Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tallinn Haldusasja number
3-21-416
Haldusasi
KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 26. jaanuari 2021. a otsuse nr 7 tühistamiseks TT ja ÜT kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 30. märtsi 2021. a otsuse nr 32 tühistamiseks KA, TA, RK, RK, AK, TT, ÜT, BV ja AV kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 29. juuni 2021. a otsuse nr 53 osaliseks tühistamiseks AV, RK, BV ja RK kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 2. novembri 2021. a korralduse nr 1139 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – KA, TA, RK, RK, AK, TT, ÜT, BV ja Alar Võrk, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja – Lääne-Harju vald, volitatud esindajad Eha Kõiv ja Erki Ruben ning vandeadvokaat Martin Traat Kolmandad isikud – Alliklepa Arenduse OÜ ja AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Villy Lopman; Alliklepa Arenduse OÜ seaduslik esindaja RR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KA, TA, RK, RK, AK, TT, ÜT, BV ja AV määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KA, TA, RK, RK, AK, TT, ÜT, BV ja AV määruskaebus.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21416 resolutsiooni punkti 1. Kohtumääruse resolutsiooni punkt 1 kehtib järgmises sõnastuses: „1. Muuta esialgse õiguskaitse abinõu ja peatada Lääne-Harju Vallavolikogu 26. jaanuari 2021. a otsuse nr 7 ja 30. märtsi 2021. a otsuse nr 32 kehtivus kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses kohtuasjas.“
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-416
1.Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Alliklepa külas asuv Kolviku tee (teeregistri nr 5620002) ühendab avalikult kasutatavad Alliklepa tee (nr 5620143) ja Kibru tee (nr 5620144) ning läbib muu hulgas Kuusiku-Antsu (katastritunnus 56201:001:1290, registriosa nr 1324902, omanik Alar Võrk), Kadakaoksa (katastritunnus 56201:001:0394, registriosa nr 11276702, omanikud RK ja BV), Kaasiku (katastritunnus 56201:001:0387, registriosa nr 9986002, omanik RK), Kadaka (katastritunnus 56201:001:0700, registriosa nr 512402, omanikud TA ja KA), Kadakavälu (katastritunnus 56201:001:0396, registriosa nr 1325202, omanik AK) ja Allikmetsa (katastritunnus 56201:001:0354, registriosa nr 10236902, omanikud TT ja ÜT) kinnistuid.
2.Lääne-Harju Vallavolikogu kinnitas 25.09.2018 otsusega nr 121 kohalike teede nimekirja endise Padise valla haldusterritooriumi osas tagasiulatuvalt alates 19.05.2018. Otsuse lisaks olev kohalike teede nimekiri sisaldas Kolviku teed (tee nr 5620002).
3.RK, BV ja AV esitasid 10.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsuse nr 121 „Kohalike teede nimekirja kinnitamine endise Padise valla haldusterritooriumi osas“ tühistamiseks osas, milles see puudutab Kolviku teed. Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-20-1305 rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati otsus nr 121 osas, milles sellega kinnitatud kohalike teede nimekiri hõlmab ka Kolviku teed kaebajate kinnistuid (registriosad nr 1324902 ja 11276702) läbivas osas. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2021 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata.
4.Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021 otsuse nr 7 p-ga 1 seati KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV kinnisasjadele sundvaldus sama otsuse p-s 1 nimetatud ulatuses ja p-ga 4 määrati need teelõigud avalikku kasutusse.
5.KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV esitasid 26.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021 otsuse nr 7 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamiseks.
6.Tallinna Halduskohus peatas 02.03.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021 otsuse nr 7 täitmise KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV kinnistuid puudutavas osas kuni praeguses asjas kohtuotsuse jõustumiseni tingimusel, et kaebajad ei takista enda kinnistuid läbivatel Kolviku tee lõikudel läbipääsu. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna on usutav, et vastustaja võib alustada sundvaldusega saadud teemaa korrastamist, mh selleks puude mahavõtmist. Otsuse alusel tehtava kinnistusregistri kande vaidlustamiseks on tarvilik algatada uus kohtumenetlus. Esialgse õiguskaitse tingimuseks on, et kaebajad ei tohi takistada oma kinnistuid läbivatel Kolviku tee lõikudel teiste isikute liikumist.
7.Lääne-Harju Vallavolikogu 30.03.2021 otsuse nr 32 p-ga 1 seati TT ja ÜT kinnisasjale tähtajatu sundvaldus valla kasuks sama otsuse p-s 1 nimetatud ulatuses ja p-ga 4 määrati sel kinnisasjal paiknev teelõik avalikku kasutusse. Otsuse p-ga 3 määrati kinnisasja omanikele talumistasu ühekordse hüvitisena.
8.TT ja ÜT esitasid 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavolikogu 30.03.2021 otsuse nr 32 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (haldusasi nr 3-21920). 2(8)
3-21-416
9.Tallinna Halduskohus liitis 05.05.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-920 praeguse haldusasjaga; jättis rahuldamata Alliklepa Arenduse OÜ ja ASi ning Lääne-Harju valla 24.03.2021 ja 20.04.2021 taotlused 02.03.2021 esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks või muutmiseks ning peatas Lääne-Harju Vallavolikogu 30.03.2021 otsuse nr 32 täitmise kuni praeguses asjas kohtuotsuse jõustumiseni tingimusel, et kaebajad ei takista enda kinnistuid läbival sundvalduse seadmise objektiks oleval teelõigul läbipääsu. Alliklepa Arenduse OÜ ja ASi ning Lääne-Harju valla 24.03.2021 ja 20.04.2021 taotlused 02.03.2021 esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks või tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud, kuna nende eesmärgiks on säilitada kohtumenetluse ajaks olukord, kus vaidlustatud haldusakti alusel ei tehta toiminguid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagab selle, et kaebajate kinnistutel ei tehta enne kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumist puude (mis on looduses juba märgistatud) raiumist. Kuigi kehtiv õigus ei eelda enam kinnistusraamatusse kande tegemist, tehakse kanne tee avaliku kasutuse kohta maakatastris (kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 9). Seega tagab haldusakti täitmise peatamine, et kannet ei tehta enne kohtumenetluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takista pooleliolevate detailplaneeringute menetlust. Vaidlustatud haldusakt on kehtiv ning sellele saab muudes menetlustes tugineda. Lisaks on vastustaja selgitanud, et detailplaneeringud peavad vastama üldplaneeringule, mis näeb ette Kolviku tee avalikult kasutatava teena. Kaebuse vähene perspektiiv ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei mõjuta märkimisväärselt kolmandate isikute ega avalikke huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimus on, et kaebajad ei tohi oma kinnistutel Kolviku tee kasutamist takistada. Takistusi ei tohi kaebajad püstitada omavoliliselt ka mujale Kolviku teele. Ei nähtu, et Kolviku tee hooldust kohaliku omavalitsuse poolt takistaks esialgse õiguskaitse kohaldamine. TT ja ÜT esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada ning peatada Lääne-Harju Vallavolikogu 30.03.2021 otsuse nr 32 täitmine. Kaebajad peavad tagama Kolviku teel läbipääsu.
10.Lääne-Harju Vallavolikogu 29.06.2021 otsuse nr 53 resolutsiooni punktiga 1 kinnitati Lääne-Harju valla haldusterritooriumil asuvate kohalike teede, erateede ja metsateede nimekiri (lisa 1), punktiga 2 volitati Lääne-Harju Vallavalitsust lahendama eraomandis olevate mitteavalike teelõikude maakasutuse õigused isikliku kasutusõiguse lepingutega või sundvalduste seadmistega vastavalt perspektiivsete avalike teede nimekirjale (lisa 2), punktiga 3 kustutati teeregistrist kasutusest väljas olevad teed vastavalt nimekirjale (lisa 3) ning punktiga 4 tunnistati kehtetuks mh Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsus nr 121.
11.KA, TA, RK, RK, AK, TT, ÜT, BV ja AV esitasid 29.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Lääne-Harju Vallavolikogu 29.06.2021 otsuse nr 53 järgmiselt: a) Kolviku teed (tee nr 5620002) puudutavas osas, millega kaebajate kinnisasjade osas määrati Kolviku tee perspektiivsete avalike teede nimekirja; b) Kuusiku tee osas (tee nr 5620001), millises osas ei määratud Kuusiku teed avalikku kasutusse ning kustutati Kuusiku tee avalike teede nimekirjast; c) otsuse nr 121 kehtetuks tunnistamist puudutavas osas Kuusiku tee osas; d) Kibru tee osas (tee nr 5620144), millises osas ei määratud Kibru teed avalikku kasutusse (haldusasi nr 3-21-1735). Kohtuasi liideti praeguse kohtuasjaga.
12.Lääne-Harju Vallavalitsuse 02.11.2021 korraldusega nr 1139 kehtestati Lääne-Harju vallas Alliklepa külas Perbi-Nurme ja Perbi-Heinamaa kinnistute ning lähiala detailplaneering (OÜ Entec Eesti töö nr 1163/18). Selles nähti mh ette juurdepääs planeeringualale ka Kolviku tee kaudu. 3(8)
3-21-416
13.AV, RK, BV ja RK esitasid 02.12.2021 kaebuse Lääne-Harju Vallavalitsuse 02.11.2021 korralduse nr 1139 tühistamiseks. Kohtuasi liideti praeguse kohtuasjaga.
14.Menetlusväline isik AH esitas kohtule avalduse, mille järgi esialgse õiguskaitse määrust ei täideta.
15.Lääne-Harju vald esitas 24.01.2022 trahvitaotluse, mille kohaselt ei ole kaebajad vaatamata esialgse õiguskaitse määrusele Kolviku tee vaidlusaluseid lõike vahepeal hooldanud ja on liiklust takistanud tee lõhkumisega. RK on teinud vallale takistusi juurdepääsuks avalike teelõikude hooldamiseks, mistõttu on täitmata 02.03.2021 määruses nr 3-21-416 kaebajatele määratud tingimused.
12.Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määrusega muudeti esialgse õiguskaitse abinõu järgmiselt: Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021 otsuse nr 7 täitmine kaebajate (KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV) kinnistuid puudutavas osas ning Lääne-Harju Vallavolikogu 30.03.2021 otsuse nr 32 täitmine kaebajate (TT ja ÜT) kinnistuid puudutavas osas on peatatud kuni praeguses asjas kohtuotsuse jõustumiseni tingimusel, et kaebajad ei takista enda kinnistuid läbivatel Kolviku tee lõikudel läbipääsu. Läbipääsu takistamiseks loetakse mh kaebajate poolt enda kinnistut läbivas osas teekatte korrastamata jätmine, mis muudab tee sõiduautodele läbimatuks. Teekatte korrastamise võivad kaebajad soovi korral kokkuleppel vastustajaga Lääne-Harju vallale üle anda (p 1). Vastustaja 24.01.2022 taotlus RK trahvimiseks jäeti rahuldamata (p 2). Kõigi menetlusosaliste ja avalikke huve arvestades on põhjendatud jätta esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima nii, et Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021 otsuse nr 7 täitmine kaebajate (KA, TA, RK, RK, AK, BV ja AV) kinnistuid puudutavas osas ning LääneHarju Vallavolikogu 30.03.2021 otsuse nr 32 täitmine kaebajate (TT ja ÜT) kinnistuid puudutavas osas on peatatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni tingimusel, et kaebajad ei takista enda kinnistuid läbivatel Kolviku tee lõikudel läbipääsu. Läbipääsu takistamiseks loetakse mh teekatte korrastamata jätmine, mis muudab tee sõiduautodele läbimatuks. Teekatte korrastamise võivad kaebajad soovi korral kokkuleppel vastustajaga Lääne-Harju vallale üle anda. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takista vallal vajadusel teed hooldamast. Kuna kohus kohaldas esialgset õiguskaitset tingimuslikult, on vastustajal võimalik esialgse õiguskaitse määruse rikkumise korral haldusaktid lõpuni täita. Seega puudub vajadus trahvi määramiseks. Tee korrastamata jätmine nii, et see muutub sõiduautodele läbimatuks, loetakse samuti esialgse õiguskaitse määruse rikkumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.KA, TA, RK, RK, AK, TT, ÜT, BV ja AV esitasid 09.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta Tallinna Halduskohtu 02.03.2021 ja 05.05.2021 määrused esialgse õiguskaitse osas muutmata. Kaebajad on varem määratud esialgse õiguskaitse tingimust täitnud. Puuduvad põhjused, miks on vaidlustatud määruses märgitud viisil õiguskaitse kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebajad ei ole varasemat esialgse õiguskaitse määruse tingimust (läbipääsu mittetakistamine) täitnud. Seetõttu puudus vajadus esialgse õiguskaitse tingimuse muutmiseks ning see ei ole kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg-ga 3. Halduskohus on määruse p-s 8 märkinud, et esialgne õiguskaitse ei takista vallal 4(8)
3-21-416 vajadusel tegemast teehooldust. Vaidlustatud otsustega (otsus nr 7 ja otsuse nr 32 p 4) oli Kolviku tee määratud kaebajatele kuuluvas osas avalikult kasutatavaks. Sellises olukorras läks vastustajale ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 3 järgi üle mh teehoolduse kohustus. Halduskohtu määruse resolutsioon ei ole täidetav. Halduskohus kasutas formuleeringut, et muuhulgas loetakse läbipääsu takistamiseks teekatte korrastamata jätmine. Tegemist on ühe näitega, kuid võib esineda veel asjaolusid, mis on käsitatavad läbipääsu takistamisena. Neid halduskohus ei selgita. Samuti jääb arusaamatuks, millisel viisil, kui sageli ning milliste kriteeriumite järgi peaks kaebajad teekatet korrastama. Sõiduautoga läbitavus sõltub sellest, millise autoga on tegemist. Lisaks jääb arusaamatuks kohtumääruse resolutsioonis esitatud selgitus, et kaebajad saavad teekatte korrastamise kohustuse vastustajale üle anda. Sellise soovituse lisamine resolutsiooni tekitab täiendavat ebaselgust, sest vallal juba on selline kohustus.
14.Lääne-Harju vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Varasematest kohtumäärustest sai vastustaja aru, et kaebajatel tuli tagada igaühe õigus teed kasutada. Kui erateel ei ole liikumine piiratud, on tegemist avalikkusele ligipääsetava erateega. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik avalikult kasutatavatel teedel ja avalikkusele suunatud või ligipääsetavatel erateedel (vt ka EhS § 11 lg 1, § 19 lg 1 ja § 97 lg 1 ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (määrus nr 92); vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1). Kui vastustaja tahtis 2021. a-l täita oma seadusest tulenevat kohustust, selgus, et RK kinnistu teelõiku ei olnud võimalik läbida. Suured ja sügavad augud Kolviku teel takistasid tee kasutamist ja teelõigule pääsemist. Vastustaja silus omaniku asemel kinnistul asuva teelõigu, kuid RK esitas selle peale vastustajale valduse rikkumise lõpetamise nõude. Esialgse õiguskaitse määruse täitmine ei ole tagatud, kui tee pole sõidetav ja vallal ei lubata teed omaniku asemel korrastada. Halduskohtu määrusega ei panda kaebajatele aktiivset teehoolduse kohustust. See kohustus tuleneb EhS-st. Seniajani on Kolviku teed hooldanud Padise vald ja seejärel Lääne-Harju vald, sest tee oli avalikult kasutatav. Kui vald enam kaebajate teelõikudes Kolviku teed ei hoolda, ei soovi kaebajad ise teed hooldama asuda. Samuti ei nõustu nad tee avalikku kasutusse määramisega, millega nad saaksid kohustused vallale üle anda. Kui Lääne-Harju Vallavolikogu otsuste nr 7 ja 32 täitmine peatati esialgse õiguskaitse meetmena, sai vastustaja aru, et volikogu otsuste täitmine peatus ka tee hoolduse osas. Kaebajatele kohaldub määrus nr 92. Kuna üldplaneering näeb tee ette avaliku teena, peab avaliku tee hoolduse ja seisundi regulatsioon vastama valla poolt hooldavate teede hoolduse nõuetele. Kui kaebajad leiavad, et tee hooldus on liigselt koormav, on vastustaja valmis võtma üle tee hooldamise, kuid selleks on vajalik tingimustes täpsemalt kokku leppida.
15.Alliklepa Arenduse OÜ ja AS vaidlesid määruskaebusele vastu. Kaebajad on kohtumenetluse ajal hoidunud tee korrashoiu ja ohutuse tagamisest ning takistanud teehooldust vastustaja poolt. Nagu nähtub vastustaja taotlusest ja menetlusvälise isiku AH pöördumisest, on osad kaebajad astunud eraldi samme selleks, et tee seisukorda teadlikult halvendada. Kohtumenetluse ajal tuleb kaebajatel tagada tee korrashoid ise või anda see ülesanne kokkuleppel vastustajaga üle vallale. Vastasel juhul on vastustajal õigus ise tagada avalikult kasutatava tee korrashoid.
5(8)
3-21-416 Kolmandad isikud esitasid 24.03.2021 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks, sest puuduvad riskid ja ohud, millele esialgse õiguskaitse taotluses on viidatud. Kaebajad põhistasid esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et vastasel juhul asub vastustaja raiuma teeäärseid puid ja teeb märked kinnistusraamatusse sundvalduse seadmise kohta. Halduskohus selgitas kaebajatele, et kehtiva õiguse kohaselt taolist märget kinnistusraamatusse ei tehta. Seonduvalt teeäärsete puude raiumisega on vastustaja kirjalikult kinnitanud, et hoidub sellest. Järelikult puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks takistab esialgse õiguskaitse kohaldamine vastustajal tagada tee korrashoid ulatuses, mis on vajalik tee kasutamiseks ja sellel ohutuks liiklemiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Otsustega nr 7 ja 32 on kaebajate kinnisasjadele seatud tähtajatu sundvaldus valla kasuks ja määratud kinnistutel paiknevad teelõigud avalikku kasutusse. Ringkonnakohus selgitas otsuses asjas nr 3-20-1305 (p 11), et eratee avalikuks kasutamiseks määramine eeldab sundvalduse seadmist või maaomanikuga lepingu sõlmimist. AÕS § 155 lg‐s 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus ehk igaühe õigus teed kasutada tuleneb tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsusest (Riigikohtu 13.10.2020 määrus nr 3-19-2255, p-d 11.1–11.3; vt ka 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 10 ja 17 ja 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p-d 14 ja 15). Halduskohus on esialgset õiguskaitset kohaldanud tingimuslikult, nähes algselt, 05.05.2021 määrusega ette, et sundvalduse seadmist ja tee avalikuks kasutamiseks määramise otsust ei täideta kuni kohtuotsuse jõustumiseni tingimusel, et kaebajad ei takista enda kinnistuid läbival sundvalduse seadmise objektiks oleval teelõigul läbipääsu.
18.Halduskohus muutis vaidlustatud määrusega esialgse õiguskaitse tingimusi. Vaidlustatud määrusega nägi halduskohus ette, et nende otsuste täitmine on peatatud vaid juhul, kui ühtaegu ei piirata kinnistutelt läbipääsu, kui ka juhul, kui kinnisasjade omanikud hoolitsevad teekatte korrastamise eest viisil, mis võimaldab mootorsõidukiga läbipääsu.
19.Määruskaebuses vaidlustatakse esialgse õiguskaitse muutmist. Esialgse õiguskaitse muutmine oleks põhjendamatu, kui selle tulemusel ei oleks kaebajate õigused kohtumenetluse kestel tagatud või muudetud kujul esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võimaldaks piisavalt tagada kohtulahendi hilisemat täitmist.
20.HKMS § 251 lg 1 võimaldab esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise. HKMS § 252 lg 3 järgi võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik. Seadusega ei ole täpsustatud, millised võivad olla esialgse õiguskaitse tingimused, kuid HKMS § 249 lõikeid 1 ja 3 silmas pidades peavad esialgse õiguskaitse tingimused olema sellised, mis aitavad tasakaalustada kaebajate ja kolmandate isikute huve ning avalikke huve, kusjuures esialgse õiguskaitse tingimused peavad olema vaidlustatava haldusaktiga võrreldes vähem koormavad ning kaebajate jaoks esialgse õiguskaitse tingimuste täitmine ei tohi olla sedavõrd keerukas või koormav, et kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise järel oleks oluliselt raskendatud.
21.Halduskohtul tulnuks esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi kohtumääruse resolutsioonis täpsemini kirjeldada. Otsuseid nr 7 ja 32 ei täideta esialgse õiguskaitse määruse alusel tingimuste täitmise korral, st sundvaldust ei seata ega teelõike ei määrata avalikku kasutusse. Kuna nende otsustega on ette nähtud ka tasu maksmine, tuleneb otsuste täitmise peatamisest, et kaebajatele ei maksta ka sundvalduse eest tasu. Sellise tingimusliku esialgse õiguskaitse tulemus on, et kaebajad peavad taluma vaidlustatud haldusaktidega ette nähtud faktilisi tagajärgi – erateel liiklemist nii, nagu tegemist oleks avalikkusele ligipääsetava 6(8)
3-21-416 erateega –, kuid selle eest tasu saamata ja õiguslikke tagajärgi registritesse kandmata. Halduskohtu määruse põhjendused ei võimalda mõista esialgse õiguskaitse määrust nii, et kaebajatel on talumiskohustus, kuid otsuse täitmise peatamise tõttu ei ole kõrvalistel isikutel erateel mootorsõidukiga liiklemise õigust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusel ei täideta ka sundvalduse seadmise tingimust maksta kaebajatele talumise eest tasu. Samuti ei lähe esialgse õiguskaitse tulemusel tee hooldamise kohustus üle vastustajale, sest tee avalikuks kasutamiseks määramise otsust ei täideta ja tee ei ole seega kohtumenetluse ajaks avalikku kasutusse määratud.
22.EhS § 91 lg 1 sätestab, et selle peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Kuna vaidlusaluste eratee lõikude avalikuks kasutamiseks määramise otsuseid esialgse õiguskaitse tulemusel ei täideta, ei ole tegemist avalikult kasutatava teega. Avalikkusele ligipääsetavaks erateeks ei saa pidada mistahes erateed, millel mootorsõidukiga liiklemist ei ole eratee omanik ära keelanud. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. Praeguses asjas pole aga põhistatud ega tõendatud, et kaebajad oleksid nende omandis olevad teelõigud näinud ette avalikkusele suunatud funktsiooni omavaks. Selline aktiivne tegevus on EhS § 92 lg 8 tingimustele vastavuse eelduseks (Riigikohtu 27.09.2017 otsus nr 2-15-18478, p 12.2).
23.EhS § 97 lg 2 alusel antud määrus nr 92 ei ole nende teelõikude suhtes seega kohaldatav. Samuti ei ole kohaldatav EhS § 97 lg 1, mille järgi teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 11 lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 19 lg 1 p 4 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Neist sätetest tuleneb omaniku kohustus hoolitseda tema omandis oleva rajatise korrashoiu ja ohutuse eest, kuid see kohustus ei hõlma kohustust hoolitseda selle eest, et ehitist saaks sihipäraselt kasutada. Lagunenud tee, mida kasutada ei saa, ei ole ohtlik, kui seda liiklemiseks ei kasutata.
24.Seega ei lasu kaebajatel kohustust hoolitseda tee kasutamiskõlblikkuse eest, kui sellist kohustust ei ole eraldi ette nähtud. Avalikuks kasutamiseks määratud eratee hooldamise kohustus on riigil või kohalikul omavalitsusel.
25.Kui halduskohtu määrust mõista nii, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse kehtivuse, st otsuste nr 7 ja 32 mittetäitmise eeldusena kohustus lubada igaühel vaidlusalustel teelõikudel mootorsõidukiga liigelda ja samal ajal ka kohustus hoolitseda tee korrashoiu ja kvaliteedi eest – arvestades, et avalikkusele juurdepääsetava tee puhul võivad hooldamiskulud olla oluliselt suuremad kui avalikkusele mittejuurdepääsetava tee puhul –, oleks kaebajate olukord esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal märksa halvem kui juhul, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Nad jääksid ilma sundvalduse seadmisel makstavast kohesest hüvitisest ning peaksid kandma kulusid, mida neil esialgset õiguskaitset kohaldamata kanda ei tuleks.
26.Esialgse õiguskaitse sellised tingimused ei paku menetlusosaliste huvidele tasakaalustatud kaitset. Registrikande vaidlustamise vajaduse äralangemine ja tee vahetuses läheduses kasvavate puude vastustaja poolt raiumata jätmine kohtumenetluse kestel ei õigusta kaebajatele ulatuslike rahaliste kohustuste panemist või hüvitisest ilmajätmist.
7(8)
3-21-416
27.Halduskohus ei pidanud vaidlustatud määruses kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Sellise hinnangu andmist ei õigusta ka kaebuse rahuldamata jätmine. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust pidada apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks.
28.Kaebajate õigused jääksid kohtumenetluse ajal kaitsmata, kui faktiliselt oleksid kohtulahendi jõustumiseni vaidlusalused teelõigud avalikuks kasutamiseks. Kaebajad tõid esialgse õiguskaitse taotluses välja pöördumatu tagajärjena puude raiumise ja kohtuotsuse täitmist oluliselt raskendava asjaoluna välja vajaduse vaidlustada hilisem registrikanne. Avalik ja kolmandate isikute huvi vaidlusaluseid teelõike kasutada on kaalukas, kuid seda ei saa kaitsta viisil, kus vastustaja vabaneb kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse tulemusel tee hooldamise ja tasu maksmise kohustusest. Tasu maksmine juba kohtumenetluse kestel võib viia avalike huvide ülemäärase kahjustamiseni, kui kohtuotsusega kaebused rahuldatakse. Avalikes huvides ei ole tee hooldamise kohustuse panemine kohtumenetluse ajaks kohalikule omavalitsusele, kui tee seisund ringkonnakohtu määruse tegemise ajal eeldab suuri kulutusi.
29.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas esineb avalik huvi vaidlusaluste teelõikude avalikusse poolt kasutamiseks ja kas juurdepääs teistele kinnistutele on mõistlikul viisil võimalik mujalt avalike teede kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate huvid sama olulised avaliku ja kolmandate isikute huvidega. Kohtumenetluse ajal on esialgse õiguskaitse kohaldamine sellises olukorras põhjendatud, sest seeläbi jätkub haldusakti andmisele eelnenud olukord. Esialgsest õiguskaitsest tulenev viivitus vaidlustatud haldusaktide täitmisel ei ole seega kuigi suur. Arvestada tuleb, et praegune kohtuvaidlus on jõudnud apellatsioonimenetlusse ja ringkonnakohus teeb kohtuotsuse eeldatavasti 2022. a oktoobris. Ringkonnakohus saab kaebuse eduväljavaateid apellatsioonimenetluse kestel ümber hinnata ja sellel alusel esialgset õiguskaitset muuta või selle tühistada.
30.Kokkuvõttes tuleb kaebajate määruskaebus rahuldada ja esialgse õiguskaitse määrust muuta nii, et otsuste nr 7 ja 32 kehtivus peatatakse tingimusteta.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.