Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-21-416

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-416

3-21-416 huvina. Arusaamatuks jääb ka väide kallasrajale pääsemise kohta, kuna Kolviku tee ei vii mere äärde. Mere äärde pääseb Kibru tee kaudu. Juurdepääsuvajadus Euroopa pikamaarajale on asjakohatu; puuduvad selgitused, et just Kolviku tee kaudu sinna pääseks. Jalgsi või jalgrattaga liikumiseks saab erateid kasutada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg-te 2 ja 3 järgi. Puudub avalikust huvist tulenev vajadus Kolviku tee kasutamiseks paljudele kinnisasjadele. Kolviku tee tegelik igapäevane kasutussagedus on valdava osa ajast mõni sõiduk päevas. Sedavõrd madala kasutussageduse puhul ei saa esineda avalikust huvist tulenevat kasutusvajadust. Kolviku tee igapäevased ja tegelikud kasutajad, kelle hoonestatud kinnisasjadele selle tee kaudu on võimalik juurde pääseda, kasutavad Kolviku teed vastastikuste kokkulepete alusel. Pebri-Nurme ja Pebri-Heinamaa kinnistutele on otstarbekam juurdepääs Kibru tee kaudu. Kuna Kibru tee kulgeb mereranna lähistel, jääb tee ühtlasi ranna ehituskeeluvööndisse, mis välistab võimaluse, et lähedale rajatakse täiendavalt ehitisi. Kolviku tee on pinnastee, mis ei vasta teeseisundi nõuetele. Kui teel suurendada liikluskoormust, muutub see peagi läbimatuks. Põhjendamatu on, et juurdepääs Alliklepa sadamale võimaldab paremaid transpordiliike ning avalikud teed suurendavad üldist majanduskasvu. Juurdepääs sadamale on niigi tagatud Kibru tee kaudu. Avalik huvi peab olema ülekaalus võrreldes kaebajate omandiõiguse riivega. Kaebajate erahuvid on jäänud arvestamata. Kaebajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et nende elukeskkond säilib sellisena, nagu see on praegusel kujul. Sundvaldus on seatud põhjendamatult laialt, arvestades olemasoleva tee laiust. Talumistasu määr ei ole õiguspärane, sest tasu suuruse määramisel on lähtutud hoonestamata kinnisasjade väärtusest. Sundvaldus tuli seada kinnistusraamatusse enne tee avalikuks kasutamiseks määramist. Otsusega nr 53 püüab vastustaja mõjutada kohtuvaidlust otsuse nr 7 üle. Teed ei ole võimalik määrata perspektiivseks avalikuks teeks. Sellist mõistet õigusaktides ei ole. Kuusiku tee avalikuks kasutamiseks määramise korral oleks võimalik selle kasutamisega vähendada Kolviku tee kasutamise intensiivsust. Kibru tee alguse lõigu avalikult kasutatavaks määramata jätmise tõttu ei saa kaebajad seda kasutada Vihterpalu suunalt Kolviku teele liigeldes. Korraldus nr 1139 on kaalutlusveaga, sest juurdepääs planeeringuala kruntidele on ette nähtud läbi Kolviku tee, kuigi juurdepääs on võimalik ka avalikuks kasutamiseks oleva Sadama tee kaudu. Sadama tee on planeeringualale lähim avalik tee ja paikneb vahetult planeeringuala kõrval. Tähtis ei ole, kui pikk on tee kinnistutelt külakeskuseni. Kaebajate kinnisasjadel tõuseb olulisel määral liikluskoormus, mis toob omakorda kaasa ebaproportsionaalseid häiringuid ning privaatsusõiguse riive.

3-21-416 tuginetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg-le 2, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 p-le 8 ja lg-le 2, § 39 lg-le 2, ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg-le 2 ja Padise valla üldplaneeringule. Otsuste põhjendused ja vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: - talumiskohustust sooviti kehtestada KAHOS-s sätestatud korras; - Kolviku tee on olnud aastakümneid avalik tee. Padise valla üldplaneeringu kohaselt on Kolviku tee kohalik üldkasutatav tee. Kolviku tee on olnud kohalike teede nimekirjas alates 12.05.2004. Kolviku tee on olnud ajalooline avalik tee; - Kolviku teed kasutatakse juurdepääsuks vähemalt 30 kinnistule ja Alliklepa küla detailplaneeringute menetluses on selle tee avaliku kasutamisega arvestatud. Üldplaneering on tekitanud kinnistute omanikele õigustatud ootuse ja subjektiivse õiguse pääseda oma kinnistule tasuta ja nõuetele vastavat teed mööda, mis erinevatele omanikele kuuluvate teelõikude puhul ei pruugi olla tagatud. Kuusiku-Antsu ja Kadakaoksa kinnistutele ei ole teeservituute seatud; - ülekaalukas avalik huvi tee avalikuks kasutamiseks tuvastati üldplaneeringu kehtestamisel; - 2020. a septembris sõlmiti notariaalsed isikliku kasutusõiguse lepingud Perbi-Kuuse, Kolviku tee L1, Kolviku tee, Kolviku tee L3 ja Veelätte kinnistute kasutamiseks. Ülejäänud kinnistute omanikud lepingu sõlmimisega ei nõustunud. Kohtupraktikas on selgitatud, et esmalt tuleb kohalikul omavalitsusel saada teealuse maa kasutamise õigus, sõlmides selleks maaomanikuga lepingu või seades sundvalduse, ja seejärel saab määrata tee avalikuks kasutamiseks. Korraldus nr 121 ei välistanud seetõttu KAHOS § 4 lg 2 järgi sundvalduse seadmise vajadust. Sundvalduse seadmine pärast tee määramist avalikult kasutatavaks ei muuda sundvalduse seadmist õigusvastaseks (Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 18). Vastustajal ei olnud õiguslikku alust hoida teed avalikult kasutatavate teede nimekirjas omaniku nõusolekuta või sundvalduse seadmiseta. Otsuse nr 121 kehtivus ei taganud ka faktiliselt Kolviku tee avalikkuse poolt kasutamist kaebajate kinnisasju läbival teelõigul, kuna A.V sulges Kolviku tee väravaga. KAHOS § 4 lg 2 mõttes avaliku eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada eratee õiguspärane, pikaajaline ja takistusteta avalikult kasutamine, mh tee läbitavus ja liiklusohutus, milleks peab tee olema tervikuna nõuetele vastav ja hooldatud. Kaebajate õigusi ei riku see, et samal ajal kehtis kaks sama sisuga haldusakti tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta. Esines avalik huvi (KAHOS § 2 lg 1, § 4 lg 2, § 39 lg 2) kaebajatele kuuluvatele eratee lõikudele sundvalduse seadmiseks. Avalikust huvist tingitud vajaduse puudumist ei saa järeldada sellest, et vaatamata üldplaneeringu kehtimisele juba 2002. aastast on vastustaja alles 2021. a-l asunud reguleerima teealuse maa kasutamise õigust. Vastustaja pole viidanud KAHOS § 4 lg 1 p-le 20 (kehtestatud detailplaneeringu elluviimine avalikes huvides). Eratee avaliku kasutamise õiguse saamine sundvalduse kaudu tagab juurdepääsu planeeringualadele. Tegemist ei ole uue tee rajamisega, vaid pikka aega eksisteerinud tee avaliku kasutuse tagamisega. Teed hakkab hooldama vastustaja. Tee kasutamise intensiivistumine on tõenäoliselt ka Alliklepa küla arengu paratamatu tagajärg. Erastamis- ja tagastamiskorraldustes märgitud kohustus tagada maaüksust läbivate teede avalik kasutus ei saa olla sundvalduse seadmise aluseks, kuid need viitavad tee faktilisele kasutamisele üldsuse poolt juba varem. Huvi tee avalikuks kasutamiseks ei ole ära langenud. Üldplaneering omab avaliku huvi määratlemisel tähtsust. Oma territooriumi ruumilisel planeerimisel peab omavalitsusüksus muu hulgas hindama planeeringust hõlmatud kinnisasjadele sundvalduse seadmise vajadust. Nii üldplaneeringu kui detailplaneeringu kehtestamisel näeb PlanS ette omavalitsusüksuse kohustuse hinnata ja kajastada planeeringus muu hulgas avalikes huvides sundvalduse seadmise vajadust. Avalike ja erahuvide esialgne kaalumine toimub seega juba planeerimismenetluses. Avalik huvi ei oleks üksnes läheduses paiknevatele kinnistutele juurdepääsu tagamine. Tähtsust ei oma, et üldplaneering on kehtinud

5(12)

3-21-416 juba 20 aastat. Üldplaneering kehtib. Ka uue üldplaneeringu projektiga kavatsetakse Kolviku tee näha ette avalikuks kasutamiseks. Avalikku ja erahuvi on vaidlustatud otsustes hinnatud. Välja on toodud Kolviku tee pikaajaline faktiline kasutamine üldistes huvides. Tee on alates 2004. a-st avalike teede nimekirjas ja vastustaja on seda hooldanud; Alliklepa küla detailplaneeringuid on kehtestatud arvestusega, et Kolviku tee on avalikuks kasutamiseks; tee kaudu on tagatud juurdepääs 30 kinnistule. Sundvalduse seadmiseks ei pea tee olema ainus võimalik juurdepääs teiste isikute kinnisasjadele. Teistele kinnisasjadele juurdepääsu tagamisel piisab, et tegemist oleks ainsa mõistliku olemasoleva juurdepääsuteega. Pärast sundvaldusega kaetud Kolviku tee lõiku on mitmeid kinnistuid, millele ainus mõistlik juurdepääs on kõnealuse Kolviku tee lõigu kaudu. Kolviku teele peab mõistlikkuse kriteeriumi täitmiseks olema võimalik siseneda mõlemast otsast. Sundvaldusega tagatakse koos avalikku kasutusse määramisega igaühe õigus teed kasutada. Kuusiku teed ei soovinud avalikku kasutusse määrata selle tee omanikud ega Kolviku tee avalikust kasutusest huvitatud isikud; Kuusiku tee on ka kinni kasvanud. Tee hooldus vastustaja poolt tagab tee parema läbitavuse, sh alarmsõidukite jaoks. Sundvaldus on seatud 3 m laiuse pinnastee mõlemast servast 3,5 m. Üldplaneeringule, ohutuse tagamise vajadusele ja võrdse kohtlemise põhimõttele tuginemine teekoridori määramisel 10 m laiusena oli põhjendatud. Üldplaneeringu järgi on tegemist minimaalse eratee teekaitsevööndi laiusega. Tegemist ei ole ka uue teega. Sundvalduse eest määratud tasu ei ole alust pidada ekslikuks, sest see tugineb hindamisaktil. Hindajal on nõutav kvalifikatsioon. Sundvaldus on seatud hoonestamata alale. Hindamisel on arvestatud raiutavate puude väärtusega. KAHOS § 39 lg-t 5 on järgitud. Kaebajaid ei ole koheldud halvemini kui Kibru tee omanikke. Ekslik on kaebajate seisukoht, et sundvalduse seadmine eeldab piiratud asjaõiguse kandmist kinnistusraamatusse. Sundvaldus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Otsusega nr 53 Kolviku tee ettenägemine perspektiivse avalikuks kasutamiseks oleva teena ei riku kaebajate õigusi. Kuusiku tee (eratee) avalike teede nimekirjast välja arvamine ei saa samuti rikkuda kaebajate õigusi. Kaebajate kinnistutele pääsemiseks ei ole Kuusiku teed vaja kasutada. Kaebeõigus ei teki oletusest, et Kuusiku tee kasutamine juurdepääsuks sadamale või teistele kinnistutele vähendaks Kolviku tee kasutamist. Lisaks on vastustaja selgitanud, et Kuusiku tee on kinnikasvanud ja seda looduses enam ei eksisteeri. Kibru tee lõiku ei kantud avalike teede nimekirja, sest see ei kuulu vastustajale, ei ole kaetud kasutusõiguse lepinguga ja sellele ei ole seatud sundvaldust (vt kohtuotsus asjas nr 3-20-1305). Kohtuistungil selgitas vastustaja, et eraomandis olevatele Kibru tee lõikudele (ligi 25 kinnistut), kus puudub omanikega kokkulepe, nähakse avaliku kasutamise vajadust, kuid pole veel jõutud sundvaldusi seada. Kaebajad ei väida, et seetõttu puuduks neil enda kinnisasjadele mõistlik juurdepääs. Kaebajate õigusi seega ei rikuta. Sadamani seda teed kasutada ei saa, sest tee on osaliselt ära uhutud. Detailplaneeringu vaidlustamisel on kaebajatel kaebeõigus. Korraldus nr 1139 on õiguspärane. Vastustaja on kaalunud planeeringualale juurdepääsu määramisel alternatiive. Detailplaneeringu alale juurdepääsu mh Kolviku tee kaudu nägi ette ka varem kehtinud detailplaneering (kehtestatud 20.06.2007 otsusega nr 129). Juurdepääsulahendus, kus kolm elamukrunti saavad juurdepääsu Sadama tee (end. Kibru tee) ja viis elamukrunti Kolviku tee kaudu, mis mõlemad on üldplaneeringu järgi määratud avalikult kasutatavateks kohalikeks 6(12)

3-21-416 teedeks, on kaalutlusvigadeta. PlanS § 126 lg 1 ei kohusta lahendama juurdepääsu planeeringuala piirile kõige lähemal asuvat avalikku teed mööda. PlanS §-s 12 toodud planeerimise põhimõtete arvestamisel tuleb asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid, kusjuures võimalusel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke lahendusi. Valitud juurdepääsuteede lahendus võimaldab liikluskoormust hajutada ning liiklejate teekonna pikkuseid optimeerida. Juurdepääsutee valikul omab tähtsust üldplaneering. Varasema detailplaneeringu ja üldplaneeringu lahendusest erineva juurdepääsu määramist oleks tulnud põhjendada kaalukate argumentidega. Halduskohus ei saa vastustaja planeerimisdiskretsiooni sekkuda. Detailplaneeringu realiseerimisel kaasneks Kolviku teele vaid vähene liiklus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7(12)

3-21-416 Talumistasu on ebamõistlikult väike. Kaebajad ei pidanud esitama hindamisakte ega kandma nende esitamise kulusid. Talumistasu suurus on määratud ebaõigesti, sest maa väärtuse hindamisel on aluseks võetud hoonestamata kinnistute turuväärtus Lääne-Harju vallas, ent kaebajate kinnistud on hoonestatud, välja arvatud Kadakavälu kinnistu. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuna sundvaldust ei seata hoonestatud osale, ei ole kaebajate väide asjakohane. Kaebajate kinnisasjade müügi korral lähtutakse hoonestatud maa hinnast. Otsusega nr 53 Kolviku tee perspektiivseks avalikuks teeks määramine rikub kaebajate õigusi. Sellise otsuse tegemise vajadus on arusaamatu, sest tee oli juba määratud avalikuks kasutamiseks. Otsuste nr 7 ja 32 tühistamise korral võib vastustaja teha uued sama sisuga otsused otsusele nr 53 tuginedes. Kaebajatel oli õigus kasutada Kuusiku teed enda kinnistutele pääsemiseks. Kuusiku tee oli üldplaneeringus samuti märgitud avalikuks kasutamiseks. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja Kuusiku tee väljaarvamist avalikult kasutatavate teede nimekirjast sellega, et Kuusiku tee aluse maa omanik ei olnud tee avaliku kasutamisega nõus. Seeläbi koheldakse kaebajaid ebavõrdselt. Sama puudutab Kibru teed. Kibru tee jäeti avalikuks kasutamiseks määramata, et õigustada Kolviku tee avalikuks kasutamiseks määramist. Perbi-Nurme ja Perbi-Heinamaa kinnistute ja lähiala detailplaneering on õigusvastane, sest planeeringualale tulnuks juurdepääs määrata mitte Kolviku tee, vaid Sadama tee kaudu. Sadama tee on planeeringualale kõige lähem avalikult kasutatav tee ja viib planeerimisalale. Juurdepääsutee valik ei ole ratsionaalne. Tähtsust ei oma, kui pikk on tee neilt kinnistutelt küla keskele. PlanS § 126 lg 1 p 4 järgi on oluline vaid see, kui pikk on teekond lähima avaliku teeni. Osadele planeeringuala kinnistutele on seejuures juurdepääs määratud Sadama teele, mis näitab, et tee pikkus küla keskele ei ole oluline.

3-21-416 Kolviku tee on olemas ja aastakümneid olnud avalikus kasutuses, sidudes Alliklepa ja Vintse küla ning tagades juurdepääsu enam kui 30 katastriüksusele. Erastamisel pandi omanikele kohustus taluda tee avalikku kasutust. Tee on määratletud avaliku teena Padise valla 2002. a üldplaneeringus. Padise valla üldplaneeringuga nähakse ette „aktiivset elamuehitust mererannikul“, sj Alliklepa ja Vintse külas, mida omavahel ühendab Kolviku tee. Üldplaneeringuga antud lubadus väärib kaitset. Piirkonna arengut on planeeritud, lähtudes eeldusest, et tee on avalikuks kasutamiseks. Kolmandad isikud on üldplaneeringut usaldades teinud olulisi investeeringuid ja täitnud sellega seotud lubadusi. Nii on kolmandad isikud ehitanud välja ja andnud isikliku kasutusõiguse lepingu alusel avalikku kasutusse osa nende kinnistutel asuvast Kolviku teest ja Sadama teest. Koostatavas Lääne-Harju üldplaneeringus nähakse samuti ette Kolviku tee avaliku teena. Vastustaja on kaasanud kaebajad haldusmenetlusse, täitnud selgitamiskohustust ja kokkuleppe mittesaavutamisel põhjendanud tee avalikku kasutusse määramist. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Isegi kui sundvaldus seati ja tee määrati avalikku kasutusse otsuse nr 121 kehtivuse ajal, võis vastustaja vaidlustatud otsused teha, sest sama sisuga haldusakti andmisel puudub õiguslik tähendus ning haldusasjas nr 3-20-1305 heideti vastustajale ette otsuste nr 7 ja 32 puudumist. KAHOS § 4 lg 2 ei ole kohaldatav sundvalduse seadmisele. Sundvalduse seadmise asemel ei saa kohaldada leebemat meedet. Sundvalduse seadmine oli vajalik, sest tekkis vaidlus, kas tee avalikuks kasutamiseks määramine ilma sundvaldust seadmata oli õiguspärane. Kõigile kinnisasjadele ei ole Kolviku teega võrreldes alternatiivset juurdepääsuteed. Kibru tee lõik ja Kuusiku tee ei eksisteeri muus osas kui vaid otstes. Nende teede puudumisega ei saa põhjendada seda, miks Kolviku tee ei peaks olema avalikus kasutuses. Osadele kinnistutele tuleks Alliklepa külakeskusest, rannast ja sadamast pääsemiseks läbida Kolviku teed kasutamata ca 10 km, kuid tee avaliku kasutuse korral vaid mõnisada meetrit. Mõistlikuks alternatiiviks ei saa pidada kordades pikemat juurdepääsuteed. Halduskohus selgitas õigesti, et vastustaja on kaalunud alternatiivseid juurdepääsuteid ja juurdepääsuvõimalusi Sadama tee kaudu. Väidet, et Kolviku tee on Kuusiku-Antsu ja Allikmetsa kinnistutel paiknevatele ehitistele liiga lähedal, ei ole põhjust arvestada, sest Kolviku tee oli olemas enne nende kaebajate poolt kinnistute omandamist ja ehitiste püstitamist. A.V emale kinnistu erastamisel seati talle Kolviku tee avaliku kasutuse talumise kohustus. Tee avalikuks kasutamiseks määramine oli sundvalduse seadmisel võimalik ka ilma sundvaldust kinnistusraamatusse kandmata. Varasemale kohtupraktikale ei saa tugineda, sest KAHOS sätteid on muudetud. Sundvaldus kujutab endast KAHOS jõustumise järel avalikõiguslikku piirangut, mis kehtib kinnistusraamatusse kandmiseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-21-416

3-21-416 õiguspäraste haldusaktide andmist pärast nõuetekohase menetluse läbiviimist. Praeguse kohtuasja esemest jääb välja küsimus, kas vastustajal tulnuks korraldus nr 121 kehtetuks tunnistada hiljemalt samaks ajaks otsuste nr 7 ja 32 tegemisega, mitte alles otsusega nr 53. See puudus ei saanud mõjutada aga vaidlusaluste otsuste õiguspärasust.

11(12)

3-21-416

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.