Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

võeti vastu 26.04.2022. PPA tuvastas menetluse käigus, et X ei tea Eesti Vabariigist midagi ning Schengeni alale saabus ilma kindla eesmärgita. X saadeti 26.04.2022 Dublini määruse artikkel 12 (2) alusel Prantsusmaa Vabariigist politsei poolt riigist välja, kuna ajal, kui isik Prantsusmaal varjupaigataotluse esitas oli Xl kehtetu Eesti Vabariigi C-liiki viisa nr EST100314184 kehtivusega alates 14.06.2021 kuni 06.07.2021. Xl puudub isikut tõendav dokument, ning isik saabus Eestisse Laissez-passer alusel. 27.04.2022 läbi viidud küsitluse raames isik selgitas PPA-le, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sellepärast, et isik, kes teda viisa saamisel aitas, pettis teda ning lisaks on poliitilised põhjused, kuna Türgis viibides 01.05.2021 osales ta meeleavaldusel, mille eesmärgiks oli avaldada meelt vabaduse ja õiguse nimel. 28.04.2022 rahuldas Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-22-953 PPA taotluse osaliselt ja andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 28.05.2022. 29.04.2022 esitas X avalduse, milles soovis loobuda rahvusvahelise kaitse menetlemisest ning naasta koju Türki enda pere juurde. 03.05.2022 tegi PPA rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuse. 16.05.2022 kell 09.00 peeti X kinni 48-tunniks Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel. 18.05.2022 on plaanitud isikutuvastamine/dokumendi taotlemine Türgi saatkonnas. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Eelpoolnimetatud paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise viibimise seaduslikud alused. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Xl puudub seaduslik õigus Eestis viibimiseks. Isikule Eesti Vabariigi poolt väljastatud viisa kehtis kuni 06.07.2021. Seega rahvusvahelise kaitse taotluse mitteesitamise puhul oleks isikule koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale. X andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda kavatsuste kohta. 26.04.2022 Eestisse saabumisel esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et tema ei saa poliitilistel põhjustel kodumaale minna ning Türgis ootab teda surmanuhtlus. 27.04.2022 läbi viidud küsitluse raames avaldas isik soovi tagasi Türki minna oma perekonna juurde, kuid esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse tõttu väljasaatmine enam ei olnud võimalik. 29.04.2022 isik loobus enda rahvusvahelise kaitse menetlusest. PPA on seisukohal, et X ütlused Schengeni alal viibimise kohta ei ole usaldusväärsed. Isiku väidete kohaselt oleks pidanud ta saama Eesti viisa, jõudma Eestisse ning siin alustama ettevõttlusega. Sellel eesmärgil maksis isik oma tuttavale 5000 eurot. Tegelikult oli Eesti Vabariigi C-liiki viisa nr EST100314184 väljastatud turismi eesmärgil. Seega PPA on seisukohal, et Eesti Vabariigi C-liigi viisa (lühiajaline turismiviisa) taotlemisel esitas isik valeandmed (reisi eesmärk ei vastanud taotleja tegelikule eesmärgile). Samuti ei kasutanud isik viisat sihtotstarbeliselt ning selle asemel, et tulla Eestisse läks hoopis Prantsusmaale ilma kindla eesmärgita ning ühe kuu möödudes pöördus ametivõimude poole asüüli küsimiseks. PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult

menetlusest kõrvale hoiduda. PPA märgib, et arvestades Schengeni sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia. Kokku on lepitud 18.05.2022 Türgi Saatkonnaga isiku tuvastamine ja ETD väljastamine (Emergency Travel Document). Seega on vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav isiku dokumenteerimise ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Xl puudub reisidokument, mistõttu PPA-l puudub järelevalvemeetmena võimalus võtta isiku kehtiv reisidokument hoiule. Seega ei ole võimalik tagada isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpuleviimiseks. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ning ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes. 17.05.2022 toimunud kohtuistungil PPA esindaja kordas taotlust isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, täpsustades, et kuni üheks kuuks. X kinnitas, et ei vaidle PPA taotlusele vastu ning soovib võimalikult kiiresti naasta koju oma perekonna juurde, kus ta tunneks ennast turvaliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud menetlusosaliste suulisi seisukohti ning hinnanud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning Politsei-ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna isiku suhtes esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muuhulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud. VSS § 15 lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule. VSS § 68 p-st 6 tuleneb, et põgenemisohuna käsitatakse muuhulgas seda, kui välismaalane on Politsei- ja

Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Välismaalase põgenemise ohule võivad viidata muuhulgas elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine ning varasem käitumine. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xl käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Eesti Vabariigi poolt väljastatud viisa kehtis kuni 06.07.2021. Isik saabus Eestisse 26.04.2022 ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. 29.04.2022 isik esitas avalduse, milles soovis loobuda rahvusvahelise kaitse menetlemisest ning naasta koju Türki enda pere juurde. 03.05.2022 tegi PPA rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuse. 16.05.2022 kell 09.00 peeti isik kinni 48 tunniks VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel. Isik viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument. PPA esitatud andmetest nähtuvalt ei ole isiku ütlused Schengeni alal viibimise kohta usaldusväärsed. Samuti ei kasutanud isik viisat sihtotstarbeliselt ning selle asemel, et tulla Eestisse, läks hoopis Prantsusmaale ilma kindla eesmärgita. PPA on osundanud, et arvestades Schengeni sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Tuvastatud asjaolud on andnud PPA-le ja kohtule alust kahtluseks, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, lisaks puuduvad käesoleval ajal isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia. 18.05.2022 on PPA andmetel Türgi saatkonnaga lepitud kokku isiku tuvastamine ja ETD väljastamine. Seega kohus nõustub, et on vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks tema suhtes võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kohtu hinnangul ei ole X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine seadusega vastuolus, sh puudub vastuolu ka isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalasena, kellel puuduvad ka kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ei saa X siin legaalselt elada/töötada. Lisaks ei esine tema puhul ka pere- ja eraeluriivet. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa X kinnipidamiseks ning paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.06.2022.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.