMJVT). 20.05.2022 kell 06:50 aadressil Kalevipoja põik Põhja PMJVT ametnikud pidasid VSS § 19 lg 1, § 28 lg 1 ja § 15 lg-te 1 ja 2 p 1 alusel kinni X ́i (sündinud xx xx xxxx) 48 tunniks. 22.01.2022 Gruusia kodanikule X ́le (sündinud xx xx xxxx) koostati ettekirjutuse nr 1052251656 Eesti Vabariigist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.02.2022, ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 02.02.2022, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 Eesti Vabariigist välja Gruusia Vabariiki. Samas ettekirjutuses isiku suhtes kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu 3 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt VSS § 74 lgle 1. Isikule oli tehtud 31.01.2022 otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks nr 1052251656, millega pikendati isiku vabatahtliku lahkumistähtaega 14 päeva võrra kuni 14.02.2022. Isik 14.02.2022 teavitas PPA-d enda lahkumisest Schengeni alalt. Alates 15.02.2022 hakkas kehtima isiku suhtes kolmeaastane sissesõidukeeld (kuni 14.02.2025). 20.05.2022 kell 06:50 X (sündinud 17.01.1983) viibis Tallinnas aadressil xxxxxxxxxx kus Põhja PMJVT ametnikud pidasid VSS § 19 lg 1, § 28 lg 1 ja § 15 lg-te 1 ja 2 p 1 alusel isiku 48 tunniks kinni. Samal päeval (20.05.2022) Põhja PMJVT ametnik viis isikuga läbi küsitluse. Isiku sõnade kohaselt ning abielutunnistuse nr 2822100882 järgi ta on 21.03.2022 abiellunud Gruusia Vabariigis Eesti Vabariigi kodanik Y ́ga (sündinud xx xx xxxx) ning saanud uue perekonnanime X. 14.02.2022 isik lahkus Schengeni alalt. Isiku sõnul Y saabus koos oma noorema pojaga Gruusiasse

13.või 14.03.2022. X ́i sõnul võttis ta abikaasa perekonnanime, et neil oleks sama perekonnanimi. Isiku sõnul 03.04.2022 saabus ta koos abikaasa ja lapsega Poola Vabariigi kaudu Schengeni alale. Isik kinnitas, et ta mäletab sellest, et tal on kehtiv sissesõidukeeld Schengeni alale. Tema enda sõnul teadis ta, et võib Eesti Vabariigi ametkondadelt taotleda sissesõidukeelu tühistamist või lühendamist, kuid ta ei ole seda teinud. Isik selgitas, et Y ́l on väike laps, kes vajab aega ja hoolitsemist, seega ei ole ta sissesõidukeelu tühistamist või lühendamist taotlenud. Isik ei ole nõus lahkumisettekirjutusega ja tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeluga. Tema sõnul PPA otsus on ebaaus ning tema soovib elada Eesti Vabariigis, kuna tema pere elab Eestis. Samuti 31.01.2022 isik käis Põhja prefektuuri peamajas koos Y suhtlema PMJVT ametnikuga. PMJVT ametnik selgitas Y ́le, et isikutel on võimalus abielluda ning taotleda isiku sissesõidukeelu tühistamist või lühendamist, et tulevikus seaduslikult elada ühe perena Eesti Vabariigis. 20.05.2022 X ́i kinnipidamise ajal ei olnud võimalik Y ́t küsitleda temal alkoholijoobe tõttu. VSS § 28 lg 3 sätestab, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. VSS § 28 lg 32 kohaselt peetakse Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, Politseija Piirivalveameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning VSS § 68 p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. PPA hinnangul ei ole vaidlust selles, et isik sisenes Schengenisse, sh Eestisse ajal, mil tal oli kehtiv sissesõidukeeld. Samuti on isik selgesõnaliselt väljendanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda ning ka tema käitumine (Eestisse sisenemine sissesõidukeelu ajal) saab järeldada tema soovimatust Eestist lahkuda. Riigikohus on 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) selgitanud, et VSS § 6 lg 8 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Viidatud lahendist tulenevalt peab VSS § 68 punkte kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Euroopa Kohtu otsus asjas nr C 601/15, p 61 on leitud, et põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 6 ́8 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. X sisenes teadlikult Schengeni alale ajal, mil tema suhtes kehtis sissesõidukeeld. PPA on seisukohal, et isik muutis oma perekonnanime eesmärgiga, et Schengeni välispiiri ületamisel ei oleks teda võimalik tuvastada kui X ́t. Isikule selgitati, et tal on võimalus taotleda sissesõidukeelu tühistamist ning hiljem saabuda ning viibida Eesti Vabariigis seaduslikult. Sellest oli teadlik ka tema abikaasa. PPA on veendunud isiku käitumisest tulenevalt, et isik ei pea oluliseks tema suhtes kohaldatud kehtivat sissesõidukeeldu. PPA hinnangul ei ole X usaldusväärne välismaalane. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. PPA on seisukohal, et X annab ütlusi, mis on temale kasulikud ning ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Põgenemisoht seisneb selles, et vabaduses viibides võib isik võib asuda ennast Eesti siseselt varjama enda väljasaatmise takistamiseks. Arvestades Schengeni ala sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Ka varasemalt ei ole Xit sissesõidukeeld takistanud Schengeni liikmesriikide vahel vabalt liikuda. PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja või perekonnaseisumuutmisest) kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Eelnevalt sai juba välja toodud, et isiku käitumise tõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leemebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Esimene võimalus isiku väljasaatmiseks Gruusiasse on 31.05.2022 või 02.06.2022 kell 19:00 Tallinn-Istanbul-Tbilisi lennuga. Isiku kinnipidamine lõppeb 22.05.2022 kell 06:50. Kuna isikut pole võimalik 48 tunni jooksul Eesti Vabariigist välja saata, tuleb PPA isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks pöörduda Tallinna Halduskohtu poole. PPA selgitab täiendavalt, et välja saatmine sõltub ka piletite olemasolust ning lennufirma kinnitusest, et nad

Kohus, kuulanud menetlusosaliste suulisi seisukohti ning hinnanud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et PPA taotlus X ́i (end. X) kinnipidamiseks ning Politsei-ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks nädalaks VSS § 23 lg 1 alusel on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna isiku suhtes esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud alus. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muuhulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu. VSS § 15 lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule. Kohus nõustub PPA taotluses sisalduvate selgitustega põgenemisohu esinemise kohta, mida ei hakka üle kordama. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X ́l (end. X) käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Isik viibib Eestis, sh Schengeni alal tervikuna, ilma seadusliku aluseta. Isiku suhtes kehtib sissesõidukeeld Schengeni alale alates 15.02.2022 kuni 14.02.2025, milles ta on teadlik. Isik ei ole taotlenud tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või muutmist. Käesoleval ajal kõnealune sissesõidukeeld kehtib. Kohtu hinnangul ei ole X ́i (end. X) kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine seadusega vastuolus, sh puudub vastuolu ka isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. X ́i kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud. Kohus kordab, et isikul puudub seaduslik alus viibida Eestis, sh Schengeni territooriumil, ning PPA poolt tuvastatud asjaoludel võib ta kõrvale hoida väljasaatmisest. PPA kinnitas kohtule, et X ́i väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, mistõttu taotletaksegi kohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks nädalaks.